Atos 17
Kashinawa NT (CBS_WBT) vs NVI
1 Filipos anua Timoteo iyui Pablo inun Silas chipekebaini bui mae Anfípolis anu uxashini ana bui mae Apolonia anu ana uxadiakaini janua bui mae betsa Tesalónica anu jikishina janu judiobu ichamisbu jiwe jayawen taea
1 Tendo passado por Anfípolis e Apolônia, chegaram a Tessalônica, onde havia uma sinagoga judaica.
2 Pablo ma jaskamis beyawen taea janu sábadotian semana dabe inun besti Pablo judiobube ichaxun Mesíaskidi Diosun jancha yuixunikabun kenenibu betsa betsapa yuiaibube jatube yuinamekin:
2 Segundo o seu costume, Paulo foi à sinagoga e por três sábados discutiu com eles com base nas Escrituras,
3 —Diosunan, jawen Mesíasdan, jau mawayuxanun yununiki. Mawatan ana bestenxanikiki, akin jakidi kenenibudan— akin Pablon jatu yusin pewatan ana jatu yuikin: —Ja Jesúskidi matu yui en chanikunkainaidan, Diosun Katua Mesías Cristoki— jatu wa
3 explicando e provando que o Cristo deveria sofrer e ressuscitar dentre os mortos. E dizia: "Este Jesus que lhes proclamo é o Cristo".
4 januxun judiobu jatiditun inun griegonawabun Dios kenwanmisbu ichapabu inun ainbuaibu pepa jakidi pe shinanmisbu midimabundi Jesús ikunwankin Pablo inun Silaski dasiaibun
4 Alguns dos judeus foram persuadidos e se uniram a Paulo e Silas, bem como muitos gregos tementes a Deus, e não poucas mulheres de alta posição.
5 jakia judio xanen ibu betsabu jabun ikunwankatsi ikama Pablo inun Silasin jatu binuaiwen taexun jatuki sinatakin juni chakabu chikishbu jatu ichawatan jatu pei inantan yuda dasibibubetan jau jatu itimaska wabain Pablo inun Silas achixun mae xanen ibubu jau inanunbun jatu yunuabu jaskai bedukubainkin jatu mesewakin datebainkin dasibi itimaskakain Jasónen jiwe anu ja junibun Pablo inun Silas bena akeakebaini ja jiwe anu jikitan
5 Mas os judeus ficaram com inveja. Reuniram alguns homens perversos dentre os desocupados e, com a multidão, iniciaram um tumulto na cidade. Invadiram a casa de Jasom, em busca de Paulo e Silas, a fim de trazê-los para o meio da multidão.
6 jatu bechiama Jasón inun ikunwain betsabu besti achibain mae xanen ibubu anu xadabainkin jatu iyuxun jancha kushipawen ja akin chitekin: Ja juni Pablo inun Silasinan, romano mai jidabi anu buaketankin jatun yusianwen jatu itimaska wakubaunkin nenudi beshinxun jabiaskadi wai
6 Contudo, não os achando, arrastaram Jasom e alguns outros irmãos para diante dos oficiais da cidade, gritando: "Esses homens que têm causado alvoroço por todo o mundo, agora chegaram aqui,
7 Jasónen jiwe anu jatu ishiankiaki. Jabun nukunabu yusinkin Jesús jatun xanen ibu benakidi yusinkin nukun xanen ibu romano Césarn nemati jancha dananti wakin binumakanikiki. Chakabujaidaki— jatu wakin
7 e Jasom os recebeu em sua casa. Todos eles estão agindo contra os decretos de César, dizendo que existe um outro rei, chamado Jesus".
8 yudan kaian inun mae xanen ibubu jaska jatu yuiaibu ninkatan jamenmens daketapakin Jesús ikunwainbuki jatu sinatajaidamaibun
8 Ouvindo isso, a multidão e os oficiais da cidade ficaram agitados.
9 ninkatan jau june kainbainyamaxanunbun jawen yubakati pei ichapa Jasón inun ikunwainbu betsabuna bianyuxun chipu ana jatu ninkakatsi jatu jawa wama jeneyuabu
9 Então receberam de Jasom e dos outros a fiança estipulada e os soltaram.
10 jaskaibun jawaida meshu medan jau junebaintanunbun ikunwainbun Pablo inun Silas inun Timoteo mae betsa Berea anu jau paxanunbun jatu nichianbu bui Berea anu jikishina janua janu judio ichamisbu jiwe anu jikitan
10 Logo que anoiteceu, os irmãos enviaram Paulo e Silas para Beréia. Chegando ali, eles foram à sinagoga judaica.
11 Diosun Mesías Jesús mekenankidi jatu yusianbu Tesalónica anua judiobu keskama Berea anu judiobu pepabun ninkakatsis ikin: “¿Pablon jancha chanimenkain? ¿Chanimamenkain?” ikin Diosun jancha kenenibu xaba betsa tukama tibi ichaxun tapinkatsis ikin bechipaikin uinkubainaibun
11 Os bereanos eram mais nobres do que os tessalonicenses, pois receberam a mensagem com grande interesse, examinando todos os dias as Escrituras, para ver se tudo era assim mesmo.
12 jaska wakin judio ichapabu inun griegonawabu junibu inun ainbuaibu pepabu jatukidi pe shinanmisbundi jabun Jesús ikunwainbun
12 E creram muitos dentre os judeus, bem como dentre os gregos, um bom número de mulheres de elevada posição e não poucos homens.
13 jatu jaska wamaya Berea anuxun Diosun Mesías kakapekidi Pablon jatu yusiain judiobu Tesalónica anuabun ninkakin unantan jawaidabidani bexun Pablokidi chani chakabaunkin Berea anu jiweabu jatu shinan betsa wamakin yudabu jatu itimaska wai bedukubaunaibun
13 Quando os judeus de Tessalônica ficaram sabendo que Paulo estava pregando a palavra de Deus em Beréia, dirigiram-se também para lá, agitando e alvoroçando as multidões.
14 jaska ninkatan ikunwainbun medabewakin jawaida jau Pablo paxanun ianenwan kexa anu iyuaibun jakia jatu anu Silas inun Timoteo bashikuaibun
14 Imediatamente os irmãos enviaram Paulo para o litoral, mas Silas e Timóteo permaneceram em Beréia.
15 janua ikunwain betsabudi Pablobe niwe xaxuwen bui maewan betsa Atenas anu chaijaida iyuxun nichintanabu Pablon jatu yuikin: —Silas inun Timoteo jau jawaidabidan jau eki nukudi benunbun ea jatu yuixuntankanwen— jatu wa chintunbainaibun
15 Os homens que foram com Paulo o levaram até Atenas, partindo depois com instruções para que Silas e Timóteo se juntassem a ele, tão logo fosse possível.
16 janua Pablo Atenas anuxun Silas inun Timoteo manakin ja maewan anu dami yushin wanibu ichapa kenwanmisbu uinkubauni jatuwen nui bika tenejaidai
16 Enquanto esperava por eles em Atenas, Paulo ficou profundamente indignado ao ver que a cidade estava cheia de ídolos.
17 jaskawen taea judiobu inun griegonawa bestibu jabun Dios kenwanmisbu jatun ichati jiwe anua xaba tibi jikitan Diosun Mesías Jesúskidi jatube yuinamei janchakunkaini inun mae jemaintin ewapa anuxundi dasibi maniabu jabiaskasdi Jesúskidi jatu yui jatube janchanamediakunkainaya
17 Por isso, discutia na sinagoga com judeus e com gregos tementes a Deus, bem como na praça principal, todos os dias, com aqueles que por ali se encontravam.
18 janua juni betsa unanepabu epicúreobun yuikin: “Tsuawen nuiama jawada min bechipaiai besti aki pe jiwekunkaintiki”, ikin shinanmisbu inun juni betsa unanepabudi estoicobun yuikin: “Jawawen benimama, jawen yudawen nuiama pe jiwekunkaintiki”, ikin shinanmisbu Pablobe yuinamei kemanamediaibun jabu betsan chitekin yuikin: —Na chikish janchanwainan, ¿jadakidi janchai ikimenkain?— ikaya betsan yuikin: —Pablonan, eska yui ikikiaki. Diosun Mesías Jesúskidi inun yudabu dasibi mawa ana bestenxanaibukidi chanidan— ikaya jaskakenan —¿Mekenika yushin betsa betsapa nun jawa unandiabumakidi jawen nuku benimawanun ika ikidaka?— ikaibun
18 Alguns filósofos epicureus e estóicos começaram a discutir com ele. Alguns perguntavam: "O que está tentando dizer esse tagarela? " Outros diziam: "Parece que ele está anunciando deuses estrangeiros", pois Paulo estava pregando as boas novas a respeito de Jesus e da ressurreição.
19 jaska wabainkin Mati Areópago anu janu unanepabu ichamisbu anu Pablo iyuxun yukakin: —Nun tapinun ja yusian bena min beshianan, nuku unanmadiwe.
19 Então o levaram a uma reunião do Areópago, onde lhe perguntaram: "Podemos saber que novo ensino é esse que você está anunciando?
20 Jaskakidi chanikin min nuku bepuxuma kayaidan, nun tapinkatsis ikai nuku yuidiwe, ¿jaskada kayakidi yuia min yui ikimenkainan?
20 Você está nos apresentando algumas idéias estranhas, e queremos saber o que elas significam".
21 Jaska jabu yuka ikidan, Atenas anu jiweabu inun nawa betsa janu jatube jiweyuabu tsuanda yusian bena beabu yuiaibu ninkakatsis imisbuken
21 Todos os atenienses e estrangeiros que ali viviam não cuidavam de outra coisa senão falar ou ouvir as últimas novidades.
22 yusinan unanepabu ichaxun kebaunabu namakis Pablo benia nixun jatu yuikin: —Atenas anua junibuun, chanima jancha matu yuinun ninkakanwen. Yushin betsa betsapaki mesekin man kenwankubainmis en matu uiaiin.
22 Então Paulo levantou-se na reunião do Areópago e disse: "Atenienses! Vejo que em todos os aspectos vocês são muito religiosos,
23 Januxun man yushin dami betsa betsapa tibi duawakin kenwanmis anu ja chi tapu betsakia uinbaunkin betsa jawen kene nea: “Yushin tsuan ja unanmaki”, ika netani en uinshinaki. Jaska jawen kena unandiamabia man kenwanmisdan, jawen kenadan, Yavé Dioski. Jaskakidi matuki chanitanun ika en jushianki. Ea ninkakanwen.
23 pois, andando pela cidade, observei cuidadosamente seus objetos de culto e encontrei até um altar com esta inscrição: AO DEUS DESCONHECIDO. Ora, o que vocês adoram, apesar de não conhecerem, eu lhes anuncio.
24 Yavé Diosunan, mai jidabi inun dasibi nun janu jiweabu Diosun damiwanidan, dasibi jawenaski. Ja nai anua inun mai anua dasibi mekei xanen ibuaya junibun jaska wakin duawanun, iwanan, jatun shinanen templo jawen kenwanti jiwe waxunabu anu besti jiweamakiaki.
24 "O Deus que fez o mundo e tudo o que nele há é o Senhor do céu e da terra, e não habita em santuários feitos por mãos humanas.
25 Ja inun, dasibibu Diosun nuku jiwemaxun juinsinamamis inun jamapai tibi nuku inankin medabewakubainmiswen taexun jawada yudabun Dios axuntidubumajaidakiaki.
25 Ele não é servido por mãos de homens, como se necessitasse de algo, porque ele mesmo dá a todos a vida, o fôlego e as demais coisas.
26 Shinankanwen, eskakidan. Na mai jidabi anu nun janu jiwebaunxanunbun Diosun juni bestichai dukun Adán dami watan jawen taexun dasibi nawa betsa betsapa pawanikiaki. Na nenu mai anu jatianda inun janida nun jiwexanunbun ma janu tibi nuku mae pewaxuni anu nun jatianda inun janida nun jiwexanunbun ma janu tibi nuku mae pewaxuni anu nun ikabuki, na jabia mae anu nun jiweabudan,
26 De um só fez ele todos os povos, para que povoassem toda a terra, tendo determinado os tempos anteriormente estabelecidos e os lugares exatos em que deveriam habitar.
27 Dios benai yudabun jaki nukutidubudan. Chanima Dios nuku tibi anu benantamabiaken Dioskidi tapinun ika jawa chai kama nun janubi jaki nukutidubuki. Matunabu unanepa miyui jawendua unainbun yuikin: “Nukudan, nun diosun bakebuki”, anikiaki. Chanima jaska yuini keska nun jabia Diosunabuki. Jaskawen taea Dioswen nun jiweabu inun nun jawen jamapaiyaibu inun nun jayabuki.
27 Deus fez isso para que os homens o buscassem e talvez, tateando, pudessem encontrá-lo, embora não esteja longe de cada um de nós.
28 — ausente —
28 ‘Pois nele vivemos, nos movemos e existimos’, como disseram alguns dos poetas de vocês: ‘Também somos descendência dele’.
29 Nun jaskai Diosunabukin nun jaska shinantidubumabiaken junibun shinan chakakin Dios jaska keska dabanen jatun shinanwen jabun dios wakin oro inun plata inun mishki dami wamisbuki.
29 "Assim, visto que somos descendência de Deus, não devemos pensar que a Divindade é semelhante a uma escultura de ouro, prata ou pedra, feita pela arte e imaginação do homem.
30 U unu badi betsatian yuda betsa betsapabun jawa unanbumaken Diosun jatu beduwens uinyukubainiki. Jakia natian ana jaska wama mai jidabi anu jiwebaunabun jau jatun shinan betsa watan jakidi jau shinanunbun Diosun jatu yunuikiki.
30 No passado Deus não levou em conta essa ignorância, mas agora ordena que todos, em todo lugar, se arrependam.
31 Juni betsa katuxun yudabu anu yununi mawa bestenwankin yudabu dasibi jawen kushipa jatu uinmaniki. Jaskawen taexun ja xaba ma Diosun katuni anu ja juni katuniwen taexun yuda dasibi mai jidabi anu jiwebaunabu jatu unanti waakeakekin keyutan Diosun jawa kaneama jatu kupixanikikiki— jatu wa
31 Pois estabeleceu um dia em que há de julgar o mundo com justiça, por meio do homem que designou. E deu provas disso a todos, ressuscitando-o dentre os mortos".
32 mawa ana bestentidubukidi ninkatan betsabun kaxe waibun januxun betsabun kaxe wama yuikin: —Nun ma jaska ninkaxuki. Betsatian nun ana mia ninkatiduki— akaibun
32 Quando ouviram sobre a ressurreição dos mortos, alguns deles zombaram, e outros disseram: "A esse respeito nós o ouviremos outra vez".
33 januxun Pablon jatu jenebaini kaya
33 Com isso, Paulo retirou-se do meio deles.
34 janua yuda eskadabesbun chibanbaini jaki dasixun ana ninka pewatan Jesús ikunwanibukiaki, Areópago anua unanepa yununika betsa jawen kena Dionisio inun, ainbu betsa jawen kena Dámarisdan, ja inun, ana jatidabunan.
34 Alguns homens juntaram-se a ele e creram. Entre eles estava Dionísio, membro do Areópago, e também uma mulher chamada Dâmaris, e outros com eles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.