João 4
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs ARA
1 Juan binunkin Jesúsun yuda ichapa jaki chiti ikabu wakin jatun jatu nashimamabiaken nun jawen tsumabun jatu nashimapakebiaya ichati jiwe xanen ibu fariseobun ninkai jaki sinataibu Jesúsun ninkatan jatube ja ikatsi ikama
1 Quando, pois, o Senhor veio a saber que os fariseus tinham ouvido dizer que ele, Jesus, fazia e batizava mais discípulos que João
2 — ausente —
2 (se bem que Jesus mesmo não batizava, e sim os seus discípulos),
3 jaska ninkabaini nukubetan Judea jenebaini Galilea anu ana kai Samaria mai pakea dunkemisbu ana janu kama dainbainkin napaibainun ika kai
3 deixou a Judeia, retirando-se outra vez para a Galileia.
4 — ausente —
4 E era-lhe necessário atravessar a província de Samaria.
5 maewan betsa Sicar dapi Jacobun jawen bai jawen bake José yununi anu unpax bana kini anua dispiwen biti Jacobun jatu pukinmaniki kemai ma badi manananbi kemaya jin iki unpax bana kini dapi Jesús tsauken
5 Chegou, pois, a uma cidade samaritana, chamada Sicar, perto das terras que Jacó dera a seu filho José.
6 — ausente —
6 Estava ali a fonte de Jacó. Cansado da viagem, assentara-se Jesus junto à fonte, por volta da hora sexta.
7 Sicar maewan anua piti bixuin nun kaken Samarianawa ainbu betsa juxun unpax biai Jesúsun yukakin: —Min unpax biaidan, ea amawe— aka
7 Nisto, veio uma mulher samaritana tirar água. Disse-lhe Jesus: Dá-me de beber.
8 — ausente —
8 Pois seus discípulos tinham ido à cidade para comprar alimentos.
9 judiobu Samarianawabube janchaisbumawen taea e itan ainbun yuikin: —En Samarianawaki. Miadan, min judioki. ¿Jaskakin min ea unpax ea akai?— aka
9 Então, lhe disse a mulher samaritana: Como, sendo tu judeu, pedes de beber a mim, que sou mulher samaritana (porque os judeus não se dão com os samaritanos )?
10 Jesúsun yuikin: —Jawada Diosun mia inankatsi ikai inun tsuanda mia unpax yukai unankin min ea yuka unpax netsuisma en mia inankeanxuki— aka
10 Replicou-lhe Jesus: Se conheceras o dom de Deus e quem é o que te pede: dá-me de beber, tu lhe pedirias, e ele te daria água viva.
11 ainbundi yuikin: —Xanen ibuun, na unpax kini pukinkinan, nukun xenipabu Jacobun anixun jawen bakebu inun jawen inabubetan apaunibudan, nuku jenexunbainiki. Jaska nuku axunbainiwen taexun nukun xenipabu Jacob kushipadan, ¿min binuanmen? Ja dikabi na kini keyatapajaidaki. Shumu inun dispi chaipa min jayamaki. Unpax netsuismadan, ¿jania jawawen bitan min ea inantidumen?— aka
11 Respondeu-lhe ela: Senhor, tu não tens com que a tirar, e o poço é fundo; onde, pois, tens a água viva?
12 — ausente —
12 És tu, porventura, maior do que Jacó, o nosso pai, que nos deu o poço, do qual ele mesmo bebeu, e, bem assim, seus filhos, e seu gado?
13 —Tsuabunda na unpax kini anua biwanxun atan jawenchains tetsusinkin ana manuxankanikiki— iwanan, jancha juneawen ana yuikin:
13 Afirmou-lhe Jesus: Quem beber desta água tornará a ter sede;
14 —Jakia tsuabunda unpax en inain atanan, ana tetsusini manuama ixankanikiki. Jabu tibi medan chacha unpax netsuisma keskatun jatu jiwekuinmaxanikiki, ikibi imakinan— aka
14 aquele, porém, que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede; pelo contrário, a água que eu lhe der será nele uma fonte a jorrar para a vida eterna.
15 ainbun ninkabiakin Diosun Yushin Pepakidi janchai unanma ana yukakin: —Xanen ibuun, ana tetsusini unpax manuama en ana unpax bi bika tenekidankidanyamaxanun ja unpax netsuisma min ea yuiaidan, menan ea inandiwe— aka
15 Disse-lhe a mulher: Senhor, dá-me dessa água para que eu não mais tenha sede, nem precise vir aqui buscá-la.
16 —Peki. Jaskakenan ja dukun min bene iyutanwen— aka
16 Disse-lhe Jesus: Vai, chama teu marido e vem cá;
17 —En bene jayamaki— aka —“En bene jayamaki”, ikin min chanima yuiaii.
17 ao que lhe respondeu a mulher: Não tenho marido. Replicou-lhe Jesus: Bem disseste, não tenho marido;
18 Ja dukun 5 min beneyabiakunkainmis natian juni betsabe min jiweadan, chanima min bene kayabimaki— aka
18 porque cinco maridos já tiveste, e esse que agora tens não é teu marido; isto disseste com verdade.
19 ninkai e iki teku iki juinti metexeketan yuikin: —Xanen ibuun, min Diosun jancha yuixunika en mia ninkaii.
19 Senhor, disse-lhe a mulher, vejo que tu és profeta.
20 Na mati anuxun nukun xenipabun Dios kenwankin taewapaunibuwen taexun nun Samaritanobun jabianuxundi nun kenwandiamisbuki. Jakia: “Jerusalén anuxun besti jau Dios kenwanunbunwen”, ikin man judiobun yuimiski. ¿Jadatu kenwanti kayabi pemenkain? ea yuiwe— aka
20 Nossos pais adoravam neste monte; vós, entretanto, dizeis que em Jerusalém é o lugar onde se deve adorar.
21 —Ainbuun, ea ninkaidawe. Na mati inun Jerusalén anu kama jani ana kama man Epa Dios kenwanxanai ma kemaikiki.
21 Disse-lhe Jesus: Mulher, podes crer-me que a hora vem, quando nem neste monte, nem em Jerusalém adorareis o Pai.
22 Jakia unandiamabia Epa Dios man kenwanmiski. Jamen nun judiobu anu Dios medabenan juxanaiwen taexun unankin kaneama nun Dios kenwan kayabimiski.
22 Vós adorais o que não conheceis; nós adoramos o que conhecemos, porque a salvação vem dos judeus.
23 Diosdan, yushinki, yuda kayabimadan. Jaska inun, jawen Yushin Pepatun jatu medabewakin shinanmaya Diosun yuini chanima unankin ikunwan kayabixanaibun Epa Dios duawakin kenwanxankanikiki, benimawakinan. Jaskawen taea na jabiatian ma jaska Diosun bechipai chanima man kenwankin taewaxanai ma taeikiki, Epa Diosun jawen Yushin Pepatun medabewayadan— aka
23 Mas vem a hora e já chegou, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e em verdade; porque são estes que o Pai procura para seus adoradores.
24 — ausente —
24 Deus é espírito; e importa que os seus adoradores o adorem em espírito e em verdade.
25 ainbun yuikin: —En unaiin, ja Mesías Cristo juxun dasibi nuku unanmaxanaidan— aka
25 Eu sei, respondeu a mulher, que há de vir o Messias, chamado Cristo; quando ele vier, nos anunciará todas as coisas.
26 Jesúsun yuikin: —Na jabia en mibe janchaidan, en jabiaki— aka
26 Disse-lhe Jesus: Eu o sou, eu que falo contigo.
27 jaska watanayas nun jawen tsumabu nidi itushikin Jesús ainbube janchai bextetushi e itan: —¿Jaskai ainbube janchaimenkain? ¿Jawa yukai jabe janchai ixumen?— ikin nun yukatidububia nun jawa yukabumaken
27 Neste ponto, chegaram os seus discípulos e se admiraram de que estivesse falando com uma mulher; todavia, nenhum lhe disse: Que perguntas? Ou: Por que falas com ela?
28 ainbu jawen shumu jenebaini jawen mae anu kaxun yudabu yuikin: —Ebe kaxun uin bukanwen. Dasibi en ipauni ea yui keyuxuki, Mesías Cristomenkainan— jatu wa jawen jancha ikunwankin ninkabidani
28 Quanto à mulher, deixou o seu cântaro, foi à cidade e disse àqueles homens:
29 — ausente —
29 Vinde comigo e vede um homem que me disse tudo quanto tenho feito. Será este, porventura, o Cristo?!
30 jatun mae anua dasibi Jesús anu bei natsekebidani taeaibun
30 Saíram, pois, da cidade e vieram ter com ele.
31 ja jaskaibun nun jawen tsumabun Jesús yuikin: —Yusinaan, nun mia piti bixuntanxudan, menan pidiwe— nun akanwan
31 Nesse ínterim, os discípulos lhe rogavam, dizendo: Mestre, come!
32 —Piti betsa man unandiama en jayaki— nuku wa
32 Mas ele lhes disse: Uma comida tenho para comer, que vós não conheceis.
33 yuinamei: —Janixun juni betsan piti bexun ¿pima ikimenkain?— nun ikaya
33 Diziam, então, os discípulos uns aos outros: Ter-lhe-ia, porventura, alguém trazido o que comer?
34 Jesúsun nuku ana yuikin: —Jatun ea yununitun shinan en jayawen taea jawen daya keyui en kushipamiski, yani wa keskaidan
34 Disse-lhes Jesus: A minha comida consiste em fazer a vontade daquele que me enviou e realizar a sua obra.
35 —iwanan, ana nuku yuikin: —Matun bai man banashina uinkin yuikin: “Ana uxe dabe inun dabe ka bimi jushian nun tsekaxanaii”, iwanan, man shinanbiaya ana matu yusinun ninkakanwen. Diosun bai kaiskin uinkanwen. Ma janu ikunwainbu ichawati peki.
35 Não dizeis vós que ainda há quatro meses até à ceifa? Eu, porém, vos digo: erguei os olhos e vede os campos, pois já branquejam para a ceifa.
36 Tsuabunda jatu ichawakin jawen manakuti pepa bikanikiki, jatun jiwea ikibi ika bikinan. Jaskaken tsuabunda miban bana bimi jushiain jatu tseka keska waibudan, jabudi benimakanikiki.
36 O ceifeiro recebe desde já a recompensa e entesoura o seu fruto para a vida eterna; e, dessarte, se alegram tanto o semeador como o ceifeiro.
37 Jaska inun, juni betsan banaima juni betsadi juxun tsekamiski, iwanan, nun yuimisdan, chanima janchaki.
37 Pois, no caso, é verdadeiro o ditado: Um é o semeador, e outro é o ceifeiro.
38 Jaska inun, janiada dayakin Diosun jancha banaimabu ikunwainbu man ichawa bestinunbun en matu yunuxanaii. Jaska inun, betsabu dayai taeimabun natiandi matundi jawa bika teneama ichawa bestikin man keyuxanaii, jatube benimakinan— nuku waya
38 Eu vos enviei para ceifar o que não semeastes; outros trabalharam, e vós entrastes no seu trabalho.
39 januxun ainbun jatu yuiaiwen taexun jawen mae anuxun Samarianawabu ichapabun ikunwain Jesús anu
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram nele, em virtude do testemunho da mulher, que anunciara: Ele me disse tudo quanto tenho feito.
40 bexun uinkin yuikin: —Nukuki bayuwe— akabu januxun Jesúsun yusin uxa dabei jatu anu bashikua
40 Vindo, pois, os samaritanos ter com Jesus, pediam-lhe que permanecesse com eles; e ficou ali dois dias.
41 jawen jancha ana ichapabun ikunwankin taewakin
41 Muitos outros creram nele, por causa da sua palavra,
42 ainbu yuikin: —Ja dukun min jancha besti ninkatan mia chibanbaini kaxun nun uinshinaki. Janua chanima kayabi ibubis nukunmebi jawen janchadi ninkatan Jesúsun yudabu dasibi Mekenika Mesías Cristodan, natian nun ikunwaiin— akabu
42 e diziam à mulher: Já agora não é pelo que disseste que nós cremos; mas porque nós mesmos temos ouvido e sabemos que este é verdadeiramente o Salvador do mundo.
43 januxun: “Diosun jancha yuixunikadan, jawen mae anuxun yusianyan jawenabuns kenwainsbumaki”, imisxun Jesúsun jamebi jatu kenwanmakatsi ikama uxa dabetan janua ana kai
43 Passados dois dias, partiu dali para a Galileia.
44 — ausente —
44 Porque o mesmo Jesus testemunhou que um profeta não tem honras na sua própria terra.
45 Galilea mae pakea anu jikia Jerusalén anu Pascua nawai besiaibutian jabun uin kaxun Jesúsun dami atimaska akai uinshinabuwen taexun ikin pewa wani jaki benimajaidakubainaibun
45 Assim, quando chegou à Galileia, os galileus o receberam, porque viram todas as coisas que ele fizera em Jerusalém, por ocasião da festa, à qual eles também tinham comparecido.
46 januxun Caná mae Galilea anuxun unpax dami waimanu Jesús ana chintunkain jikiaya jabiatiandi Herodesin ja dayaxunmis xanen ibu betsan mae Cafarnaúm anua jawen juni bake isin teneaya
46 Dirigiu-se, de novo, a Caná da Galileia, onde da água fizera vinho. Ora, havia um oficial do rei, cujo filho estava doente em Cafarnaum.
47 Jesús Judea anua Galilea anu ana chintunkidan jikiai ninkatan janu kaxun uinkin ea akin yuikin: —Yusinaan, en juni bake mawakatsis ikikiki. En jiwe anu ebe kaxun ea xuxawaxunyuwe— aka
47 Tendo ouvido dizer que Jesus viera da Judeia para a Galileia, foi ter com ele e lhe rogou que descesse para curar seu filho, que estava à morte.
48 Jesúsun yuikin: —Matunan, jawen unanmati dami atimaska en akai uianma man ea daki ikunwanbumaki— aka
48 Então, Jesus lhe disse: Se, porventura, não virdes sinais e prodígios, de modo nenhum crereis.
49 jawen bakewen nuimanun, iwanan, Jesús daewakin yuikin: —Xanen ibuun, jaskamaki. Janun en bake mawanun jawaida ea xuxawaxuin kawe— aka
49 Rogou-lhe o oficial: Senhor, desce, antes que meu filho morra.
50 jawen nuikin Jesúsundi yuikin: —Nenua chintunkaini min jiwe anu kadiwe, min bakedan, mawama jiweakidan— aka ja junin Jesúsun jancha ikunwanbaini jawen jiwekidi kai
50 Vai, disse-lhe Jesus; teu filho vive. O homem creu na palavra de Jesus e partiu.
51 janida bai puchinin uxashini jawen jiwekidi kaya unudiadi jawen tsumabu bei jaki nukuxun yuikin: —Min bakedan, ma ana jiweaki— atushiabu
51 Já ele descia, quando os seus servos lhe vieram ao encontro, anunciando-lhe que o seu filho vivia.
52 ninkatan jatu yukakin: —¿Jatian jaskai xuxai taeshinamen?— jatu wa —Uatian ma badi kapukeaya a la 1:00 jawen yuna mainshinaki— akabu
52 Então, indagou deles a que hora o seu filho se sentira melhor. Informaram: Ontem, à hora sétima a febre o deixou.
53 jabianudi: “Min bake mawama ana jiweaki”, Jesúsun ashian jabiaskadi nakushxunaibuwen taea jikitushitan jatu yuia jawenabubetans Jesús ikunwanibukiaki.
53 Com isto, reconheceu o pai ser aquela precisamente a hora em que Jesus lhe dissera: Teu filho vive; e creu ele e toda a sua casa.
54 Na jaska ana ja kachu juni bake xuxawakinan, tsuan jaska watiduma Jesúsun akinan, Judea anua chintunkidan Galilea anu jikitushishinxun ana jabianuxundi jaska waniki, jawen unanmati dami ja kachu ana akinan.
54 Foi este o segundo sinal que fez Jesus, depois de vir da Judeia para a Galileia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.