João 18
The New Testament in the Buli language (Ghana) (BWU) vs VC
1 Yeezu ale jam a puusi a te wa Kowa a nueri la, wa le wa ŋaaŋviirima a yaa basi dula jigini ale ge lo beli fiik kaai ate ba a wi ayen, Kidron la a jueli a ga jo jigi ate ba vuk tiisa.
1 Depois dessas palavras, Jesus saiu com os seus discípulos para além da torrente de Cedron, onde havia um jardim, no qual entrou com os seus discípulos.
2 Judas waai ale jam a yaali ayen wa ta Yeezu a ga bobri a sak la, a jam seba dula jigini kama, dii nyiŋ la wa ale Yeezu ale wa ŋaaŋviirima meena a nyiem a kasim a cheŋ ka ku jigini.
2 Judas, o traidor, conhecia também aquele lugar, porque Jesus ia freqüentemente para lá com os seus discípulos.
3 Juuma Puusika Yenni kpaŋŋa ale Farisiima a yaa tigsi sojiba ale baai ale jam a limsi Juuma Puusika Yenni la jigi yeŋ ate Judas a yaa de ba niŋ a ta ba cheŋ juijui ate ba vuk tiisaŋa la ayen ba yik Yeezu. Ba jam a pa ka ba gebi woŋsa ale ba kanaasa ale do woŋta.
3 Tomou então Judas a coorte e os guardas de serviço dos pontífices e dos fariseus, e chegaram ali com lanternas, tochas e armas.
4 Yeezu a jam seba dii a le cheena ayen di nyɛ la kama a yaa cheŋ ayen wa tu ba. Wa le tu ba la, wa yaa bek ba ayen, “Nama a gisi ka wana?”
4 Como Jesus soubesse tudo o que havia de lhe acontecer, adiantou-se e perguntou-lhes: A quem buscais?
5 Ba yaa weeni wa ayen, “Ti a gisi ka Yeezu Nazaret denowa.”
5 Responderam: A Jesus de Nazaré. Sou eu, disse-lhes. {Também Judas, o traidor, estava com eles.}
6 Yeezu ale weeni ayen ka wa ate ba a gisi la, ba yaa tori ŋaaŋ nyiŋ a lo tɛŋ.
6 Quando lhes disse Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Yeezu a yaa ŋman bek ba ayen, “Nama a gisi ka wana?”
7 Perguntou-lhes ele, pela segunda vez: A quem buscais? Disseram: A Jesus de Nazaré.
8 Wa yaa ŋman weeni ba ayen, “Mi poom a liŋ weeni ni kama ayen ka mi ale la. Dan ka mi ate ni a yaali ayen ni yik, ni be basi ate m ŋaaŋviirima cheŋ abe ni yik mi nyiini.”
8 Replicou Jesus: Já vos disse que sou eu. Se é, pois, a mim que buscais, deixai ir estes.
9 Wa weeni nyaku de kama ayen wa ale poom liŋ weeni wa Kowa dii ayen wa kan yaali ayen wa jok nuru baai ate wa lueri a te wa la, po wanyi la a chim wensie.
9 Assim se cumpriu a palavra que disse: Dos que me deste não perdi nenhum {Jo 17,12}.
10 Dula jigini Simon Piita a yaa deri yeeri gebi woŋ a che Juuma Puusika Yenni kpagi kpeeni yomma po wanyi juga tunni a lonsi tɛŋ. Yomo wala yue a jam le Malakusi.
10 Simão Pedro, que tinha uma espada, puxou dela e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha direita. {O servo chamava-se Malco.}
11 Yeezu a yaa weeni Piita ayen, “Pa fi gebika a ŋman su ka jigini, fi a poli kama ayen mi kan nam ninam buui ate m Kowa a weeni ayen m jam a namu la.”
11 Mas Jesus disse a Pedro: Enfia a tua espada na bainha! Não hei de beber eu o cálice que o Pai me deu?
12 Yeezu ale biisi a ga nueri la, sojima ale ba kpagini ale baai ale jam a limsi Juuma Puusika Yenni la, a yaa yik Yeezu a bobi wa nisaŋa,
12 Então a coorte, o tribuno e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o ataram.
13 a ta wa a cheŋ nuru waai ate ba a wi wa ayen Anasi la yenni. Juuma Puusika Yenni kpagi kpeeni yue a jam le Kayafas. Anasi a jam ka wa chichambiik.
13 Conduziram-no primeiro a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.
14 Kayafas a jam le nuru waai ale liŋ a weeni Juuma ayen ku a magsi kama ate nuru yeŋ a zaani ba meena naŋkula po a kpi a te ba la.
14 Caifás fora quem dera aos judeus o conselho: Convém que um só homem morra em lugar do povo.
15 Anasi a jam seba Yeezu ŋaaŋviirima po wanyi kama. Wa ale Piita a yaa jam va nuru bɔanni ŋaaŋ a cheŋ juijui ate ba jam ta Yeezu a cheŋ la. Ba le ga paari Anasi yenni la, ŋaaŋviiro wala a yaa taam jo dabiaka po,
15 Simão Pedro seguia Jesus, e mais outro discípulo. Este discípulo era conhecido do sumo sacerdote e entrou com Jesus no pátio da casa do sumo sacerdote,
16 alege Piita yaa jam wari nansiuŋku noai. Ku an jam a beniya ate Yeezu ŋaaŋviiro waai ate Anasi a jam seba la a yaa ŋman nyini dabiaka po a cheŋ nansiuŋku noai a saalim nipɔkbinni waai ale jam a limsi nansiuŋku la ale ta Piita a jo dabiaka po.
16 porém Pedro ficou de fora, à porta. Mas o outro discípulo {que era conhecido do sumo sacerdote} saiu e falou à porteira, e esta deixou Pedro entrar.
17 Nipɔkbinni a yaa bek Piita ayen, “Fi daa nuru wala ŋaaŋviirima po wanyi?”
17 A porteira perguntou a Pedro: Não és acaso também tu dos discípulos desse homem? Não o sou, respondeu ele.
18 Yenni tuimtomdɔma ale baai ale jam a limsi Juuma Puusika Yenni la, a yaa jam yaali kaala a cheeni bolim dabiaka sunsuŋ a za gilim a ŋuuŋi, dii nyiŋ la, ŋoota ale jam boro. Piita me yaa cheŋ ga gum ba po.
18 Os servos e os guardas acenderam um fogo, porque fazia frio, e se aqueciam. Com eles estava também Pedro, de pé, aquecendo-se.
19 Ba le jam ta Yeezu a ga jo yenni po la, Anasi a yaa bek wa ku le ka dii wa sinsaŋŋa ale wa ŋaaŋviirima jigi la.
19 O sumo sacerdote indagou de Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 Yeezu a yaa weeni wa ayen, “Mi nyiem a kasim a sak nuruma ba tuka diinaŋa ale Naawen Puusika Yenni po juijui ate ba a tigsi chaab la kama. Mi an suk a biisi wariya.
20 Jesus respondeu-lhe: Falei publicamente ao mundo. Ensinei na sinagoga e no templo, onde se reúnem os judeus, e nada falei às ocultas.
21 Fi kan a begi mi, alege a begi baai ate mi a sak la, dii nyiŋ la bala dek a seba mi ale weeni ba dii la kama.”
21 Por que me perguntas? Pergunta àqueles que ouviram o que lhes disse. Estes sabem o que ensinei.
22 Wa le ga weeni dila la, baai ale jam a limsi Juuma Puusika Yenni la wanyi a yaa deri fobi Yeezu ale weeni wa ayen, “Ka boan jaab ale soa ate fi a biisi dila ale kpagini?”
22 A estas palavras, um dos guardas presentes deu uma bofetada em Jesus, dizendo: É assim que respondes ao sumo sacerdote?
23 Yeezu yaa weeni wa ayen, “Ase mi dan biisi ka wari a kaasi, fi a weeni ka nuruma de meena di ale ka dii la, alege m dan nyɛ magsi kama, be ka boa ale soa ate fi a fobi mu?”
23 Replicou-lhe Jesus: Se falei mal, prova-o, mas se falei bem, por que me bates?
24 Yeezu nisaŋa a diem a bobi kama. Anasi ale biisi ale wa nueri la, wa yaa basi ate ba ta Yeezu cheŋ Kayafas waai ale jam ka Juuma Puusika Yenni kpagi kpeeni la jigi.
24 {Anás enviou-o preso ao sumo sacerdote Caifás.}
25 Piita a jam diem bo ka dabiaka po a ŋuuŋi bolimu. Baai ale jam za ale wa la po wanyi a yaa bek wa ayen, “Fi daa nuru wala ŋaaŋviirima po wanyi?”
25 Simão Pedro estava lá se aquecendo. Perguntaram-lhe: Não és porventura, também tu, dos seus discípulos? Negou-o, dizendo: Não!
26 Juuma Puusika Yenni kpagi kpeeni yomma po wanyi a jam ka nuru waai ate Piita a jam a gebi wa tunni la suok. Wa yaa weeni Piita ayen, “Daa fi ale nuru wala ate mi a poom nya ni juijui ate ba vuk tiisaŋa la?”
26 Disse-lhe um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha: Não te vi eu com ele no horto?
27 Piita ŋman pagsi ayen, “Aawo, daa mi.” Wa ale ga weeni dila la, vari kpadiaka a yaa deri kum.
27 Mas Pedro negou-o outra vez, e imediatamente o galo cantou.
28 Vari ale veenti la saliuk yokyok foribi ate Kayafas a basi ate sojima yaa ta Yeezu cheŋ gominawa yenni. Ba ale cheŋ la Juuma a jam wari za ka peelim dii nyiŋ la ba an jam a yaali ayen ba daŋ ba dek ate ba kan baga a de Gaambasika Tigini ŋandiintaŋa.
28 Da casa de Caifás conduziram Jesus ao pretório. Era de manhã cedo. Mas os judeus não entraram no pretório, para não se contaminarem e poderem comer a Páscoa.
29 Gominawa yoi jam ale Paalɔt. Wa yaa nyini dabiaka po a begi Juuma ayen, “Ka boan jaab wari ate nama a ta ayen wa kaasi ya?”
29 Saiu, por isso, Pilatos para ter com eles, e perguntou: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Ba yaa weeni wa ayen, “Ase wa dan kan nyɛ ka wari a kaasi ya, tama te kan ta wa a jam dela.”
30 Responderam-lhe: Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue a ti.
31 Paalɔt a yaa weeni ba ayen, “Ni be ta wa a cheŋ ga bo wa dii ate ni nyiem a bo ni nuruma, buusa la.”
31 Disse, então, Pilatos: Tomai-o e julgai-o vós mesmos segundo a vossa lei. Responderam-lhe os judeus: Não nos é permitido matar ninguém.
32 Juuma ale jam a yaali ayen Paalɔt yik Yeezu a kpi jabarimu nyiŋ ate wa kpi la, a jam basi kama ate dii ate Yeezu a weeni wa ŋaaŋviirima la, a chim wensie.
32 Assim se cumpria a palavra com a qual Jesus indicou de que gênero de morte havia de morrer {Mt 20,19}.
33 Paalɔt a yaa ŋmani jo boteka yenni po a yaa weeni wa sojima ate ba ga ta Yeezu a jam ate wa yaa weeni wa ayen, “Ka fi ale Juuma Naawa?”
33 Pilatos entrou no pretório, chamou Jesus e perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus?
34 Yeezu a yaa bek wa ayen, “Ka fi dek ale a bek wanni de yaa ka nuruba ale weeni fu ayen fi bek mu?”
34 Jesus respondeu: Dizes isso por ti mesmo, ou foram outros que to disseram de mim?
35 Paalɔt a yaa weeni wa ayen, “Fi a poli ayen mi ka Juu? Ka fi dek nuruba ale Juuma Puusika Yenni kpaŋŋa, a ta fu a jam nyo mi nisa po. Ka boan jaab wabiok ate fi tomu?”
35 Disse Pilatos: Acaso sou eu judeu? A tua nação e os sumos sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?
36 Yeezu a yaa weeni wa ayen, “Mi naamu a ka tɛŋzuk de. Ase bu dan bo ka tɛŋzuk de, mi nuruma a te nyɛ ka kpaliŋ a vari mi Juuma kpaŋŋa jigi a basi. M be ŋman a weeni fu kama ayen mi naamu a ka tɛŋzuk de.”
36 Respondeu Jesus: O meu Reino não é deste mundo. Se o meu Reino fosse deste mundo, os meus súditos certamente teriam pelejado para que eu não fosse entregue aos judeus. Mas o meu Reino não é deste mundo.
37 Paalɔt a yaa bek wa ayen, “Fi be sum ka naaba?”
37 Perguntou-lhe então Pilatos: És, portanto, rei? Respondeu Jesus: Sim, eu sou rei. É para dar testemunho da verdade que nasci e vim ao mundo. Todo o que é da verdade ouve a minha voz.
38 Paalɔt a yaa bek wa ayen, “Ka boa ale wensie?”
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade?... Falando isso, saiu de novo, foi ter com os judeus e disse-lhes: Não acho nele crime algum.
39 Ni Gaambasika Tigini daaŋa a nyiem a dan jam paari bena meena, mi nyiem a lak ka nuru baai ate mi yik a lik la po wanyi a basi. Nama a yaali ayen m basi waai ale ka Juuma naab la?”
39 Mas é costume entre vós que pela Páscoa vos solte um preso. Quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Ba meena a yaa kaari ate ku jueli ayen, “Tama a kan yaali wa. Ti a yaali ka Barabasi.” (Barabasi a jam ka zue.)
40 Então todos gritaram novamente e disseram: Não! A este não! Mas a Barrabás! {Barrabás era um salteador.}
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.