1 Coríntios 1

Tte Pa̱'a̱li̱ Me' Skëköl tö Se' a̱ (BZDNTPO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ye' dör Pablo. Skëköl tö ye' klöo̱'bak iwák e̱r wa Cristo Jesús ttekölpa tsá̱, e'pa ekölie. S'yami kiè Sóstenes tso' ye' ta̱.
1 Ayu Paul God ana kokomaim eafu atit Keriso Jesu ana Tur abarayan amatar taituwa Sosthenes airi.
2 A' dör Skëköl icha erule se̱rke Corinto, e'pa a̱ sa' tso' yëkkuö i' shtök. A' batse'o̱ule a' batsulewa̱ Cristo Jesús mik e' wa. A' klöo̱' Skëköl tö ie' icha batse'rpaie wé̱pa ko̱s tso' ká̱ wa'ñe tö e̱' tsa̱tkè kié Skëkëpa Jesucristo a̱ e'pa ta̱ ñita̱. Jesucristo dör ie'pa ena se', e' Këköl.
2 God ana Ekaleisia nati Corinth wanawanamaim kwama’am, iyabowat afa’af kwabai kwatit Keriso Jesu wanawananamaim kusouwi God ana sabuw kakafiyih kwamatar kwama’am, naatu sabuw efan tata’amaim iyabowat it bairit taikofan ata Regah Jesu Keriso wabinamaim tao takwakwafir auman.
3 Skëköl dör S'yë́ ena Skëkëpa Jesucristo, a̱s e'pa e̱r buaë chö̀ ena se̱ne bë̀rë mù a' a̱.
3 Manaw kabeber, tufuw, Tamat Godane naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.
4 Skëköl e̱r buaë ché tai̱ë a' a̱ Cristo Jesús batamik, e' kue̱ki̱ ye' tso' wëstela chök ie' a̱ ke̱kraë.
4 Ayu mar etei kwa isa God merarayow abitin, anayabin Keriso Jesu wanawananamaim God manaw kabeber bit isan.
5 A' batsulewa̱ Cristo mik, e' wa ì ko̱s kiane a' ki̱ wakanewè̱ Skëköl a̱, e' mène a' a̱ tai̱ë. Skëköl tö ie̱ri mé a' a̱ iwà pakoie buaë, ñies iwà jche̱nowa̱ buaë.
5 Naatu i wanawananamaim kwa i kwana ef tata’ane totobuyoy wairaf kwamatar, a turamaim naatu not rerekabamaim sawar etei kwaso’ob.
6 E' wa iwënewa̱ a' shu̱a̱ tö moki̱ a' tö Cristo tté klö'wé̱ buaë.
6 Anayabin ayu Keriso isan ao’orereb i kwa wanawanamaim matar ebiturobe.
7 Es ì ko̱s kiane a' ki̱ kanebloie Skëköl a̱, ese métke ie' tö a' a̱ iWiköl wa. E' wakanewe̱ke a' tö a' tso' Skëkëpa Jesucristo datskene e' panuk, e' dalewa.
7 Isan imih kwa ata Regah Jesu Keriso na bairerereb isan kwama kwakakaif wanawanan, men kafa’imo ayub ana baigegewasin ta kwasasa’irimih.
8 Ñies ie' tö a' ki̱meraë buaë a̱s a' e̱' tkö̀wa̱ darërëë ie' mik dö̀ bata ekkë. Es a' kë̀ ki̱ ì nuí̱ ta̱' ie' wöa̱ mik Skëkëpa Jesucristo datskene e' ké̱wö ska'.
8 Naatu God boro nabototofari kwanan ana yomanin, saise ata Regah Jesu Keriso nanan ana Veya’amaim kwa boro aur ubar en na’iti.
9 Skëköl ttö̀ moki̱ë e' tö a' klöo̱'bak a̱s a' se̱r batsulewa̱ ie' alà Jesucristo dör Skëkëpa e' mik.
9 God Natun ata Regah Jesu Keriso ana baita’ayomaim bairi run isan ea’afi i kwanitumitum.
10 A yamipa, ye' tö a' a̱ ichè Skëkëpa Jesucristo ttö̀ wa tö a' ko̱s e̱rbikö́ ñikkëë. Kë̀ a' ñì blabatsök. A' se̱nú buaë ñita̱. A' ka̱bikeitsö́ ñikkëë we̱s wák eköl ë̀ es.
10 Ata Regah Jesu Keriso ana roubabaruwen fair tafanamaim ayu abifefeyani taitu, abisa isan kwao’o etei kwanibasit, saise kwa wanawanamaim kouseb boro men nama, a not tutufin etei ta’imon namatar kwanama.
11 A yamipa, tayë kiè Cloe, e' yamipa we̱lepa tö ibiyö́ ché ye' a̱ tö a' tso' ñippök ttè ki̱. E' kue̱ki̱ ye' tso' a' a̱ ichök es.
11 Taitu, ayu i Chloe tain tuwan afa hina, kwa wanawananamaim kwama kwabigamigam isan hio anowar.
12 Ie'pa tö ye' a̱ iché tö a' ko̱s ñippöke ñita̱ i' es: A' we̱lepa tö icheke: “Ye' dör Pablo klé.” We̱lepa skà tö icheke: “Ye' dör Apolo klé.” Iëkölpa tö icheke: “Ye' dör Cefas klé.” A' skà tö icheke: “Ye' dör Cristo klé.”
12 Ayu boro iti na’atube anao, kwa ta’ita’imon a tur ta ta kwao, o ta kuo, “Ayu i Paul abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Apollos abi’ufunun,” ta kuo, “Ayu Peter abi’ufunun,” naatu ta kuo, “Ayu i Keriso abi’ufunun.”
13 ¿I̱ma a' ibikeitsè tö Cristo tso' blabutsule? Au, kë̀ idör es. ¿Ye' köte̱wa̱ krus mik a' skéie? Au. ¿A' wösune ye' ttö̀ wa? Au.
13 Keriso i kwatarsisib in kau’ay nanabin matar. Iban Paul onaf afe’en kwa isa morob? Ai Paul bai’ufnuninamih bapataito kwabai?
14 Wëstela chekeyö Skëköl a̱ tö ye' kë̀ wa̱ a' wösune tai̱ë. Wëpa kiè Crispo ena Gayo, e'pa ë̀ wösuk ye' tö.
14 Ayu God ana merar ayiy kwa men ta bapataito aitimih, Krisipas naatu Gaius hairi’imo,
15 Kë̀ yi a̱ iyënuk tö ye' tö a' wösuk ye' ttö̀ wa.
15 imih men yait ta boro inao, ayu i Paul wabinamaim bapataito abai abi’ufunun.
16 Ye' é̱na ia̱newa̱ i' ta̱ tö ñies ye' tö wëm kiè Estéfanas e' wösuk ena ie' yamipa e̱kka. Kë̀ ye' é̱na ia̱ne tö yi skà wösuk ye' tö.
16 (Boro’obo anot Stephanas aawan ana nibur bairi bapataito aitih, baise anotanot men yait ta bapataito aitinimih.)
17 Cristo kë̀ wa̱ ye' patkëne s'wöskuök, ie' tö ye' patké ie' tté buaë pakök. Ye' kë̀ tö ttè e' paketa̱' ttè i̱ski̱ë wa we̱s s'yöule tai̱ë esepa ka̱pakö̀ es. Ye' tö ipakeke ttè wösha̱kla wa a̱s Cristo köte̱wa̱ krus mik e' tté diché kë̀ chöwa.
17 Anayabin Keriso i men bapataito isan iyafaru’umih, baise tur gewasin binan isan iyafaru, naatu men orot babin maiyow hai tur naatu hai notamaim ana’omih, nati na’atube ana’orerereb Keriso onaf afe’en momorob tur gewasin ana fair boro yabin en namatar.
18 Wé̱pa weirdaë aishkuö ta̱, esepa a̱ Cristo köte̱wa̱ krus mik, e' tté dör a̱li̱pa ttèie. Erë se' tsa̱tkërke, esepa a̱ Skëköl diché tai̱ë, e' tté idir.
18 Anayabin onaf ana tur sabuw kasikasiyih isah i yabin en, baise iyabowat tayayawas isat i God ana fair
19 E' dör we̱s itso' kitule Skëköl yëkkuö ki̱ es, e' tö ichè:
19 Buk Atamaninamaim eo na’atube:
20 Es idir e' kue̱ki̱ s'ditsö wa̱ siwa̱' jche̱r i̱ski̱ë, ¿we̱s esepa de? S'wöbla'u̱k ttè dalöiëno wa wakpa, ¿we̱s esepa de? Wé̱pa a̱ s'ditsö íyi tté wà pakar ñì a̱ buaë ¿we̱s esepa de? Skëköl a̱ ta̱ siwa̱' i̱ski̱ë jche̱r s'ditsö wa̱, e' kë̀ wà ta̱', e' dör we̱s a̱li̱pa ttè es.
20 Bo orot ukwarin rerekabin menamaim ema’am? Orot kirum so’obayan menamaim ema’am? Naatu orot baibasayan ana not gagamin iti tafaram nowan menamaim ema’am? God iti tafaram ana ukwar rerekab botabir na koko’aw mamatar men kwaso’ob?
21 Ttè e' wà dör i' es: Skëköl wa̱ íyi jche̱r i̱ski̱ë, e' kue̱ki̱ ie' kë̀ wa̱ imenea̱t tö se' tsa̱tkër ì jche̱r s'ditsö wa̱ i̱ski̱ë ese wa. E' skéie ie' tö ime'a̱t tö wé̱pa e̱rblé Cristo mik itté pakarke e' wa, esepa ë̀ tsa̱tkërdaë erë́ ittsër a̱li̱pa ttèie.
21 Anayabin God ana ukwar rerekabamaim iwa’an sabuw tafaram ana ukwar rerekabamaim hima’am men karam boro hitaso’ob, naatu sabuw iyab iti tafaram ana ukwar rerekab hibaib, iti tur isan yabin en hirouw hio, baise aki onaf isan abibinanumaim God iti tur bai sinaf sabuw hitumatum yawas hibai.
22 Ì kë̀ o̱r yi a̱ ese kiane suè̱ judiowak ki̱ ttè klö'wo̱ie. Griegowak tö siwa̱' i̱ski̱ë ese yuleke tai̱ë.
22 Jew hikok ina’inan hita’itin hititurobe naatu Greek sabuw i ukwarerekab hinuwih.
23 Erë Cristo köte̱wa̱ krus mik, e' tté pakeke sa' tö. Ttè e' sulune judiowak yöki̱. Pë' kë̀ dör judiowak, esepa a̱ ta̱ e' dör a̱li̱pa ttè.
23 Baise it i Keriso onaf afe’en hi’onaf momorob isan tabibinan, iti tur Jew sabuw tenonowar i tainih ekuyikuy, naatu Ufun Sabuw tenonowar isah i yabin en.
24 Erë wé̱pa ko̱s klöo̱'bak Skëköl tö iwák a̱, judiowak ö pë' kë̀ dör judiowak, esepa a̱ Cristo dör Skëköl diché tai̱ë ena ie' siwé̱ i̱ski̱ë e'.
24 Baise Jew sabuw naatu Ufun Sabuw wanawanahimaim iyab God eafih hina yawas hibaib, nati sabuw isah Keriso i God ana fair naatu ana ukwar rerekab.
25 Ì wé̱ ie' tö e' wër we̱s ì wè̱ a̱li̱wakpa tö es. Ñermata ie' wa̱ siwa̱' jche̱r i̱ski̱ë tkö̀ka̱ sulitane tsa̱ta̱. Iwër wësua tö ie' kë̀ diché ta̱', ñermata ie' diché ta̱' tai̱ë tkö̀ka̱ sulitane tsa̱ta̱.
25 Anayabin God ana ukwar rerekab hi’itin koko’aw hirouw hio’o, i orot ana ukwar rerekab natabir, naatu God ana ririmin hi’itin hio’o, i orot ana fair natabir.
26 A yamipa, mik Skëköl tö a' klöo̱'bak, eta̱ ¿we̱s a' dör? E' a̱nú a' é̱na. Ká̱ i' wakpa a̱ ta̱ a' kibiiepa kë̀ wa̱ siwa̱' i̱ski̱ë jche̱r. A' kibiiepa kë̀ ttö̀ dalöiërta̱'. A' kibiiepa kë̀ dör këkëpa tai̱ë ese ditséwö.
26 Taitu, kwa marasika mi’itube kwama’am ana maramaim God ea’afi i kwananot, sabuw hai itininamaim kwa moumur na’in i men not wairafi, men orot faifir, na’atube atufuwamaim men orot gagamih hai rara’ane kwatufuwamih.
27 Erë wé̱pa cheke ká̱ i' wakpa tö tö kë̀ iwa̱ ì jche̱r, esepa shu̱kit Skëköl tö wöbla wa, wé̱pa wa̱ siwa̱' jche̱r i̱ski̱ë, esepa jaëwo̱ie. Wé̱pa kë̀ dör këkëpa tai̱ë ká̱ i' wakpa a̱, esepa shu̱kit ie' tö wöbla wa, wé̱pa dör këkëpa tai̱ë, esepa jaëwo̱ie.
27 Baise God tafaram ana sawar koko’aw hirarouw, rubinen sabuw not wairafih ibiya’uhuwih. Naatu tafaram ana sawar ririmih hirarouw rubinen, sabuw fairih ibiya’uhuwih.
28 Wé̱pa watëulettsa̱, wé̱pa bikeitseke ká̱ i' wakpa tö tö kë̀ idör ìie bua', wé̱pa kë̀ dör ì, esepa shu̱kit ie' tö, wé̱pa dalöiërta̱' tai̱ë ká̱ i' ki̱, esepa wöowaie diöshe̱t.
28 Abisa tafaram itin yabin en rarouw i rubin bai, naatu abisa tafaram itin gagamin rarouw i gurus.
29 Es kë̀ yi a̱ e̱' ttsënukka̱ Skëköl wörki̱.
29 Saise men yait ta God nanamaim naora’ara’atamih.
30 Erë Skëköl wák tö a' bátswa̱ Cristo Jesús mik. Cristo batamik ie' tö se' ké siwa̱' moki̱ jche̱nukwa̱ i̱ski̱ë. Ñies Cristo batamik ie' tö se' klö'wé̱ we̱s pë' buaë yësyësë es, ñies se' de ie' wák ichaie batse'r yënettsa̱ se̱ne sulu ulà a̱.
30 Baise God buwit tana Keriso Jesu wanawananamaim ikofanit naatu sinaf Keriso ata ukwar rerekab matar. Naatu kakafhine rufamit tatit, yamutufurit God ana sabuw kakafiyih tamatar.
31 E' kue̱ki̱ s'ka̱wöta̱ se̱nuk we̱s Skëköl yëkkuö tö ichè es, e' tö ichè: “Yi e̱' ttsakka̱ a̱s ese e̱' ttsö̀ka̱ ì wé̱ Skëköl tö ese wa.”
31 Isan imih Buk Atamaninamaim eo na’atube, “Yait nakokok ora’ara’atamih Regah abisa sisinaf tafanamaim nao ra’ara’at.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.