Mateus 19
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NTLH
1 Jesús tsandi depa' dyatu, Galilea tusha malu' miji' Judea tusha jimi, Jordán pinu pensanguiñuya, masku pasha, pajta faanu pasha.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Tsenñu junga pure' chachilla bendaa jideiñu, dilulanu ura' demandiremi.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Tsenñu mantsa fariseola Jesúsnu naati vera' pakakare' kuipa pun tsandyanchin, yanu kalen deji' entsandila: ¿Ti' mityaañuba kuipa puke' ma ruku ya' shinbunu mavelanuu jun? tila.
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Tsenñu Jesús pakatu tsandimi: ¿Ñulla Diosa' Kiikanu lengue' kerajdetuu, chachi deke' faawaanu tinbunu Dios kemiya unbee ruku bain, supu bain kikemuwaañuba?
4 Jesus respondeu:
5 Tsanguitu Dios tsandimuwaave: Tsa' mityaa unbee rukuya ya' apanu bain, ya' amanu bain shuike' ji', ya' shinbuba buudi' chunu tsuve; tsai' yala main juuñuu tiyainu detsuve, timuwaave.
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Tsenmee yala pai chachi juuñuu dejutyu', main juunu detsuve. Tsa' mitya Dioschiren tsaa ma buuta' chujtyaabillaya, mu bain maveenu dejutyuve, timi.
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Tsenñu fariseola tsandila: ¿Tsaaya, nejtaa unbee rukula, supulanu mavelave tinu kiika piike' kuwashu juntsaya, Moisésya mavelanu dejuve timuwaatun? tila.
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Tsenñu Jesús tsandimi: Matyu ñulla meedityu, pañu meetyu chachi deeñu' mityaa, Moisésya tsangue' ñulla' shinbulanu mavelanuu kikaamuwaave; tsaaren chachi deke' faawaanu tinbutalaya tsa jutyuwaave.
8 Jesus respondeu:
9 Tsaaren iya tsandintsuyu: ne ya' shinbu vee matsaiba indyuren ya' ruku mavela' miji', vee shinbuba machushu juntsaa, juntsa rukaa vee matsainu ujcha lantsuve, timi.
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Tsenñu ya' disipulula tsandila: Tsaaya, unbee rukula supulaba tsaa ne juunuushu juntsaa, supunga' chui'ñaa urave, tila.
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Tsenñu Jesús pakatu: Ñulla padetishu juntsa palaanu kumuinchi chachilla tsandyanu dejutyuve, matyu naajulanaa Dios tsandyakaañuba juntsalan tsandyainuu judeeve.
11 Jesus respondeu:
12 Matyu mantsa chachillaya nakayamin supunga' chun jutyuu nakayaimu deeve; tsenmala mantsalaya supunganu deeñu bain, chachiitalaren tyeeba ke' supungan jutyungue tiremu deeve; tsenmala mantsalaya Diosnu ya' rei juu tanan mityaren supungan jutyu tiya' maali dechuve. Tsa' mitya mun tsaa chunuu jutuya tsaa dechusa, timi.
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Tsandiñu, Jesús' ajuusha mantsa kaillanu tajila, ya' tyaapachi mishunu ta'ka', yala' mitya Diosba kuinda kisa detyatu. Tsenñun ya' disipululaya kaillanu tajimulanu ajaa tila.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Tsenñu Jesús tsandimi: Kailla in junga janudetsu daatadityudei, matyu Diosnu yala' rei juu tanamulaya entsa kailla tsaalaa dejuñu' mitya, timi.
14 Aí ele disse:
15 Tsejtu ya' tyaapachi kailla' mishpukatala deta'ka' Dioschi ura' de-isa ti' dyatu, junu malu' vee mujtu miimi. |src="CN01600b.tif" size="Col" loc="Matthew 19.13-15" copy="por cortesía de Cook Communications Ministries International © 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Mateo 19.15"
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Ma ruku Jesúsnu keejitu tsandimi: Mashturu, ¿tyee uraa kitaa naa-uwanuba Diosba ura' chunuu juwa? timi.
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Tsenñu Jesús tsandimi: ¿Nendiyu tyee urañuba juntsaatalaa inu pake'meentsumi? Uraya mainren juuve. Tsaaren ñuren naa-uwanuba Diosba ura' chunu tenñuya, ya naa naakide tiñuba tsanguen chude, timi.
17 Jesus respondeu:
18 Tsenñu juntsa ruku, ¿Dioschi naaju uudenlaa juntsa den? timi.
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 ñu' apanu bain, naa ñu' amanu bain balengure' ura' keewaade, tsenmin ñu maali naa-i estyamu ju'ba ñuba kalen chumu chachinu bain juntsai estyade, timi.
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Tsenñu juntsa nakun ruku pakatu: Kumuinchi juntsa naatiñuba tsanguen chumuyu. ¿Tyee kayu vera kenuu juwa? ti' pake'meemi.
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Tsenñu Jesús tsandimi: Ñuren kuipajtu ma narai tindenñuya, ñu ti ta' bain de-atike' purelanu kuwade. Tsanguishu juntsaa kai'sha tiba tsamantsa balee jumula tadinu tsuve. Tsangue' in disipulu tiya' in bendala jade, timi.
21 Jesus respondeu:
22 Tsejtu Jesús tsandiñu meetu, juntsa nakun ruku yuj llakindya' miimi, mika taruku' mitya.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Tsenñu Jesús ya' disipululanu tsandimi: Uwaindiyu tarukulachiya Diosnu yala' rei juu tananu mika li'puve.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Tsenmin manen tsandintsuyu: main tarukuchi Diosnu ya' rei juu tananu mika li'punchiren, ma kameyu ityu kapukanu pullainuuba juñuya, juntsa kameyu kayu ura' ne dapullaichuve, timi.
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Tsenñu ya' disipuluba Jesús tsandiñu demere' mika meenbashtu tsandila: Tsaashu juntsaa, ¿maa livee inuu juchunga? tila.
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Tsenñu Jesús yalanu ke-eetu tsandimi: Chachillaya naake' tiba tsa tsangue kenuu dejutyuñuba, Dioschiya tiba in jutyuuya jutyu', imu tene judeeve, timi.
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Tsandiñu Pedro tsandimi: Lalaya ti taawa ju' bain millangue deshuike' ñu' bendaa dejayu. ¿Juntsan mitya laachiya tyee junujtun? timi.
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Tsenñu Jesús tsandimi: Uwaindiyu kumuinchi tiba kasa tene mannu malu janmala, matyu Chachi Tiya' Nakayamu rei juu tsamantsaa ya' chunu chunbullanu chunu tinbunu, ñulla in bendaa jamulaya 12 chunjuu reila' chuchudinu chunjuunu shilii dechu', Israel chachilla 12 sera' jimu paandelanu kavitu kenu detsuve.
28 Jesus respondeu:
29 Tsenmin mun in chachi ju' in mityaren ne ya' ya shuikike, naatalalanu shuikike, apalanu shuikike, ya' nalanu shuikike, ne tu taju' bain tsaa juntsa deshuikike' in bendala jamuya, juntsan mitya ti bain 100 bijee yapa mangandene kenu tsuve, tsai' naa-uwanuba Diosba ura' chunu tsuve.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Tsaaren challa pure' chachilla balen chachi judeeshu juntsalaa, bene ne chachi juu mandinu detsuve, tsenmala challa pure' chachilla ne chachi judeeshu juntsalaa bene balen chachi juu mandinu detsuve, timi.
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.