Atos 5
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NVT
1 Ja jaskaibutian juni betsa jawen kena Ananías inun jawen ain Safiran jatun bai juni betsa inantan jawen taexun pei bitan
1 Havia, porém, um homem chamado Ananias que, com sua esposa, Safira, vendeu uma propriedade.
2 jawen ainbe yubakatan paxkaxun dabukun jawena wakin adutan jatidi Jesúsun kushipayabu anu buxun inanyan
2 Levou apenas parte do dinheiro aos apóstolos, mas, com aprovação da esposa, afirmou que aquele era o valor total e ficou com o resto.
3 januxun Pedron yuikin: —Ananíasiin, min bai inantan pei bitan paxkaxun dabukun adutan ¿jaskakin Satanásan mia chakabuwamaya nuku yui Diosun Yushin Pepaki min chani chakai?
3 Então Pedro disse: “Ananias, por que você deixou Satanás encher seu coração? Você mentiu para o Espírito Santo quando guardou parte do dinheiro para si.
4 Min bai min jatu inandiama minayuxuki. Ja inun, pei mia inanbu minadiayuxuki. Jakia min pei min paxkaxun nuku inankin min nuku padainan, min nuku akamaki. Min Dios padanun ika ikaii. ¿Jawai eiskidan min jaskatushiai?— aka
4 A propriedade era sua para vender ou não, como quisesse. E, depois de vendê-la, o dinheiro também era seu, para entregar ou não. Como pôde fazer uma coisa dessas? Você não mentiu para nós, mas para Deus!”.
5 Ananías jaska yuiai ninkatan tin itan mawaya jaskai ninkatan dasibibu dateaibun
5 Assim que Ananias ouviu essas palavras, caiu no chão e morreu. Um grande temor se apoderou de todos que souberam o que havia acontecido.
6 janua bedunan dabe juxun jawen yuda yabutan buxun maiwai buabun
6 Então alguns jovens se levantaram, envolveram o corpo num lençol e o levaram para fora, e depois o sepultaram.
7 jakimamadi 3 hora binuaya Ananíasin ainin jaskaxu ninkadiama jatun jiwe anu jikiaya
7 Cerca de três horas depois, sua esposa entrou, sem saber o que havia acontecido.
8 Pedron yukakin: —Matun bai inantan ¿jati pei besti man bixu min benen ea inanxumen?— aka Safiran kemakin: —Jeen, jabiati besti jawen kaduki— akaya
8 Pedro lhe perguntou: “Foi esse o valor que você e seu marido receberam pelo terreno?”. Ela respondeu: “Sim, foi esse o valor”.
9 Pedron yuikin: —¿Jaskai Diosun Yushin Pepa padankatsis iki man yubakadabekanxumen? Min bene padananainwen taea ma mawa maiwatani bekanikiki. Min miadi mawaya mia maiwadiai bukanikiki— akaya
9 Então Pedro disse: “Como vocês puderam conspirar para pôr à prova o Espírito do Senhor? Veja, os jovens que sepultaram seu marido estão logo ali, perto da porta, e também levarão você”.
10 jabiatiandi jawaida jadi mawai Pedron tae naman di ikaya janua ja jawen bene maiwatani bedunan dabe jikitan jawen ain ma mawadia bechitan jawen yuda jadi buxun jawen bene dapi maiwadianibukiaki.
10 No mesmo instante, ela caiu no chão e morreu. Quando os jovens entraram e viram que ela estava morta, levaram seu corpo para fora e a sepultaram ao lado do marido.
11 Janua ikunwainbu ichapabu inun dasibibun jaskaxu kakaibu ninkatan date paepanibukiaki.
11 Um grande temor se apoderou de toda a igreja e de todos que souberam desse acontecimento.
12 Diosun jawen kushipa jatu yunua Jesúsun kushipayabun yudan kaian medabewakin dami atimaska jaikaimas betsa betsapa akaibun jatu bana ninkatan jatube ichai bebidan bebidanaibun janu Templo jemaintin anu janu badi kuaya utamisbu jawen kena Salomón anu ikunwainbu betsabu jatuki dasi ichakubainibukiaki.
12 Os apóstolos realizavam muitos sinais e maravilhas entre o povo. Todos se reuniam regularmente no templo, na parte conhecida como Pórtico de Salomão.
13 Janua jatiditun jatun yusian ninkai ichakatsi ikabumabia jakia dasibibun ikunwainbukidi pe shinan bestikubainibukiaki.
13 Quando se reuniam ali, ninguém mais tinha coragem de juntar-se a eles, embora o povo os tivesse em alta consideração.
14 Jaskabiaibun ana midimabun jatubetan jatun Xanen Ibu ikunwain juni ichapa inun ainbu ichapa jatuki dasikubainaibun
14 Cada vez mais pessoas, multidões de homens e mulheres, criam no Senhor.
15 janua betsadan, tsuabunda jatunabu isin teneaibu jawen dakatiki iwexun bai kexa janu Pedro juai anu shinankin jau ja kauankin jawen yuda baka utawen jau xuxawaxunun isin teneaibu janakubainabu Pedro janu kakin ja isin teneaibu bestibu jatu xuxawakubainaya
15 Como resultado, o povo levava os doentes às ruas em camas e macas para que a sombra de Pedro cobrisse alguns deles enquanto ele passava.
16 janua ja dikabi janu Jerusalén dapi jiwebaunabun jatun yudabu isin teneaibu inun yushin chakabun betsa betsapawen jatu nuitapawamis jabu Jesúsun kushipayabu anu jatu iwediabidanbidanaibu dasibibun ea akaibu jabudi jatu xuxawakin keyudianibukiaki.
16 Muita gente vinha das cidades ao redor de Jerusalém, trazendo doentes e atormentados por espíritos impuros, e todos eram curados.
17 Ja jatu jaska waibutian Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibujaida inun saduceo jabun chibanmisbu jabianuxundi Jesúsun kushipayabu jatu uin jatun kushipawen kemubiai jatuki sinatakin
17 Tomados de inveja, o sumo sacerdote e seus oficiais, que eram saduceus,
18 Templo mekenikabu jatu yunua achitan jatun mae meketi jiwe medan jatu bichiabun
18 prenderam os apóstolos e os colocaram numa prisão pública.
19 januxun meshu medan Diosun nai tsuma juxun jabun mekeabu jatu unanmamatan bichiti jiwe beputi bepentan jatu kainmatan yuikin:
19 Um anjo do Senhor, porém, veio durante a noite, abriu as portas do cárcere e os levou para fora.
20 —Nenua en matu kainma buxunan, ja Templo jemaintin anu jikitan januxun Diosun kakape jiwekuinmati jancha dasibi jatu yusinditankanwen— jatu wa
20 “Vão ao templo e transmitam ao povo esta mensagem de vida!”, disse ele.
21 jaska jatu yuia ninkabain penaya Templo jemaintin anu buxun jatu yusinkin taewaibun jabiatiandi ma kainbainabu unanmabia Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibujaida jawenabube ichatan Israelbu xanen ibu betsa betsapabu Junta Suprema dasibi jatu ichawaxun jatun meketi jiwe anua Jesúsun kushipayabu jatu bichishinabu jau itanunbun jatun mekenikabu yunuabu
21 Desse modo, ao amanhecer, os apóstolos entraram no templo, conforme haviam sido instruídos, e, sem demora, começaram a ensinar. Mais tarde, o sumo sacerdote e seus oficiais chegaram, reuniram o conselho,
22 buxun meketi jiwe anu jikixun ma kainbainabu jawa jatuki nukuama benatan chintunbain ja kaka jatu
22 Mas, quando os guardas do templo chegaram à prisão, os homens não estavam lá. Então voltaram e contaram:
23 yuikin: —Janu meketi jiwe anu nun jikia beputi tibi bepui pea policiabun pe mekeabu uintan jatu iwenun, ixun jawen jikiti beputi bepentan ana tsua ja medan jayama nun uintanaii— jatu wabu
23 “A prisão estava bem trancada, com os guardas vigiando do lado de fora, mas, quando abrimos as portas, não havia ninguém!”.
24 jatu jaska yuiabu ninkatan Templo mekenikabu xanen ibu inun Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibubu yuka iki: “¿Jaskashinabumen?” iki jawa shinantima yuinameaibun
24 Ao ouvir isso, o capitão da guarda do templo e os principais sacerdotes ficaram perplexos e se perguntavam o que aconteceria em seguida.
25 ja jaskaibutian jaskadapananbun juni betsan jatu uinbidan jikixun jatu yuikin: —Ja junibu man jatu bichishinadan, un unu Templo jemaintin anuxun ma jatu yusinkanikiki— jatu wa
25 Então alguém chegou com a seguinte notícia: “Os homens que os senhores puseram na cadeia estão no templo, ensinando o povo!”.
26 janua mekenika xanen ibu jawen tsumabube buxun ana jatu itanun ika kaxun yudan kaianki datei: “Nuku mankanwen tsaka tsaka akana”, ika jawa jatu meama
26 O capitão e seus guardas foram e prenderam os apóstolos, mas sem violência, pois temiam que o povo os apedrejasse.
27 Junta Suprema anu jatu iwexun jatu bebun nichintushiabu Diosbe jawenabu janchaxunika xanen ibujaidatun jatu yuikin:
27 Em seguida, levaram os apóstolos e os apresentaram ao conselho de líderes do povo, onde o sumo sacerdote os confrontou.
28 —Ja juni akimabukidi man jatu yusiainbu nun matu nemajaidabiashina nukun jancha jawa ninkama ¿jaskakin Jerusalén anuabu jatu ichawakin man ja junikidi yusinkin jeneamamen? Jaska wakin ja juni nukukidi yuikin: “Man jatu tenanmaimaki”, akin man nuku jawen taexun yuankin man nuku jatu dake wamakubainaii— ikaibun
28 “Nós lhes ordenamos firmemente que nunca mais ensinassem em nome desse homem”, disse ele. “E, mesmo assim, vocês encheram Jerusalém com esse seu ensino e querem nos responsabilizar pela morte dele!”
29 jaskaibun Pedro inun Jesúsun kushipaya betsabun jatu kemakin: —Jaska Diosun shinain nun chibanun nuku yunumis nun akatsis ikaii. Junibun yunuawen taea nun bexteketidubumaki— iki
29 Pedro e os apóstolos responderam: “Devemos obedecer a Deus antes de qualquer autoridade humana.
30 ana jancha chichibainkin yuikin: —Jesús cruzki man jatu mastamaxun jatu tenanmabia ja jabias Dios nukun xenipabun kenwanpaunibu jabiatundi tenanbu nuku bestenwanxuinmaki.
30 O Deus de nossos antepassados ressuscitou Jesus dos mortos depois que os senhores o mataram, pendurando-o numa cruz.
31 Diosun jaska watan nai anu ainitan jawen yusiudi nuku tsaunxunimaken ja nukun mekenan inun nukun yusinan nun ma jayaki. Jaskawen taea nun Israelbu xukua tibi tsuabunda nukun chakabu jenetan Dios anu chintuin nun shinan betsaibu nuku jawenabu wakin Diosun nukun chakabu buatan ana shinanmaki.
31 Deus o colocou no lugar de honra, à sua direita, como Príncipe e Salvador, para que o povo de Israel se arrependesse de seus pecados e fosse perdoado.
32 Na jaskadan, Diosun jaska waima nukun besti nun unaiin. Ja dikabi Diosun Yushin Pepatun unandiaikiki, jaska jabun nun chibainbu Diosun nuku inainmadan— jatu wabu
32 Somos testemunhas dessas coisas, e assim é também o Espírito Santo, que Deus dá àqueles que lhe obedecem”.
33 jatu jaska waibu ninkatan jatu bechipaiama jatuki sinatajaidakin jatu detekatsis ikaibun
33 Quando ouviram isso, os membros do conselho se enfureceram e decidiram matá-los.
34 janua jabianudi Diosun jancha kenenibu yusinananmis juni betsa fariseo dasibibun ninkakin jakidi pe shinanmisbu jawen kena Gamaliel jatube xanen ibubu janu ichabu anudi jatube tsaua benikaun policiabun jau Jesúsun kushipayabu jatu kainmayununbun jatu yunua iyuaibun
34 Um deles, porém, um fariseu chamado Gamaliel, especialista na lei e respeitado por todo o povo, levantou-se e ordenou que eles fossem retirados da sala do conselho por um momento.
35 januxun Gamalielin jabube xanen ibubu jatu yuikin: —Israelbuun, na junibu kupikatsis ikin man jaska waidan, shinankin uindakanwen.
35 Em seguida, disse aos demais: “Israelitas, cuidado com o que planejam fazer a esses homens!
36 Eskaki, matu yuinun ninkakanwen. Juni betsa Teudas xanen ibunun, ixun jatu binunun ikin nukunabu padanyan 400 junibun jawen jancha ninkakin chibain jaki xukuabu soldadobun achixun ja juni deteabun jabun chibainbu datei dasibi paxai sa iki keyunibukiaki, janu bextekei keyuidan.
36 Algum tempo atrás, surgiu um certo Teudas, que afirmava ser alguém importante. Umas quatrocentas pessoas se juntaram a ele, mas foi morto e seus seguidores se dispersaram, e o movimento deu em nada.
37 Janua chipu César Auguston jawenabu jau jatu tananunbun yunua tanaibutian juni betsa Galilea anua Judas xanen ibudianun, ika Romanobu nemanun ika mentsisipakaunkin jatu yusianyan ichapabun jawen jancha ninkakin chibainbun ja Judasdi soldadobun achixun tenandiaibun dasibi jabun chibainbu paxai sa iki keyudianibukiaki.
37 Depois dele, na época do censo, apareceu Judas, da Galileia, que fez muitos seguidores. Ele também foi morto, e seu grupo se dispersou.
38 Jaskawen taexun matu shinanmakin yuinun ninkakanwen. Ja junibudan, jatu meyamayukanwen. Jabun jatun yusian ibubis ikaibudan, jamen jawama binuxanikiki.
38 “Portanto, meu conselho é que deixem esses homens em paz e os soltem. Se o que planejam e fazem é meramente humano, logo serão frustrados.
39 Jakia Diosun jatu yunua ikaibudan, man jawa jatu nematidumaki. Chanima jabun Diosun jancha kayabi yusiainbu jatu nemakin man binutidumaki. Dios nemanun ika man jaskatidumaki. Jaskaken shinankin uindakanwen— jatu wa jawen yusian chibankin pe ninkatan:
39 Mas, se é de Deus, vocês não serão capazes de impedi-los. Pode até acontecer de vocês acabarem lutando contra Deus”.
40 —Peki— iakeaketan Jesúsun kushipayabu jatu ana kenaxun ichakawakin ji sidiwen jatu kusha kusha ama bestitan ana jau Jesúskidi jatu yusinyamaxanunbun ja akin jatu nemajaida bestitan jatu nichinkin jeneabu
40 Os demais membros aceitaram o conselho de Gamaliel. Chamaram os apóstolos e mandaram açoitá-los. Depois, ordenaram que nunca mais falassem em nome de Jesus e, por fim, os soltaram.
41 xanen ibubun besuudia Jesúsun kushipayabu kainbaini yuinamei: “Jawen bake Jesucriston kakapekidi nun yusianyan Diosun jawen nuku unanti watan nuku duawakatsi jatu yunua jabuwen datei nun bextekenun nuku akanikiki”, iki benimabaini bushinxun
41 Quando os apóstolos saíram da reunião do conselho, estavam alegres porque Deus os havia considerado dignos de sofrer humilhação pelo nome de Jesus.
42 jatu yusinkin jawa jeneama Templo jemaintin anuxun inun jiwe betsa betsapa anuxun xaba betsa tukuma Mesías Jesucristokidi kaka pepakidi jatu tapinmakubainibukiaki.
42 E todos os dias, no templo e de casa em casa, continuavam a ensinar e anunciar que Jesus é o Cristo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.