Lucas 11
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NTLH
1 Ma bijee Jesús manbela jitu, Diosba kuinda kendu deke' dyañu, ya' disipulu main yanu entsandimi: Rukui, lalanu bain Diosba kuinda kenu mijakaaka, Juan bain ya' disipululanu naake mijakaamuñuba juntsaju, timi.
1 Um dia Jesus estava orando num certo lugar. Quando acabou de orar, um dos seus discípulos pediu: — Senhor, nos ensine a orar, como João ensinou os discípulos dele.
2 Tsenñu Jesús tsandimi: Naa-uwanu Diosba kuinda kike'ba, entsandidei:
2 Jesus respondeu:
3 Malumere lalanu tiba fikenuu jumu kuwaka.
3 Dá-nos cada dia o alimento
4 Lala' ujcha' mitya manbitsaaka,
4 Perdoa os nossos pecados,
5 Tsejtu Jesús entsa bain tsandimi: Tsandenna ñulla mallee ñuichi ura' keranu chachi miyatu, ñu kejtaa kepe ya' yasha ji', juukapasha pali paliketu: In ura' keranu chachi, inu pen pan neekaaka,
5 Então Jesus disse aos seus discípulos:
6 inchi ura' keranu chachi baasha pu' ja' in yasha jañuren, ti kuwan tsaayu, tinmala,
6 É que um amigo meu acaba de chegar de viagem, e eu não tenho nada para lhe oferecer.”
7 ya juusha pumu pakatu: Bulla kityuka, yumaa ya juukapa dellukaave, naa i bain, in kailla bain yumaa ma tsudenayu. Tsa' mitya kujpa' tiba ka' kuwan jutyu keeve tinu tsuve, timi.
7 — E imaginem que o amigo responda lá de dentro: “Não me amole! A porta já está trancada, e eu e os meus filhos estamos deitados. Não posso me levantar para lhe dar os pães.”
8 Tsejtu Jesús kayu patu tsandimi: Tsaaren uwaindiyu, yachi ura' kera chachi juñu' mityaa tiba kujpa' ka' kun jutyuu ju'ba, matyu yuj bulla tin uinachuve tyataa, kujpa' ti mutyañuba dekunu tsuve, timi.
8 Jesus disse:
9 Tsa' mitya entsandi pandundiyu: Diosnu pa'dei, tsenmala Dios kuwanu tsuve; mi'kidei, mi'kishu juntsaa katanu detsuve; juukapasha paijidei, tsenmala juukenu detsuve.
9 Por isso eu digo: peçam e vocês receberão; procurem e vocês acharão; batam, e a porta será aberta para vocês.
10 Matyu mun pa'mulaya kamu deeve; mun mi'kemulaya katamu deeve; tsenmin juukapasha paijimulanuya juukemu deeve.
10 Porque todos aqueles que pedem recebem; aqueles que procuram acham; e a porta será aberta para quem bate.
11 Tsejtu ñuitalaba ¿naaju apalaa ya' na pi alla pakenmala, piñee kumu dejun?
11 Por acaso algum de vocês será capaz de dar uma cobra ao seu filho, quando ele pede um peixe?
12 ¿Naa napipu pa'ñu bain, alagaaya kumu dejun?
12 Ou, se o filho pedir um ovo, vai lhe dar um escorpião?
13 Tsa' mitya ñulla, kayu firu' chachillaaba ñulla' kaillanu tiba uraa kumu deeshu juntsaa, ¿kayu nejtaa kai'sha chumu ñulla' Apaa ya' Espíritu Santo kui'chunga yanu pa'mulanuya? timi.
13 Vocês, mesmo sendo maus, sabem dar coisas boas aos seus filhos. Quanto mais o Pai, que está no céu, dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!
14 Ma rukunu dyabulu putu papatyungue tireñu, Jesús juntsa dyabulunu me-e'laami. Tsenñu juntsa ruku pamu tiyami, dyabulu maluñu. Tsenñu chachilla mika keenbashintsula,
14 Jesus estava expulsando de certo homem um demônio que não o deixava falar. Quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 tsenñuren mantsalaya tsandila: Entsa rukuya, dyabulu uñi Beelzebú tsanguikaañaa dyabulu me-e'laalaakive, tila.
15 mas alguns disseram: — É
16 Tsenmala veelaya, Jesúsnu naake' kuipa pun tsandyatu: Diosyaa tsanguekaantsuve tyainuu jumu main ke' keewaaka, tiitila.
16 Outros, querendo conseguir alguma prova contra Jesus, pediam que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha de Deus.
17 Tsenñuren Jesúsya yala ti pensa jutaa tsandindetsuñuba mi' mitya tsandimi: Ma reichi uuden juu chumu chachiitalaren kundaa juja'tee ne chudenashu juntsaa, millainu detsuve; tsenmin naaju bulula bain yaitala de-ajaavi' veta' veta' vinguiken dechushu juntsaa millaimu deeve.
17 Mas Jesus, conhecendo os pensamentos deles, disse:
18 Tsa' mitya Satanás bain maalin develaintsushu juntsaa, ¿naa ketaa ya' chachillanu uudenguen chu' jintsunuu junu jun? Entsandimiya ñulla inu Beelzebú, dyabulu uñee entsanguikare' dyabulu me-e'laamuve detiñu' mityaa, tsandiyu.
18 Se o reino de Satanás tem grupos que lutam entre si, como continuará a existir? Vocês dizem que é Belzebu que me dá poder para expulsar demônios.
19 Ñullaya inu Beelzebúya dyabulu majuka'laakaantsuve, tiidetive. Tsaaba juñuya, ¿ñulla' bendaa nemulanuya maa dyabulu majuka'laanuu tiremutun? Entsaañu' mityaa naa ñulla tujla deeñuba yalaren entsangue keewaandetsuve.
19 Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
20 Tsaaren inu Diosya tsanguikare' dyabulu majuka'laakaamushu juntsaa, Diosnu rei juu tananu malu yumaa jave ti' keewara jutaa tsaanu tsuve, timi.
20 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
21 Tsejtu Jesús kayu laapu' patu tsandimi: Main dee ruku yachi vinguendu menestenguikenuu jumula detaa uina' ya' yanu washnashu juntsaa, yachi tiba ya' yasha uukara tsuñu chipan jutyuve.
21 — Quando um homem forte e bem-armado guarda a sua própria casa, tudo o que ele tem está seguro.
22 Tsaaren main kayu yanu pulla dee ruku ja' vingue' pulla', naa yachi vinguendu menestenguikenuu jumula detaa uinañuba chi'kemiya, naa buli juula bain ka' deveekenu tsuve.
22 Mas, quando um homem mais forte o ataca e vence, leva todas as armas em que o outro confiava e reparte tudo o que tomou dele.
23 Tsa' mitya mun iba buunatyulaya inu kundara deeve; tsenmin mun iba bulu te'kakeñuu kityulaya demasee-eekeñunguindetsu', main main deshajara' jiindetsuve, timi.
23 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
24 Jesús tsandimi: Dioschi urajtu kuraa tiremu bu'chulla ma rukunu malu' miitu ejke tenatala lekanu mi'kes nenduren, katatyu' nuka lekachun tsandyamin pensanguetu: “In mala' maanu yanuren miinu tsuyu”, tyamuve.
24 Jesus continuou:
25 Tsa-i' ya' malu' miiñu chachi' junga mijinmala ya juuñuu nara mangasha ju', de-uuna mangatajimuve.
25 Aí volta e encontra a casa varrida e arrumada.
26 Tsenmin malu' miji' mandishpai bu'chulla kayu yanu pulla firu' jumulanu tene manga' maja', juntsa rukunu tsaa millai devinmalaya, kaspele naajuwa ju'ba juntsanu pullai firu' tiyanu tsuve, timi.
26 Depois sai e vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes.
27 Tsejtu Jesús tsandi' pantsuren ma shinbu cha' kejtsapalaren Jesúsnu uti' patu tsandimi: ¡Ñunu naka' awakaamu shinbuya Dioschi ura' imuve! timi.
27 Quando Jesus acabou de dizer isso, uma mulher que estava no meio da multidão gritou para ele: — Como é feliz a mulher que pôs o senhor no mundo e o amamentou!
28 Tsenñu Jesús tsandimi: Tsaaren naaju chachillaa Diosa' kuinda mere' tsangue meenguen dechu' bain, juntsalaa kayu Dioschi ura' imu deeve, timi.
28 Mas Jesus respondeu:
29 Jesúsnu kelu kelu chachilla pure' wakudindetsuñu, entsandi pami: Challa tinbutala chumu chachilla yuj firu' dejuve. Tyeeba Diosyaa tsanguekaantsuve tyainuu juuya ke' keewaaka, tiidetive. Tsaaren kayu jungajte tiba ke' keewara jun jutyuve. Diosa' mitya pamu Jonás naa-i' puimuwaañuba juntsa ke' keewararen mikave.
29 Quando a multidão se ajuntou em volta de Jesus, ele começou a falar e disse o seguinte:
30 Matyu kaspee tinbunu Nínive pebulu' chullachi Jonás naa-i' keewaramuwaañuba, Chachi Tiya' Nakayamu bain juntsai keewaranu juve challa chumu chachillachi.
30 Assim como o
31 Tsenmin naa Sursha chumu reina milla bain kavitu dekenu malunu mangujpa' challa chumu chachillanu kavitu ke' kuipa punu tsuve, yaa tsamantsa baasha chumuren ja', rei Salomón' tsamantsa aseetaju' keewara kuinda meenu jamuwa' mitya. Tsaaren challa enu pumiya Salomón' chunu tinbunu i'nu jumu kayu aawa puve.
31 No Dia do Juízo a rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
32 Nínive' chullaya kavitu dekenu malunu mangujpa' challa chumu chachillanu kavitu ke' kuipa punu detsuve, matyu yalaya Jonás ti kuindaa kiiñuba meelaren veta' pensa mangue' Diosnu meenguemuwa de' mitya. Tsenmin challa enu main pumiya Jonásnu kayu pulla balee puve.
32 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês porque, quando ouviram a mensagem de Jonas, eles se arrependeram dos seus pecados. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
33 Mu bain lanpara chakaatu, mutusha pantsungaatyu deeve, tsenmin tyeeba ñillu jandala du'kaakityu deeve. Lanpaa chakaalaya kai'tala chungaamu deeve, tsenmalaa mun yasha viñu bain danguenutsu.
33 Jesus continuou:
34 Ñu' kapukaa ñu' buluchi lanpara juuñuuve. Tsa' mitya ñu' kapuka urashu juntsaa, ñu' bulunu kumuinchi dandanu tsuve; tsaaren ñu' kapuka urajtushu juntsaa, ñu' bulunu dishkejtsa ju' dandajtu juunu juve.
34 Os olhos são como uma luz para o corpo: quando os olhos de você são bons, todo o seu corpo fica cheio de luz. Porém, se os seus olhos forem maus, o seu corpo ficará cheio de escuridão.
35 Tsaañu' mitya aseetangue' keedei naa ñulla' ñillu dishkejtsa juuñuu jutyuñu bain.
35 Portanto, tenha cuidado para que a luz que está em você não seja escuridão.
36 Tsa' mitya ñulla' bulunu ñillu danjuruna' nukaba dannashu juntsaa, ñullanu danjuruna' ñillu achakali' dangaran tsananu tsuve, timi Jesús.
36 Pois, se o seu corpo estiver completamente luminoso, e nenhuma parte estiver escura, então ele ficará todo cheio de luz como acontece quando você é iluminado pelo brilho de uma lamparina.
37 Jesús tsandi' dyañu, ma fariseo ruku Jesúsnu ya' yasha, panda fijade ti' mikañu, Jesús vitu panda finsha chudimi.
37 Quando Jesus acabou de falar, um fariseu o convidou para jantar na casa dele. Jesus foi e sentou-se à mesa.
38 Tsejtu fariseo chachillaya panda finu uwanu tyaapa manbitsaamu deeñun, Jesúsya tsanguityuñu, juntsa fariseo ruku yuj keenbashmi.
38 O fariseu ficou admirado quando viu que Jesus não tinha se lavado antes de comer.
39 Tsenñu Bale Ruku tsandimi: Ñulla fariseolaya basunu bain, palatunu bain avindalaa ura' manbitsaamu deeve, tsaaren ñulla' tenbukashaya tiba detaangue' kañu bain, tsenmin tiba firu' ke' dekañu bain tyuwake pu' tanañu denave.
39 Então o Senhor disse a ele:
40 ¡Ñulla ti kenduba mijtu chachilla! ¿Avindala tiba dekemu Diosren naa tansha bain dekendyuu?
40 Seus tolos! Quem fez o lado de fora não é o mesmo que fez o lado de dentro?
41 Tsaaren ñulla' tenbukasha punañunashu juntsaa tenbiyaa chumulanu kuwadei. Tsanguishu juntsaa kumuinchi ñuichi manbitsalaañuu junu tsuve.
41 Portanto, deem aos pobres o que está dentro dos seus copos e pratos, e assim tudo ficará limpo para vocês.
42 ¡Ñulla fariseo chachilla, mika taaju i' puinu dejuve! Ñulla naa aindyu mentanu bain, naa ruda tapenu bain, naa kayu vera pandaba bulu a'nutsumu juula bain paitya pela vele' tsure' manbaateya Diosnu kuwa kuwakemu deeve, tsejturen veelanu ura' kiikenu juula bain, tsenmin Diosnu estya' keewaanu juula bain juntsaaya kityu juju deeve. Tsa' mitya ura pañuya juntsaaya kiikenuu dejuve, naa ñulla' kiikendetsushu juntsala bain tsaren kidyai'mujchi.
42 — Ai de vocês, fariseus! Pois dão para Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da arruda e de todas as verduras, mas não são justos com os outros e não amam a Deus. E são exatamente essas coisas que vocês devem fazer sem deixar de lado as outras.
43 ¡Ñulla fariseo chachilla, mika taaju i' puinu dejuve! Ñullaa cha' waku wakudinu yasha kayu balela' chunu chunjuutalaa chunu ajchundyamu deeve. Tsenmin pebulutala fale' neindu bain chachilla: Bale rukui, detisa tyatyaimu deeve.
43 — Ai de vocês, fariseus! Pois gostam demais dos lugares de honra nas
44 ¡Ñulla mika taaju i' puinu dejuve! Ñullaa kataatyu ujkun tujuu juuñu deeve. Tsenñu chachilla jundaa pulla' nendu katatyu' teemiya Dioschi ura' kurajtuu tiya'ba mijdetuve, timi.
44 — Ai de vocês! Pois são como sepulturas que não se veem, sepulturas que as pessoas pisam sem perceber.
45 Tsenñu main Moisés' wandya lei mashtuu ruku pakatu tsandimi: Ruku, ñu aantsanditu, naa lalanu bain kentsure' pantsuve, timi.
45 Então um mestre da Lei disse a Jesus: — Mestre, falando assim, o senhor está nos ofendendo também.
46 Tsenñu Jesús tsandimi: ¡Ñulla, Moisés' wandya lei mashtuu rukula bain, mika taaju i' puinu dejuve! Ñulla veelanu tsamantsa naaken tsaa uuden kemu deju'ba, ñullaya meenguenu ke'keraa kebanguityularen tsangue uudenguemu deeve.
46 Jesus respondeu:
47 ¡Ñulla mika taaju i' puinu dejuve! Ñulla' tinbu aa-apa millala, Diosa' mitya pamu rukulanu tu'muwa deenmala, yala' mennanu jandala mandenga mandengakenu ti' cha'li ma-uikaakaakemu deeve.
47 Ai de vocês! Pois fazem túmulos bonitos para os
48 Ñulla tsanguemu deetu, ñulla' tinbu aa-apala naakemuwa deeñuba ñuichi urave tya' aseetanguikaandetsuve, matyu yala tutemuwa deeñu, ñullaya juntsa jandala mandenga mandengakenu ti', cha'li ma uikaakaadeke' mitya.
48 Com isso vocês mostram que concordam com o que os seus antepassados fizeram, pois eles mataram os profetas, e vocês fazem túmulos para eles.
49 Tsaañu' mitya Dios ya' Aseetaju' panu palaa pilla kiikanu entsandive: Diosa' mitya pamu rukulanu bain, ya' mitya nemu rukulanu bain eenu tsuyu. Tsenmala mantsalanuya detute', mantsalanuya firu' kenu bendaa nenu detsuve, tive, timi.
49 Por isso a Sabedoria de Deus disse: “Mandarei para eles profetas e mensageiros, e eles matarão alguns e perseguirão outros.”
50 Tsa' mitya Diosya challa chumu chachillanaa, matyu tu dekenu tinbunuren Diosa' mitya pamu rukulanu tu'muwa deeñu, naa chaikama bain peyandetsuñu juntsala' mitya kuipa depukenu tsuve.
50 Por causa disso esta gente de hoje será castigada pela morte de todos os profetas assassinados desde a criação do mundo,
51 Matyu ajke' tutamu Abel' mitya kuipa kamin, Diosa' pupunanu ya jumuba, ufeenda tsure' ju'kenunuba pensanguenmala, juntsa kejtaa tenatala Zacaríasnu tu'muwa deeñu junbi jingue kuipa kanu detsuve, challa chumu chachilla.
51 começando pela morte de Abel até a morte de Zacarias, que foi assassinado entre o altar e o
52 ¡Ñulla Moisés' wandya lei mashturula mika taaju i' puinu detsuve! Ñulla Diosa' palaa mijainsha juuke' vinu llavi ñuichi tireketun, naa ñui bain juuke' vityumin, naa veela vinu tyamulanu bain eeputyu deeve, timi.
52 — Ai de vocês, mestres da Lei! Pois guardam a chave que abre a porta da casa da Sabedoria. E assim nem vocês mesmos entram, nem deixam os outros entrarem.
53 Jesús tsandiñu, Moisés' wandya lei mashturula bain, fariseola bain mika de-ajaatyatu, Jesúsnu tiba depake'meedunda' bulla pala,
53 Quando Jesus saiu dali, os mestres da Lei e os fariseus começaram a criticá-lo com raiva e a lhe fazer perguntas sobre muitos assuntos.
54 tsangue' yanu tujle' pakakare' kuipa punu tyatu.
54 Eles queriam levá-lo a dizer alguma coisa que pudesse lhes servir de motivo para acusá-lo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.