Atos 17
Tte Pa̱'a̱li̱ Me' Skëköl tö Se' a̱ (BZDNTPO) vs AAI
1 Pablo ena Silas tkami ká̱ kiè Anfípolis ena ká̱ kiè Apolonia demirak ká̱ kiè Tesalónica wé̱ judiowak wa̱ ñì dapa'wo̱ wé tso' ee̱.
1 Hiremor hina Amfipolos naatu Apolonia bar merar hihamiy naatu hina Thessalonica hitit, nati’imaim i Jew hai kou’ay bar ta batabat.
2 Eta̱ Pablo dewa̱ e' wé a̱ e̱no diwö wa we̱s ie' wöblar es. Ee̱ ie' ka̱paké ie'pa ta̱ Skëköl yëkkuö wa e̱no diwö mañat.
2 Paul ana yawas mar etei esisinaf na’atube in kou’ay bar run, Baiyarir veya tounu wanawanahimaim buk rusasar tur hai yabih sabuw bairi hima hidudur.
3 Ie' tö ikkaché ie'pa a̱ tö itso' kitule Skëköl yëkkuö ki̱ tö wé̱ pairine'bitu̱ idi' wa s'blúie e' tterawa̱ ta̱ ishke̱rdaka̱ne. Ie' tö iché ie'pa a̱:
3 Buk wanawanan dinab hikikirum kubuna hai tur eowen eo, “Keriso i biyan nababan namorob naatu morobone namisir maiye.” Naatu Jesu isan iti aorereb kwanonowar, God ana Roubinen Orot. Keriso’oban i nati.
4 Judiowak we̱lepa e̱rblé Jesús mik, ta̱ ie'pa de Pablo ena Silas kí̱ie. Ñies griegowak tö Skëköl dalöieke we̱s judiowak es, esepa tai̱ë e̱rblé Jesús mik ena alakölpa dalöiërta̱' esepa tai̱ë e̱rblé imik ñies.
4 Sabuw afa Paul yah ikitabir naatu Paul Silas hairi hikofanih. Na’atube Greek sabuw rou’ay gagamin God hikwakwafir auman hirun, naatu bar merar baibin ukwarih auman hirun. |alt="map" src="Pauljr2.tif" size="col" ref="Acts 17.4"
5 Erë e' tö judiowak male̱pa uluwé̱ka̱ tai̱ë. Eta̱ wëpa sulusipa tso' ë́me ñala̱ ki̱, esepa kiérakitö pë' dapa'u̱k tai̱ë, e'pa kí̱ uluwé̱rakitö ta̱ imíyal kësik wa pë' male̱pa uluu̱kka̱. Eta̱ itkawa̱rak kësik wa Jasón u a̱ Pablo ena Silas yulök yèttsa̱ mè imale̱pa ulurke tai̱ë e'pa ulà a̱.
5 Baise Jew sabuw hibobowen sabuw ef yan rimurih hibow kou’ay gagamin himatar. Naatu nati bar merar gagamin wanawanan hibuyuw hinunuw hin Jason ana bar hiyi hirab. Hikokok Paul Silas tibunuwih hitama’am na’at tabotaitih sabuw titih.
6 Erë kë̀ iwa̱ iku̱nerak ee̱. E' kue̱ki̱ Jasón ena iyamipa we̱lepa e'pa kué̱mirakitö ká̱ e' wökirpa wöa̱ ta̱ ichéitörak a̱neule:
6 Baise hirun hinunuwet ana veya’amaim men hititourih. Basit Jason hibai hifatum baitumatumayah bairi hitainih hina bar merar hai orot gagamih biyah hitit hiwow hio, “Iti orot tafaram wanawanan sabuw hai ma hi’a’afiy hinan boun hina iti ata bar ata merar hitit.
7 Jasón tö ie'pa kiéwa̱ iu a̱. Ie'pa ulitane tso' ichök tö se' blú kibi dör kua̱'ki̱, e' kiè Jesús. Ie'pa tö sa' blú kibi e' ttè dalöse̱wé̱wa̱.
7 Jason hai merar yi buwih ana baremaim hima aiwob orot Caesar ana ofafar hi’astu’ub teo, Aiwob orot ta i ema’am wabin Jesu.”
8 Mik pë' ulitane ena iwökirpa tö ttè e' ttsé, eta̱ ie'pa shu̱ti̱neka̱ tai̱ë.
8 Tur iti na’atube hio hinonowar sabuw rou’ay gagamin na’in naatu bar merar hai orot gagamih hai not hikwaris.
9 Erë Jasón ena iyamipa kérakitö inuköl muka̱t iwà kkachoie tö ie'pa datskene ishu̱lök ta̱ iéminerakitö.
9 Basit bar merar orot gagamih Jason naatu orot afa bairi kabay hi’uwih hibaiyan, imaibo hibotaitih hin.
10 Ká̱ tuinetke eta̱ bet iyamipa tso' Tesalónica e'pa tö Pablo ena Silas patkémi ká̱ kiè Berea ee̱. Ie'pa demi Berea eta̱ imíyal judiowak ñì dapa'wo̱ wé a̱.
10 Hima in mar fo, basit baitumatumayah Paul Silas hairi hiyafarih au Berea hin, naatu hina nati’imaim hititit ana veya mutufor hin Jew hai Kou’ay Bar hirun.
11 Judiowak e'pa e̱r dör buaë judiowak tso' Tesalónica e'pa tsa̱ta̱. Ie'pa tö Jesús tté kí̱ ttsé e̱r bua' wa. Ke̱kraë ie'pa tö Skëköl yëkkuö sue̱kewa̱ bua'iewa̱ isuo̱ie tö ì ché Pablo tö e' yëne ö kë̀ iyëne.
11 Nati sabuw i dogoroh hibotawiy men Thessalonica sabuw na’atube’emih. Tur hinonowar i yah bai kwanekwan hima hinowar veya matan hiyi hai buk hiyab hikok hitaso’ob Paul abisa eo i turobe Buk eo’omaim eo ai en?
12 Es tai̱ë ie'pa e̱rblé Jesús mik. Ñies tai̱ë griegowak e̱rblé imik alakölpa dalöiërta̱' ena wëpa ñies.
12 Naatu sabuw moumurih maiyow hitumatum, Greek baibin gagamih afa naatu orot moumurih na’in auman hitumatum.
13 Erë mik judiowak se̱rke Tesalónica e'pa wa̱ ijche̱newa̱ tö Pablo tso' ñies Berea Skëköl ttè pakök, eta̱ imíyal ee̱. Ie'pa tö Berea wakpa dapa'wé̱mi shu̱ti̱wé̱mi Pablo ki̱.
13 Baise Jew Thessalonica hima’am Paul Berea bibinan ana tur hinonowar ana maramaim hirabon hina yare baimatarin isan hikukeraker.
14 Erë s'yamipa tso' Berea, e'pa tö Pablo ké e̱' yöktsa̱ ta̱ ipatkémi dayë kkömik. Erë Silas ena Timoteo e̱' tsé̱a̱t Berea.
14 Naatu baitumatumayah marta’imon Paul hibai hiyafar autor re. Baise Silas Timothy hairi Berea hima.
15 Wé̱pa wa̱ Pablo mirwa̱, e'pa wa̱ imí dö̀ ká̱ kiè Atenas ee̱. E' ukuöki̱ ta̱ ie'pa bite̱yalne. Pablo tö ie'pa ka' ichök Silas ena Timoteo a̱ tö “a' kié bet.”
15 Orot afa Paul hinawiy bairi hina Athens ana fofoninamaim hihamiy, imaibo i himatabir. Paul iuwih eo, “Kwanan Silas Timothy hairi kwana’uwih saisewat hinan bairi anita’imon.”
16 Pablo tso' Silas ena Timoteo ki̱nuk Atenas, e' dalewa ie' tö isué̱ tö ká̱ e' wakpa wa̱ íyi diököl tso' dalöiè, ese tso' tai̱ë. E' tö ie' tsiriwé̱ka̱ tai̱ë. |src="12 CNT6164 b.tif" size="col" ref="Hch 17.16"
16 Paul Athens imaim Silas Timothy hairi ma kakaifih wanawanan, nati bar merar hai totob awan karatan hima’am i’itih isan men iyasisir.
17 E' kue̱ki̱ judiowak ñì dapa'wo̱ wé a̱ ie' ka̱paköke judiowak ta̱ ena pë' kë̀ dör judiowak erë Skëköl dalöieta̱' esepa ta̱. Ñies ie' ka̱paköke ke̱kraë Atenas wakpa ta̱ wé̱ ie'pa döke tai̱ë íyi ta̱u̱k ee̱.
17 Basit in Kou’ay Bar run Jew naatu Ufun Sabuw iyab God hibitumitum bairi hio, naatu mar etei ahar efanamaim sabuw iyab nati’imaim hinan iti sawar isah i hai tur eo’owen.
18 Ñies ie'pa wöbla'u̱kwakpa we̱lepa kiekerakitö epicúreo wakpa ena estoico wakpa, e'pa ñì iu̱témi Pablo ta̱. Ie'pa we̱lepa tö ie' cheke i' es:
18 Naatu orot afa Epikuria kirum efanane hititit naatu orot afa Sitoik kirumane hititit Paul bairi hibas, so’obayah afa hio, “Iti orot rarik kartatanenayan abisa eo’oweh?” Afa hio, “I ana itinin nanawan hai god isah eo.” Iti na’atube hio anayabin Paul i Jesu morobone mimisir maiye isan bibinan.
19 E' kue̱ki̱ ie' tsé̱mirakitö wé̱ ie'pa e̱' dapa'u̱ke ttè tsa̱ki̱ë pakarke ese ttsök ee̱. Ká̱ e' kiè Areópago. Ta̱ ichakérakitö:
19 Basit Paul hibai hinawiy hina kaniser Areopagus kou’ay nahimaim hitit naatu hio, “Aki akokok iti bai’obaiyen boubun sabuw kubi’obaibiyih inao ana nowar gewas.”
20 Ttè pakeke be' tö, e' kë̀ ttsëule sa' wa̱, e' kue̱ki̱ e' kiane jche̱nukwa̱ sa' ki̱ ¿i̱ma e' wà dör?
20 Sawar afa i’o aki anonowar i tur afa boubun aki isai, imih akokok o inakubunabuna gewas inao ananowar.”
21 Atenas wakpa ko̱s ena ká̱ kua̱'ki̱ wakpa se̱rke Atenas, e'pa ulitane tö ttè pa̱'a̱li̱ ttseke ese ë̀ pakeke ñì a̱ ke̱kraë.
21 Athens tafaram matuwan naatu nahtoumanih iyab makwaniyih hai bowabow mar etei tur boubun menamaim tenonowar i boro hinab nati ef yanamaim hinao hinareremor aurih bowabow en.
22 Eta̱ Pablo e̱' duéka̱ ie'pa shu̱a̱ Areópago wé a̱ ta̱ ichéitö:
22 Paul kaniser hai kou’ay Areopagus nahimaim misir eo, “Athens orot! Ayu kwa ai’iti kwa etei i a yawas yayasairenamaim kwama’am.
23 Mik ye' tkami a' ká̱ shu̱a̱, eta̱ wé̱ a' tö këkölpa ñe' dalöieke ese ké̱ sué̱yö tai̱ë. E' shu̱a̱ ye' tö ka̱' tso' idalöioie ese kué̱ et e' ki̱ itso' kitule i' es: ‘Skëköl eköl kë̀ jche̱r se' wa̱ tö yi idir, e' dalöioie’. Ie' dalöieke a' tö, erë a' kë̀ wa̱ ijche̱r tö yi idir. Skëköl e' pakeke ye' tö a' a̱.
23 Anayabin iti bar merar abat areremor akwafiren efan etei aitah, na’atube sibor ana gem ta aitin tafanamaim iti na’atube kwakirum. ‘God wa’iwa’irin takwakwafir.’ God nati wa’iwa’irin kwakwakwafir, baise men kwaso’ob nati God i yait, imih boun akokok nati isan anaorereb kwananowar.
24 “Ie' tö ká̱ ulitane ena íyi ulitane tso' iki̱ e' yö'a̱t. Ie' dör ká̱ jaì ena ká̱ i' e' ko̱s wák. Ie' kë̀ se̱rku̱' Skëköl wé yöule s'ditsö wa ese a̱.
24 God iti tafaram sinaf naatu tafaram wanawanan sawar etei auman sinaf himatar. I mar tafaram ana Regah baise i men orot umahimaim Tafaror Bar hiwowowab imaim ema’amamih.
25 Sulitane se̱rke ie' mik. Ñies íyi ulitane kiane se' ki̱ se̱noie, e' mekeitö se' a̱ ke̱kraë. E' kue̱ki̱ ie' kë̀ ki̱ ikiar tö se' ie' ki̱mè ì wa.
25 Naatu orot umahimaim abisa mamatar i men ekokok nab, anayabin yawas naatu yourabad naatu sawar tutufin etei i akisin biyanane na sabuw yawas tebaib.
26 “Wëm eköl ë̀ wa ie' tö se' ditsöwö ulitane alöwé̱. Ie' tö se' ké se̱nuk ká̱ wa'ñe. Mik ie' tö ká̱ i' yö', eta̱ ie' tö se' katatë'a̱tbak tö mik se' se̱rmi, wé̱ se' se̱rmi ditséwö wa ditséwö wa.
26 Orot ta’imon biyanane sabuw menan ta ta tafaram tutufin etei karatan, nowanowah hibai tema’am. Naatu marasika yakitifuw hai veya anababatun yai, sabuw iyab tafaram menatan hinab nowanowah namatar hinama’am i so’ob hai veya yai.
27 Ie' tö se' katatë'a̱t es a̱s se' tö ima'ù̱ yulè isalema sö ikuè̱mi. Erë moki̱ ie' kë̀ ku̱' ka̱mië se' yöki̱.
27 God iti na’atube sinaf, saise sabuw hitatit hitanuwih naatu umah hitaruteteyan hitanan boro hitatita’ur. Baise i men ef yok na’in ema’am, it ta’ita’imon sisibitamaim ema’am.
28 E' dör we̱s yile tö iché es, e' tö iché: ‘Skëköl mik se' se̱rke se' shköke, ie' wa se' tso'.’ Ñies e' dör we̱s a' wákpa ttsököl eköl tö iyë'a̱t es, e' tö iché: ‘Sulitane dör Skëköl aleripa.’
28 Anayabin ’i ana fairamaim it yawasit tama taremor biyat ebi’e’etaw. Kirumamaim tur kabumih kwakikirum na’atube, ‘It i natunatun.’
29 Se' dör Skëköl ditséwö, e' kue̱ki̱ kë̀ se' kàne ibikeitsök tö ie' dör we̱s íyi diököl yöule se' wa̱ orochka wa ö inukölchka wa ö ákchka wa es. E' ko̱s yuésö we̱s se' ibikeitsè es we̱s se' wákpa a̱ iyör es. Erë Skëköl kë̀ dör es.
29 Isan imih it i God natunatun ai’in, men tananot God ana itinin i gold o silver o kabay ta sabuw tar so’obayah i hai yumatabe hitar hirouwen ebatabatamih.
30 Ia̱ia̱ë ta̱ kë̀ se' wa̱ ijche̱r tö we̱s ie' dör, e' kue̱ki̱ e' nuí̱ tköo̱'a̱tbak ie' tö ie'pa ki̱. Erë i̱'ñe ta̱ ie' tso' ichök ká̱ ulitane wakpa a̱ tö a' ka̱wöta̱ e̱r mane'u̱k.
30 Marasika God it ata kasiy ata tengogor i’itah etei was tanen, baise boun sabuw tutufin etei dogorot baikitabir isan ebiyunit tanasinaf.
31 Skëköl tö idiwö me'a̱tbak we̱kkë alè ta̱ ie' tö sulitane shu̱leraë yësyësë wëm eköl tkë'ka̱itö e' wa. Wëm e' köte̱wa̱ erë ishke̱o̱'ka̱ne Skëköl tö, e' wa ie' tö iwà kkaché sulitane a̱ tö moki̱ë wëm ñe' tkë'ka̱itö.”
31 Anayabin veya ta yayakitifuw i ema’ama, nati’imaim orot ta tafaram tutufin etei ef gewasinamaim baibatiyin isan i rubinika, naatu nati orot it itinin baiturobe isan i morobone bora’ah maiye.”
32 Erë mik Atenas wakpa tö ittsé tö Pablo tö s'du'wa̱ shke̱neka̱ne e' ché, eta̱ ie'pa we̱lepa tö ie' wayué, erë we̱lepa skà tö iché:
32 Morobone misir maiye isan Paul eo hinonowar ana maramaim hi’iyab himarib. Baise afa hikok veya ta na maiye baidudur nowar isan hifefeyan.
33 Eta̱ Pablo mía̱.
33 Nati’imaim Paul kaniser hai kou’ay ihamiyih misir in.
34 Erë wëpa we̱lepa míyal Pablo ta̱, ta̱ e'pa e̱rblé Jesús mik. Ie'pa e' shu̱a̱ Dionisio tso'ñak, e' dör Areópago wökirpa eköl. Ñies alaköl eköl kiè Dámaris ena pë' skà tso'ñak ishu̱a̱.
34 Orot afa hitumatum Paul hi’ufunun, naatu Areopagus ana kou’ay wanawananamaim orot wabin Dionysius auman itumatum naatu babin wabin Damaris naatu baibin afa auman hitumatum.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 17, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.