Romanos 11

Lerérun Búngiu To Lánina Iséri Darádu (CABNT) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Aríñagatinati guetó. ¿Májaali funásan Búngiu joun Israelítagu ja lumútuniña? ¡Máma líña! Áu guánarügü Israelíta áu, jádaangiñetina lirásan Abrahám, jádaangiñe lufámilian Benjamín.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu povo? De modo nenhum! Porque eu também sou israelita, da descendência de Abraão, da tribo de Benjamim.
2 Barǘ lumútiña Búngiu Israel-ítagu queísi lánigu lúmagiñé meja binárü, guetó, mamájaanti joun. ¿Magáambun jumúti le taríñagubei Lerérun Búngiu luágu Elías, lé meja proféta, luágu líchuguni dúru jawágu Israelítagu lídan layúmuragun lun Búngiu? Laríñaga.
2 Deus não rejeitou o seu povo, a quem de antemão conheceu. Ou vocês não sabem o que a Escritura diz a respeito de Elias, como pediu com insistência diante de Deus contra Israel, dizendo:
3 “Nabúreme, áfaragua jamá profétagu jilágubei, güríngua jameí buri báni latárü, áu rügáali erédera jádaangiñe bánigu, áni buséntiña gíñe jáfarunina jilágubei.”
3 “Senhor, mataram os teus profetas, derrubaram os teus altares. Sou o único que sobrou, e procuram tirar-me a vida.”
4 Ába laríñagun Búngiu lun. “Anuádajaadina sédü mílu wügǘriña nubárua ja májuduragúngiñabaña ligíbugiñe liyáwa búngiu le Baal.”
4 Mas qual foi a resposta divina? Foi esta: “Reservei para mim sete mil homens que não dobraram os joelhos diante de Baal.”
5 Ítara méme gíñe lídoun buri wéyu le, reídeijaña átiri jádaangiñe juríu ja anúadaja láañabaña Búngiu láu lareíni.
5 Assim também nos dias de hoje sobrevive um remanescente segundo a eleição da graça.
6 Ánjeinti láu lubeí lareíni Búngiu lanúadiraña, mámaali láu cátei le liyáraati gürígia guánarügü adǘga, lugúndun lun jamúga ítara líña lan, mámaali jamúga areíni lareíni Búngiu.
6 E, se é pela graça, já não é pelas obras; do contrário, a graça já não é graça.
7 Ítara líña lubeíti, madári jamúti sun Israelítagu le jáluajabei, anáti ja lanúadirubaña Búngiu, darí jamuti. Ja jíbiri, siñáti jánjanrun lun asálbaruni le lébunabei afíñeni luágu Búngiu, ába lígiruniña Búngiu táu tidére janígi.
7 Que diremos, então? O que Israel buscava, isso não alcançou; mas a eleição conseguiu isso. Os demais foram endurecidos,
8 Queísi taríñagun Lerérun Búngiu. “Adǘga lumútiña Búngiu lun deré lan jachǘgü lun cátei lánina Búngiu, rúti águu le maríjinti joun, arígeirugu le magáambuti. Ítara liñáti chülǘ lúmoun dan le.”
8 como está escrito: “Deus lhes deu um espírito de profundo sono, olhos para não ver e ouvidos para não ouvir, até o dia de hoje.”
9 Aríñagati Davíd.
9 E Davi disse: “Que a mesa deles se transforme em laço e armadilha, em tropeço e punição;
10 Darú lámuga jágu, maríjin jamámuga,
10 que os olhos deles se escureçam, para que não vejam, e fiquem para sempre encurvadas as suas costas.”
11 Nálügüdajaati guetó. ¿Láu jachúgeragun juríu, ja méme Israelítagu, jeíguatiña funásan le gumúti? ¡Máma líña! Lubáragiñe líra, láu jamájarun juríu lun jerésibiruni Crístu, jayábin ja mámabaña juríu lun jabíjubei lan asálbaruni, lun jáyeijabaña lan Israelítagu.
11 Então eu pergunto: será que eles tropeçaram para que caíssem? De modo nenhum! Mas, pela transgressão deles, a salvação chegou aos gentios, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes.
12 Ánjeinti seríwi lubeí dúru le jadǘgübei juríu buítime lun uboú, áni ánjein buíti lubeí lanǘgübei jeféridirun joun ja mámabaña juríu, ¡sarágume buídutimaabei lan dánme le jasálbarun sun juríu!
12 Ora, se a transgressão deles resultou em riqueza para o mundo, e a diminuição deles resultou em riqueza para os gentios, quanto mais a plenitude deles!
13 Níjein gíñe ában cátei lun naríñaguni jun, jugúya le mámabei juríu. Quei loúnajañadina lan Búngiu apúrichija luágu Crístu joun ja mámabaña juríu, weíriti nubéresen láu nuwádigimari,
13 Dirijo-me a vocês que são gentios. Visto que eu sou apóstolo dos gentios, glorifico o meu ministério,
14 lun gayára lan jabúseerun nirásan jáyeijanün, lun gíñe jasálbarun.
14 para ver se de algum modo posso fazer com que os do meu povo fiquem com ciúmes e alguns deles se salvem.
15 Ánjein ladǘga lubeí lamájarun Búngiu joun juríu, jayábin ja mámabaña juríu lun jaráandarun lúma Búngiu, ¿ídatimá lubáti dánme le jerésibirúniwa? Ítara lúba joun queísi ásaaruni lídaangiñe oúweni.
15 Porque, se o fato de eles terem sido rejeitados trouxe reconciliação ao mundo, que será o seu restabelecimento, senão vida dentre os mortos?
16 Ánjein derégewa tubeí furúmiñetu fein to adügǘtu tídaangiñe fulúwaaru añóundawagutu lun Búngiu, derégewatu gíñe sun fulúwaaru ñoúnwaguatu to ídaangiñeboun tiábin fein tugúya. Ánjein gíñe derégewa lubeí tílagüle ában tídibu wéwe lun Búngiu, derégewañu líña gíñe tilímun.
16 E, se forem santas as primícias da massa, igualmente será santa a sua totalidade; se for santa a raiz, também os ramos o serão.
17 Añájein jádaangiñe juríu, queísi tilímun olívo tímatimaati, chaǘnwatiña, gidáwatiña jagánaguagiñe lumútuniña Búngiu ladǘga mafíñeni le jádaanbei. Jugúya jawéñegubei, jugúya le mámabei juríu, ja ítarabaña quei tilímun olívo to áraabuna. Ítara líña jiábin lun gabára jumá lídan tílagüle lúma lídan tibágari olívo, resíbi jugúyame labínirun Búngiu, queísi lumútuniña.
17 Se, porém, alguns dos ramos foram quebrados, e você, sendo oliveira brava, foi enxertado no meio deles e se tornou participante da raiz e da seiva da oliveira,
18 Marítagua jumátia luágu buídutimá jumá lueí límu le ñígubeibei méja. Ánjaün arítagua luágu buídutima jumá, jarítagua jumá luágu máma lan jugúya ágüdajabalin ílagülaü, luágu ílagülaü lan ágüdajabalün.
18 não se glorie contra os ramos. Mas, se você se gloriar, lembre que não é você que sustenta a raiz, mas é a raiz que sustenta você.
19 Fágua jaríñaguba. “Ánja, ába jagídarúniwa juríu lun wíchugún jawéñegua luágu olívo.”
19 Então você dirá: “Alguns ramos foram quebrados, para que eu fosse enxertado.”
20 Jinárün luágu gidáwa jamá jagánaguagiñe lumútuniña Búngiu, jagídarúnbei lugúndun mafíñen jamá luágu Wasálbaragüle, jugúya, gabára jubeí ladǘga jafíñen luágu. Manáangua jumá lubeíti júngua, duárirügü jumá.
20 Correto! Eles foram quebrados por causa da incredulidade, mas você continua firme mediante a fé. Não fique orgulhoso, mas tema.
21 Lugúndun ánjein úa lubeí ferúduna lániña Búngiu juríu já meja lanúadajabaña lun lánigu jamá, úabei gíñe ferúduna lánün, jugúya le mámabei juríu, ánjaün ñǘbin lun mafíñen jumá.
21 Porque, se Deus não poupou os ramos naturais, também não poupará você.
22 Aríja jumeí lubeíti luweírin lareídun Búngiu, derégüdati gíñe. Derégüdati joun ja mafíñebaña, areídati joun ja afíñebaña. Lúnti jasígirun lídan lareíni láu sun jafíñen luágu, ánjein madǘgün jumá ítara, jagídarúba gíñe.
22 Considere, pois, a bondade e a severidade de Deus: para com os que caíram, severidade; mas, para com você, a bondade de Deus, desde que você permaneça nessa bondade. Do contrário, também você será cortado.
23 Ánjaña ñǘbin juríu lun jafíñerun luágu Crístu, jíchugúayaba lídoun jabára jagánagua lumútuniña Búngiu, lugúndun gabáfuti Búngiu lúnya líchuguniña járigoún.
23 Eles também, se não permanecerem na incredulidade, serão enxertados; pois Deus é poderoso para os enxertar de novo.
24 Jugúya le mámabei juríu, chaǘnwatün tueígiñe ában olívo to áraabuna, ába jíchugún tuágun olívo to buítu, gúbume ladügǘwa joun juríu ja tilímunbaña olívo buítu ja tímatimaatiña, jíchugúayaba járigoún tuágun olívo to ñígiñe lubeí jagídarúa, naríñaguña luágu lachǘlürüba lan wéyu lun jerésibiruni juríu Jasálbaragüle.
24 Pois, se você foi cortado daquela que, por natureza, era uma oliveira brava e, contra a natureza, foi enxertado numa oliveira boa, quanto mais esses, que são ramos naturais, serão enxertados na sua própria oliveira!
25 Nidújeñu, buséntina lun jasúbudiruni cátei le luáguti laráansejan Búngiu, lé meja arámudagúabei, lun mapántajan jumá luágu chu lan jáu lídan le jálügüdagun júngua luágu buri cátei le. luágu deréraügüda láaru lan Búngiu janígi Israelítagu murúsun lun Jasálbaragüle darírügü dánme le gumújali jerésibiruni ja mámabaña juríu Crístu.
25 Porque não quero, irmãos, que vocês ignorem este mistério, para que não fiquem pensando que são sábios: veio um endurecimento em parte a Israel, até que tenha entrado a plenitude dos gentios.
26 Dánme le lasúseredun líra, ábame jasálbarun sun Israelítagu, ja méme juríu, lugúndun taríñajare Lerérun Búngiu.
26 E, assim, todo o Israel será salvo, como está escrito: “O Libertador virá de Sião e afastará de Jacó as impiedades.
27 Nijánba nidáradun jáma,
27 Esta é a minha aliança com eles, quando eu tirar os seus pecados.”
28 Luágu ugánu le luáguti asálbaruni, barǘwatiña juríu queísi láganiñu Búngiu luágu jufúleisein, láu sun líra, jínsiñegiña lun Búngiu lugúndun anúadaja lumútiña binádu jagǘbürigu juríu.
28 Quanto ao evangelho, eles são inimigos por causa de vocês; mas quanto à eleição, amados por causa dos patriarcas;
29 Lugúndun le cátei le líchugun Búngiu, magída lumúti, gürígia ja lanúadajabaña lun lánigu jamá, lánigumemebaña.
29 porque os dons e a vocação de Deus são irrevogáveis.
30 Jugúya, magáambaditǘn meja lun Búngiu, guetó, láu jamájarun juríu jagáambuni, ába gudémejabu lan Búngiu jun.
30 Porque assim como no passado vocês foram desobedientes a Deus, mas agora alcançaram misericórdia à vista da desobediência deles,
31 Magáambaditiña juríu lun Búngiu guetó, ánjein líra, lúnrügü gudémejabu lan Búngiu joun queísi gudémejabu lan jun.
31 assim também estes agora foram desobedientes, para que também eles alcancem misericórdia, à vista da que foi concedida a vocês.
32 Ígira lumútiña Búngiu súngubei lun magáambun jamáni, lun gayáraabei lan gudémejabu lan joun.
32 Porque Deus encerrou todos na desobediência, a fim de mostrar a sua misericórdia a todos.
33 ¡Luweírin lareídun Búngiu, lúma lichú láu! Siñáti wasúbudiruni larítagun, siñá gunfaráanda wamáni lémeri.
33 Ó profundidade da riqueza, tanto da sabedoria como do conhecimento de Deus! Quão inexplicáveis são os seus juízos, e quão insondáveis são os seus caminhos!
34 ¿Cági gunfaráandabalin larítagun Búngiu? ¿Cági arúfudajabei lun?
34 “Pois quem conheceu a mente do Senhor? Ou quem foi o seu conselheiro?
35 ¿Cági gürígia rújalibei som cátei lun Búngiu furúmiñe lun lerésibirun som cátei fáyeitime lárigiñe?
35 Ou quem primeiro deu alguma coisa a Deus para que isso lhe seja restituído?”
36 Úati ni ában, lúmagiñe Búngiu liábin sun cátei, ligía gíñe ágüdajabalin sun cátei, áni lúngua gíñe ladǘgei. ¡Uweíriguni lun Búngiu lun sun dan! Ítaralá.
36 Porque dele, e por meio dele, e para ele são todas as coisas. A ele seja a glória para sempre. Amém!

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.