João 19
Diosa' kiika; Génesis, Éxodo y El Nuevo Testamento (CBINTPO) vs NVT
1 Tsenñu Pilato, Jesúsnu ka' astekikaami.
1 Então Pilatos mandou açoitar Jesus.
2 Suutadula pu tuti tene juu ma mishmunderu deke', Jesús' mishpukanu pu'kare', reila' viyanu jali yamuraraa bain pandekila.
2 Os soldados fizeram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça, e depois puseram nele um manto vermelho.
3 Tsangue' yanu kalen demi'naji' uukaputu entsa entsandila: ¡Ura' chude, judíola' rei! tiitila. Tsenmin tsandi' kajuutala paika paikakila.
3 Zombavam dele, dizendo: “Salve, rei dos judeus!”, e batiam em seu rosto.
4 Bene, Pilato avindala mafaatu judíolanu entsandimi: Keekidei, iya entsa rukunu naa ti kuipaba katatyu' mitya, enu avindala mandaja' ñullanu mangueewaanu tsuyu, timi.
4 Pilatos saiu outra vez e disse ao povo: “Agora vou trazê-lo aqui para vocês, mas que fique bem claro: eu o considero inocente”.
5 Tsenñu Jesús pu tuti tene juu mishmunderu pukaa, palanu viyanu ungalalaa jali panaaya mafaami. Tsenñu Pilato entsa mandimi: ¡Enu jee juntsa ruku! timi.
5 Então Jesus saiu com a coroa de espinhos e o manto vermelho. “Vejam, aqui está o homem!”, disse Pilatos.
6 Tsenmalan chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula, aa elesha washkemu chachillaba nei'ba Jesúsnu katanguikemin ui'nbashii eevi' entsa entsandila: ¡Kuusanu tu'pukaade! ¡Kuusanu tu'pukaade! tiitila.
6 Quando os principais sacerdotes e os guardas do templo o viram, começaram a gritar: “Crucifique-o! Crucifique-o!”. “Levem-no vocês e crucifiquem-no”, disse Pilatos. “Eu o considero inocente.”
7 Tsenñu judíola entsandila: Lala' leichi ma leinuya entsa ruku penuu juve tive, tsa juba jutyuren yaa Diosa' Na juuñui keengayanu kes nenei' mitya, tila.
7 Os líderes judeus responderam: “Pela nossa lei ele deve morrer, pois chamou a si mesmo de Filho de Deus”.
8 Tsandi depañu Pilato kayu jeetyami.
8 Quando Pilatos ouviu isso, ficou ainda mais amedrontado.
9 Tsejtu manen ya' ya juusha mavitu, Jesúsnu entsandimi: ¿Ñu, nukaa chumuyu? timi.
9 Levou Jesus de volta para dentro do palácio e lhe perguntou: “De onde você vem?”. Jesus, porém, não respondeu.
10 Tsenñu Pilato tsandimi: ¿Nenñuuyu inu pakai'mi? Ñuya mive, iyaa ñunu naa ne kuusanu tu'pu' tu'kaakindenñu bain, naa livee kikenu tenñu bain, tsanguenuu juñuba, timi.
10 “Por que você se nega a falar comigo?”, perguntou Pilatos. “Não sabe que tenho autoridade para soltá-lo ou crucificá-lo?”
11 Tsenñu Jesús tsandimi: Ñu inu naa ti kikenuuba jutyuchuve, Diosren ñunu tsanguenuu tirei'ñuya. Tsa' mitya mun inu ñu' tyaapanu kuwa' bain juntsaa ñunu kayu pullai ujcha lantsuve, timi.
11 Jesus disse: “Você não teria autoridade alguma sobre mim se esta não lhe fosse dada de cima. Portanto, aquele que me entregou a você tem um pecado maior”.
12 Tsandinmalan umaa Pilato tyeenguitaa Jesúsnu livee kenu juwa tene tyaimi. Tsenñuren judíola entsandi' ui'nbashiila: Ñu aantsa unberenu livee ke' me-eeshu juntsaa, romanola' kayu aa uñichi ura' keranu chachi jui'taa tsanguenu juve. ¡Rei juba jutyuren, rei juuñui keengayakutinu kemulaya naajula bain romanola' kayu aa uñi' kundaa deeve! tiitila.
12 Então Pilatos tentou libertá-lo, mas os líderes judeus gritavam: “Se o senhor soltar este homem, não é amigo de César! Quem se declara rei se rebela contra César”.
13 Tsandi depañu meetu Pilato, Jesúsnu avindala mangalaanu mandanguemi. Tsejtu yala' kavitu kensha “Shupuka tene mai'taa” tinu tenasha chudimi, hebreo palaachiya Gabatá tinubi.
13 Ao ouvir isso, Pilatos trouxe Jesus para fora novamente e se sentou no tribunal, na plataforma chamada “Pavimento de Pedras” (em aramaico, Gábata ).
14 Entsa tsaa puintsumiya Dapulla' livee kiñu fandangu chanu ma malu faatana pajta katyu uratalaa tsaintsumi. Tsejtu Pilato judíolanu entsandimi: ¡Enu entsanave ñulla' rei! timi.
14 Era por volta de meio-dia, no dia da preparação para a Páscoa. E Pilatos disse ao povo: “Vejam, aqui está o seu rei!”.
15 Tsenmalan yala entsandi daran pala: ¡Kuusanu tu'pu' tu'de! ti' papatila. Tsandindetsuñu Pilato entsandi pake'meemi: ¿Ñulla' reinun iya kuusanu tu'pu' tu'kaanuu? timi. Tsandinmalan chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula entsandi pakala: Lalaya vee rei tajdetuyu, romanola' kayu aa uñiren lala' rei juuve, tila.
15 “Fora com ele!”, gritaram. “Fora com ele! Crucifique-o!” “O quê? Crucificar o seu rei?”, perguntou Pilatos. Em resposta, os principais sacerdotes gritaram: “Não temos outro rei além de César!”.
16 Tsa tsa detiñu, pulla'bi Pilato yala naaju demutyañuba tsanguikaanu suutadulanu kuwakemi Jesúsnu kuusanu tu'pu' tu'nudetsu. Tsenñu suutadula Jesúsnu ka' jila.
16 Então Pilatos lhes entregou Jesus para ser crucificado. E eles levaram Jesus.
17 Tsejtu ya' tu'vinu kuusa nanaaya Jesús lu' jitu Ujkun Mishu tinu tenasha jimi, hebreo palaachiya Gólgota mumu tenasha. |src="CN01833b.tif" size="Span" loc="John 19.17" copy="por cortesía de Cook Communications Ministries International © 1978 David C. Cook Publishing Co." ref="Juan 19.17"
17 Carregando a própria cruz, Jesus foi ao local chamado Lugar da Caveira (em aramaico, Gólgota ).
18 Juntsa tenanu Jesúsnu kuusanu tu'pula. Tsangue' veelanu bain pallu detu'pu' kelush kelush uyukare' yanu kejtala pungue uikaala.
18 Ali eles o pregaram na cruz. Outros dois foram crucificados com Jesus, um de cada lado e ele no meio.
19 Pilato ma ta'panu: Nazaretsha Chumu Jesús, Judíola' Rei ke piikikaatu, juntsa kuusa kai'tala tu'pukaakemi.
19 Pilatos colocou no alto da cruz uma placa que dizia: “Jesus, o nazareno, Rei dos judeus”.
20 Tsenñu juntsa ta'panu judío chachilla pure' lenguikila, Jesúsnu tsangue' kuusanu tu'punu tena, pebulu keesha kalen juuñu' mitya. Tsenmin juntsa ta'panu hebreo palaachi bain, latín palaachi bain, griego palaachi bain, tsa pillami.
20 O lugar onde Jesus foi crucificado ficava perto da cidade, e a placa estava escrita em aramaico, latim e grego, de modo que muitos judeus podiam ler a inscrição.
21 Tsenñu judío chachilla' mitya Diosnu kalen jimula' bale rukula jatsa detyatu Pilatonu entsandila: “Judíola' rei” ke piikityude; “Rei jutyuren, judíola' reiyu tiitimu” ke piikide, tila.
21 Os principais sacerdotes disseram a Pilatos: “Mude a inscrição de ‘Rei dos judeus’ para ‘Ele disse: Eu sou o rei dos judeus’”.
22 Tsa detiñu Pilato entsandikami: Iya naake piikikaañuba tsaa pilla shuwanu tsuve, timi.
22 Pilatos respondeu: “O que escrevi, escrevi”.
23 Suutadula Jesúsnu kuusanu detu'pu' dyatu ya' jali deka', taapai pela ma veleke' ma suutadumeemee main main kala. Tsejtu naa tansha pannu aabare jali bain dekaturen, juntsaya pumajtu, jali jumityan juu bare' mi' tsejta' tusha ne pajaa jaliñu' mitya,
23 Depois que os soldados crucificaram Jesus, repartiram suas roupas em quatro partes, uma para cada um deles. Também pegaram sua túnica, mas ela era sem costura, tecida numa única peça, de alto a baixo.
24 yaitala entsandila: Kiyuuchi'tyudaa, munaa tyulla lunu juñuba ke' keetaa mijadaa, tila. Tsa dekiñaa Diosa' Kiikanu entsa pillashu juntsa tsaa puimi: In jali develedekive yaitala, tsenmin juwali juuñuu jalinuya munaa tyulla lunu juñuba ke' keetaa demijave, ti' pillashu juntsa.
24 Por isso disseram: “Em vez de rasgá-la, vamos tirar sortes para ver quem ficará com ela”. Isso cumpriu as Escrituras que dizem: “Repartiram minhas roupas entre si e lançaram sortes por minha veste”. E foi o que fizeram.
25 Tsenñu Jesús' kuusa keesha ya' ama bain, ya' amachi supu na'ma naatala bain, Cleofás' shinbu María bain, María Magdalena bain tsana pula.
25 Perto da cruz estavam a mãe de Jesus, a irmã dela, Maria, esposa de Clopas, e Maria Madalena.
26 Tsenñu Jesús ya' amanu kata', naa ya' kayu estya estyainu disipulunu bain ya' ama' kelunu uyuna katatu, ya' amanu entsandimi: Aantsa ñu' nave, timi.
26 Quando Jesus viu sua mãe ali, ao lado do discípulo a quem ele amava, disse-lhe: “Mulher, este é seu filho”.
27 Tsejtu bene ya' disipulunu bain entsandimi: Aantsa ñu' amave, timi. Tsandinmalan juntsa ya' kayu estyanu disipulu, umaa Jesús' amanu tsaa ya' yasha ka' miya' chumishtikemi.
27 E, ao discípulo, disse: “Esta é sua mãe”. Daquele momento em diante, o discípulo a recebeu em sua casa.
28 Jesús tsandi depa' dyatu, matyu tyee inuu juñu bain kumuinchi yumaa tsai' depullaiñuba mi' mitya, Diosa' Kiikanu naaju pillañuba juntsaisa tyatu entsandimi: Pi mujve, timi.
28 Jesus sabia que sua missão havia terminado e, para cumprir as Escrituras, disse: “Estou com sede”.
29 Tsenñu junu ma basu shivi binu yalluu chuñu, kuwa keraachi tsu'pu' binu kushkakare' isupu cha'linu llu'puke' ya' fi'pakisha uslaala.
29 Havia ali uma vasilha com vinagre, de modo que ensoparam uma esponja no vinagre, a colocaram na ponta de um caniço de hissopo e a ergueram até os lábios de Jesus.
30 Tsa dekiñu Jesús juntsa shivi binu kujchi' dyatu entsandimi: Kumuinchi yumaa tsai' depullave, timi. Tsandi' mishu wayuke' ya' aama Diosnu kuwa' peyami.
30 Depois de prová-la, Jesus disse: “Está consumado”. Então, inclinou a cabeça e entregou o espírito.
31 Tsaa puimiya dewa'di' lekanu malu chanu ma malu faatanaa tsaimi. Tsenñu juntsa saaduma lekanu malunun Dapulla' livee kiñu fandangu malu bain ma juju' kayu bale maluñu' mitya, kuusanu tu'punamula ne tsa denasa tyai'la judío bale rukula. Tsejtu yala kayu te' depesa tyatu, Pilatonu, kuusanu tu'punamula' neepa dedyaiviikare' kuusanu demanbajtekaanu uuden kide, ti' pa'la.
31 Era o Dia da Preparação, e os líderes judeus não queriam que os corpos ficassem pendurados ali até o dia seguinte, que seria um sábado muito especial. Por isso pediram a Pilatos que mandasse quebrar as pernas dos crucificados e removê-los.
32 Tsenñu suutadula, Jesúsba parejuren kuusanu tu'vimulanu kalen demi'na ji', mainnu ajke' neepa dedyaiviitu, kamainnu bain tsaren kila.
32 Assim, os soldados vieram e quebraram as pernas dos dois homens crucificados com Jesus.
33 Tsejtu Jesúsnu bain tsanguenu kalen dejitun, yumaa peyañu kataadekiji' mitya, yanuya neepa dyaivilindyula.
33 Mas, quando chegaram a Jesus, viram que ele já estava morto e, portanto, não quebraram suas pernas.
34 Tsejturen ma suutaduya Jesús' vi'chinu tsaa tsuta' kike' fataa tsutekenmalan asa piba falekemi.
34 Um dos soldados, porém, furou seu lado com uma lança e, no mesmo instante, correu sangue com água.
35 Enu entsandi' kuinda kentsumiya uwain tsaintsu ma keranamaa tsandintsuve. Tsa' mitya anbuda jutyuve ya' kuinda; yaa anbutindyu' bain mive ñui bain keranguinudetsu.
35 Essa informação provém de uma testemunha ocular. Ela diz a verdade para que vocês também creiam.
36 Tsaa puimiya Diosa' Kiikanuren, Naa ma takuba dyaivili'nu detsuve, ti' pillañu' mitya, tsaa puitu ive.
36 Essas coisas aconteceram para que se cumprissem as Escrituras que dizem: “Nenhum dos seus ossos será quebrado”,
37 Tsenmin Diosa' Kiikanuren kayu vee mujtu bain entsandive: Fataa tsu'nu rukunu entsangue keenu detsuve, tive.
37 e “Olharão para aquele a quem transpassaram”.
38 Tsa i' depuiñu Arimateasha chumu ruku, José, Pilatonu, Jesús' ujkun bulu pa'jimi. Tsenñu Pilato arendiñu, José, Jesús' ujkun bulu ka' jimi. Juntsa José, Jesúsnu keranguemu rukumi, judío bale rukulanu jelanchin pantsuu keranguikemu ruku.
38 Depois disso, José de Arimateia, que tinha sido discípulo secreto de Jesus porque temia os líderes judeus, pediu autorização a Pilatos para tirar da cruz o corpo de Jesus. Quando Pilatos lhe deu permissão, José veio e levou o corpo.
39 Tsenmala Nicodemo, kaspele ma bijee Jesúsnu kepe ji' keemu ruku bain, junga ji' mira pindyu, alue pindyuba bulu yandaa mika 70 liveraa tajimi.
39 Estava com ele Nicodemos, o homem que tinha ido conversar com Jesus à noite. Nicodemos trouxe cerca de 35 litros de óleo perfumado feito com mirra e aloés.
40 Tsa' mitya José, Nicodemoba, Jesús' ujkun bulu demanga' ma jalinu juntsa pindyu demungue' tsaa pijtekila, judíola naaketaa ujmu mennu kiikemuwa deju'ba juntsanguitu.
40 Seguindo os costumes judaicos de sepultamento, envolveram o corpo de Jesus em lençóis compridos de linho, junto com essas especiarias.
41 Jesúsnu kuusanu tu'pu' tu'nu tena keesha ma vijpala jumi. Tsenñu juntsa vijpalanu ma lanba' tujuu ujkun tsuununu jumi, kayu naa munuba tsure' kerajtunu tujuru.
41 O local da crucificação ficava próximo a um jardim, onde havia um túmulo novo que nunca tinha sido usado.
42 Tsenñu Jesúsnu juntsa tujuunu pu' menla, judíola' lekanu malu yumaa ma jaintsuñu' mitya, tsenmin juntsa ujkun tujuuya junu kayu kalen juñu' mitya.
42 Como era o Dia da Preparação para a Páscoa judaica, e uma vez que o túmulo ficava perto, colocaram Jesus ali.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.