Atos 2
Tte Pa̱'a̱li̱ Me' Skëköl tö Se' a̱ (BZDNTPO) vs AAI
1 Mik Pentecostés ké̱wö de, eta̱ Jesús mik e̱rblökwakpa ko̱s tso' dapaule ek tsi̱ní ë̀me.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 E' bet ta̱ ká̱ jaì a̱ ì blane tai̱ë we̱s siwa̱' darërëë es, e' blane u shu̱ ko̱s a̱ wé̱ ie'pa tso' ee̱.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Eta̱ ie'pa tö isué̱ tö idebitu̱ tai̱ë ku'ie bö' wörkua su̱ë, e' a̱ne ie'pa ulitane ki̱ et et.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Eta̱ ie'pa a̱ Wiköl Batse'r iënewa̱ ta̱ eköl eköl ttémi ká̱ bánet wakpa ttö̀ wa kua̱'ki̱ kua̱'ki̱ we̱s Wiköl Batse'r tö ie'pa ké ttök es. |src="2 CNT5881 b.tif" size="col" ref="Hch 2.4"
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 E' ké̱wö ska' ta̱ judiowak tö Skëköl dalöieta̱' datse̱ ká̱ ulitane ki̱, esepa tso' tai̱ë Jerusalén.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Mik ie'pa tö Jesús mik e̱rblökwakpa aláneka̱ tai̱ë e' ttsé, eta̱ ie'pa e̱' dapa'wé̱ka̱ ikí̱ ttsök bua'ie. Ie'pa tö ittsé eköl eköl iwákpa ttö̀ wa kua̱'ki̱ kua̱'ki̱ es. E' kue̱ki̱ ie'pa tkinewa̱ tai̱ë.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Ie'pa wökranewa̱ ta̱ ichérakitö ñì a̱:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 ¿We̱s se' ulitane tso' ittsök tö ie'pa ttöke se' ulitane ttö̀ kua̱'ki̱ kua̱'ki̱ wa?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Í̱e̱ se' shu̱a̱ se' tso' datse̱ Partia, Media, Elam, Mesopotamia, Judea, Capadocia, Ponto, Asia,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Frigia, Panfilia, Egipto ena ká̱ tso' Libia a̱te̱ tsi̱net Cirene kke̱. Ñies pë' datse̱ Roma se̱rke í̱e̱ esepa tso' í̱e̱.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Se' we̱lepa dör judiowak chökle. We̱lepa kë̀ dör es, esepa e̱' yö'bak judiowakie. Ñies se' tso' í̱e̱ datse̱ Creta ena Arabia. Erë ì ko̱s kaneo̱' Skëköl tö buaë e' chök ie'pa tso' e' a̱ne buaë se' é̱na se' wákpa ttö̀ kua̱'ki̱ kua̱'ki̱ e' wa.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 E' kue̱ki̱ ie'pa ulitane wökrarulune tai̱ë iki̱ttsök. Ie'pa wöa̱ ká̱ chowa. Ie'pa ñì chakérak:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Erë we̱lepa tö Jesús mik e̱rblökwakpa wayué sulu ta̱ ichérakitö:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Eta̱ Pedro e̱' duéka̱ shkë'ka Jesús ttekölpa tsá̱ male̱pa döka̱ dabom eyök ki̱ eköl (11), e'pa ta̱. Ie' tö iché sulitane a̱ a̱neule: “A yamipa judiowak, ñies a' ulitane se̱rke Jerusalén. Íyi ikkë e' wà pakekeyö a' a̱. Ye' ttö̀ ttsö́ buaë a' tö.
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Sa' kë̀ tteku̱' blo' tö we̱s a' tö ibikeitsè es. E̱rpa diwö de su̱li̱tu (9) bla'mi, diwö ikkë kë̀ yi e̱' ttöta̱'ka̱ blo' wa.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Erë ì tköke sa' ta̱, e' dör we̱s Skëköl tteköl kiè Joel, e' tö iyë'a̱tbak es. Ie' tö iyë'a̱t i' es:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 ‘Skëköl tö ichè tö mik ká̱ i' e̱rkewatke,
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Ñies e' ké̱wö ska' ta̱ ye' Wiköl patkeraëyö
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Ká̱ jaì a̱ ye' tö íyi tai̱ë suluë kkacheraë, kë̀ su̱ule a' wa̱ ese.
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Diwö ttserdawa̱. Si'wö iardawa̱ batsë we̱s s'pë́ es.
20 Veya matan boro nagugum
21 E' ké̱wö ska' ta̱ yi ko̱s tö e̱' tsa̱tkè kié Skëköl a̱,
21 Orot yait
22 “A Israel aleripa, ye' ttö̀ ttsö́. A' wa̱ ijche̱r tö mik Jesús Nazaret wak se̱ne' ká̱ i' ki̱, eta̱ ì kë̀ o̱r yi a̱ ese wé̱itö tai̱ë se' shu̱a̱ Skëköl batamik kkayënoie. Es Skëköl tö se' a̱ ikkaché tö ie' tö ipatkë'.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Erë Jesús menettsa̱ a' a̱ klö'wè̱wa̱ we̱s Skëköl tö isuletë'a̱tbak kuaë es, ñies we̱s ie' ki̱ ikiane es. A' tö wëpa sulusipa ké ie' ttökwa̱ wötëulewa̱ krus mik.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Ie' weine sia̱rë ie' köte̱wa̱, erë Skëköl tö ie' shke̱o̱'ka̱ne. Duewa̱ kë̀ a̱ ie' wöklöne yës.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 E' kue̱ki̱ ká̱ ia̱ia̱ë blu' David ut Skëköl ta̱ i̱ma Jesús ttö̀mi e' yë'itö i' es:
25 David nati orot isan eo,
26 — ausente —
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 — ausente —
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Be' tö se̱ne michoë ñalé̱ e' kkayë' ye' a̱.
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 “A yamipa, ye' tö icheke a' a̱ yësyësë. Se' blú këkë David bak ká̱ ia̱ia̱ë, e' du'wa̱bak ta̱ inú wötënewa̱. Ie' pö tso'ia̱ dö̀ ikkë ta̱ í̱e̱.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Erë David bak Skëköl ttekölie. E' kue̱ki̱ ie' wa̱ ijche̱r tö Skëköl kablë' ie' a̱ iwák ttö̀ wa ttè i' wa: ‘Ye' tö be' aleri tkeraka̱ eköl blu'ie we̱s be' es.’
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 E' jche̱r David wa̱, e' kue̱ki̱ ie' tö Cristo shke̱neka̱ne e' yë'. Ie' tö iyë' tö inú kë̀ a̱tu̱k pö a̱, kë̀ inurpawa̱.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Es iwà tka. Skëköl tö Jesús shke̱o̱'ka̱ne, e' sué̱ sa' ulitane tö sa' wákpa wöbla wa.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Skëköl tö ie' tsé̱mika̱ ta̱ itkéka̱itö iulà bua'kka dalöiërta̱' tai̱ë. Ie' Yë́ tö iWiköl mé ie' a̱ we̱s ikablë' imuk es. E' ukuöki̱ ta̱ ie' tö iWiköl Batse'r patké sa' ki̱. E' sué̱ a' tö, e' ttsé a' tö e̱nia̱.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Erë David kë̀ mine'ka̱ ká̱ jaì a̱ we̱s Jesús es. Ie' wák tö iyë'a̱t:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 e' dalewa ye' tö be' bolökpa merarö be' klö̀ diki̱a̱.’
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 “A Israel aleripa ulitane. Ijche̱nú buaë a' wa̱ tö ye' tso' Jesús chök. E' kötwa̱ a' tö wötëulewa̱ krus mik, erë e' wák tkéka̱ Skëköl tö se' wökirie ñies se' blúie.”
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Mik ie'pa tö ttè e' ttsé, eta̱ ie'pa e̱rianeka̱ tai̱ë. Ie'pa tö Pedro ena imale̱pa a̱ ichaké:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Ie' tö iiu̱té:
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Kablè e' dör a' a̱ ena a' aleripa ulitane a̱ ena sulitane se̱rke ká̱ ka̱mië, esepa a̱ ñies. Kablè e' dör wé̱pa ko̱s kieke Këkë dör Se' Këköl e' tö esepa a̱.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Es ttè e' wa ena ttè skà tai̱ë wa Pedro tö iché ia̱rak darërëë, ipatté tai̱ë ta̱ ichéitö ia̱rak:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Es wé̱pa tö ì ché Pedro tö, e' klö'wé̱, e'pa wöskuérakitö. E' diwö Skëkëpa Jesús icha erule e' kí̱ iëne tai̱ë döka̱ mil mañayök ulatök (3000).
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Eta̱ ie'pa e̱' ché ttè wa Jesús ttekölpa tsá̱ e'pa tö s'wöbla'we̱ke, e' ttsök ke̱kraë e̱r bua' wa. Ñies ie'pa e̱' ché ñì ki̱muk ì tso' ie'pa wa̱ e' wa. Ñies ke̱kraë ie'pa e̱' dapa'u̱ke pan ñuk Jesús köte̱wa̱ e' ké̱wö tkö'wo̱ie. Ñies ie'pa e̱' ché ttök S'yë́ ta̱.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Eta̱ ì kë̀ o̱r yi a̱ ese we̱ke tai̱ë Jesús ttekölpa tsá̱ e'pa tö Skëköl batamik. E' tö pë' ulitane wökrawé̱ tai̱ë.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Wé̱pa e̱rblé Jesús mik e'pa ko̱s se̱rke we̱s wák eköl ë̀ es. Ì tso' ie'pa wa̱ ese kakmekerakitö ñì a̱.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Es íyi tso' ie'pa wa̱, ká̱ ö ilè skà, ese watue̱ke ie'pa tö ta̱ iské blatekerakitö imale̱pa ki̱mè kiane esepa a̱.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Diwö bit ta̱ ie'pa ulitane e̱' dapa'u̱kerak Skëköl wé a̱. Ñies u a̱ u a̱ ie'pa chköke ñita̱ e̱r bua' wa ttsë'rdak buaë. Jesús köte̱wa̱ e' ké̱wö tkö'we̱ke pan ñè wa ñita̱.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Skëköl ki̱kekeka̱ ie'pa tö. Sulitane wa ie'pa wër buaë. Ká̱ bit ekkë Skëköl tö s'tsa̱tkeke tai̱ë, e' kue̱ki̱ ie'pa kí̱ daparke tai̱ë.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.