Mateus 26

Handr Taara (BWO) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Iyesus jam daniyo daniy b́k'rtsok'on b́ danifwotssh hank'o bíeti,
1 Jesu bi’obaibiyih ufunamaim, ana bai’ufununayah isah eo,
2 «Git aawoniyere okoon fazigi baaliyo b́wotitwok'o danfte, Ash na'onwere jitewosh besheyarr imetwe.»
2 “Kwanaso’ob veya rou’ab ufunamaim Tar Nowaten ana hiyuw enan. Nati ana veya’amaim Orot Natun boro hinab rakit sabuw umahimaim hinayai hina’onaf.”
3 Manoor kahni naashwotsnat ashuwotsitse eenashwots kahni naashi naasho K'eyaf múúlotse kakwebowtsi.
3 Imaibo Firis ukwarih naatu regaregah ai’in etei firis gagamin Kaiafas ana baremaim hiru’ay.
4 Manoknowere Iyesusi málon deshde boúd'itwok'o mál bok'ri.
4 Naatu Jesu wa’iwa’iramaim fatumin bain asabunin isan hiyakitifuw.
5 Ernmó, «Ashuwots dagotse fayo b́tuurawok'o baaliy aawon wotk'aye» boeti.
5 Baise hio, “Men hiyuw tanabowabow wanawananamaim, anayabin rakit boro tanaku’ub was hinagiy.”
6 Iyesusmó, Bitaniyi datsatse een shodets teshtso Sim'on mootsna b́tesh.
6 Jesu na Bethany orot Simon biyan kokom ani’anin ana baremaim tit,
7 Manoknowere Iyesus mishi maratse b́befere mááts ikú b́k'awntso ayidek' shaaw wotts shitúwo bín s'eents albast'rosiya eteets shútson dozets b́lk'at'iyo dek'at b́ maants bt'iini, shitú manowere b́tokats b kuut'i.
7 mare ma bay eaa auman babin ta kibub kikimin kabay wabin alabaster imaim hikwak raiy ana baiyan gagamin hisuwai batabat bai na run Jesu aribun yan isuwai re.
8 B́danifwots man bek't fayat hank'o boeti, «Shitúwan eegishe hank'o datsmec'ron b́ t'afiri?
8 Ana bai’ufununayah hi’itin yah so’ar hio, “Iti sawar i yabin en asir esisinaf.
9 Shitúwan ay gizosh kemeyar t'owwotssh imo faleyank'e b́teshi!»
9 Igewasin iti raiy ana baiyan tatayara’ah hitatubun kabay tatab, sabuw yababan wairafih tatitih.”
10 Iyesuswere hank'o boetirwok'o dank'rat boosh hank'o bíeti, «Máátsani eegoshe it kic'iri? Biye taash sheeng keewo k'alraniye,
10 Baise Jesu so’ob abisa hio, imih iuwih eo, “Babin men yumatanamaim kwana’umih. Anayabin sawar gewasin maiyow ayu isau esisinaf.
11 T'owwots úni aawo itoke bofa'oni, taamó jam aawo itnton hanoke beeratse.
11 Sabuw yababan wairafih boro mar etei bairi kwanama kwanibaisih, baise ayu i boro men mar etei bairi tanama’amih.
12 Bi shitúwan tiats b kuut'o taan duukeyorish k'aniyoshee.
12 Iti babin ayu biyau raiy erabirab i ayu au morob isan eyayabuna.
13 Arikon itsh keewirwe dats jamatse doo shishiyan b́keewetsoke bi b k'altson bin gawetwok'o bjango keewetwe.»
13 Anababatun a tur ao’owen, tafaram wanawananamaim iti Tur Gewasin hinabibinan ana maramaim abisa gewasin iti babin sisinaf boro kik owe’owen na’atube auman hinabinan.”
14 Manoor tatse gitwotsitse ik wottso Keriyot dats asho Yhud, kahni naashwots maants amt,
14 Imaibo bai’ufununayah nah 12 wanawanahimaim orot wabin Judas Iscariot tit in firis ukwarih biyah tit,
15 «Iyesusi itsh beshide'er ti imal taash eege it imeti?» bíet. Bowere shaash t'agaro bo imi.
15 naatu ibatiyih, “Ayu Jesu anab kwa anabit boro abisa ayu kwanitu?” Naatu matanamaim kabay hibotait hiyab in 30 na’atube hiya’asair.
16 Manoori sa'aton dek' tuut Iyesusi beshide b́imet sheeng aawa b́ geefoni b́tesh.
16 Nati ana veya’amaim Judas ef ana gewasin nuwet Jesu batih isan.
17 Tush meyi baaliyots shints aawots b́ danifwots Iyesusok t'int «Fazig ba'aliyi kooc' misho aawoke neesh nok'aniytwok'owe ngeyi?» ett boaati.
17 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw veya wantoro’ot bubusuruf, Jesu ana bai’ufununayah hina hio, “Menamaim kukokok Tar Nowaten ana bay anabogaigiwas?”
18 Bíwere «Kitots itkindor it daatsit asho galok amr ‹Danifo tiaawo b́t'intsotse t danifwotsnton fazigi kooc'misho t meet nmootsnee etfe› erere» bíet.
18 Jesu iyafutih eo, “Kwanan Jerusalem bar merar kwanatit orot iti ana tur kwana’owen kwanao, ‘Bai’obaiyenayan eo, ayu au veya i natit, akokok au bai’ufununayah bairi boro o abaremaim Tar nowaten ana hiyuw anaa aniyasisir.’”
19 B́ danifwots Iyesus boosh bí ettsok'o bok'ali, fazigi kooc' misho bo k'aniyi.
19 Bai’ufununayah Jesu eobaimanih na’atube hisinaf, Tar Nowaten ana hiyuw hibogaigiwas.
20 Datso b́iltsok'on Iyesus tatse git woshetswotsnton kooc' mishi marats beeb́dek'i.
20 Naatu nati rabirab bai’ufununayah etei 12 Jesu bairi himare hibusuruf bay hiaa.
21 Bomafero Iyesus, «Arikoniye itsh t keewiri, ititsi ikoniye taan beshide imetwe» bí eti.
21 Bay hiaa wanawananamaim Jesu eo, “Turobe a tur ao’owen, kwa wanawanamaim orot ta boro babau inao anamorob.”
22 B́ danifwots b́ keewts manatse tuutson aydek't shiyanat ik ikon, doonzono, «Taa wotifta?» ett aato dek' botuwi.
22 Ana bai’ufununayah hai yababan ra’at, naatu ta’ita’imon hibusuruf Jesu hibabatiy hio, “Regah, nati i men ayu’umih?”
23 Ieyesuswere hank'o ett boosh bíaani, «Taan beshide imetwoniye taanton tohaat b́kishon sahaniyotse ito itdek'irwoniye.
23 Jesu iyafutih eo, “Orot menatan ayu airi tew wanawanan ai rafiy anabubutu’ub, nati orot i boro ayu babau nao.
24 Ash na'o b́ jangosh guut'etsok'on k'iritwe, ernmó Ash na'o beshide imet ashmansh indowe bína! ash man shuweraniye b́oorink'ee bísh k'anefe b́ teshi.»
24 Orot Natun i boro namorob Bukamaim hikirum hio na’atube. Baise orot yait ayu babau nao, nati orot i boro yababan gagamin na’in nab. Gewasin nati orot tafaramamaim men tatufuwamih!”
25 Bín beshide imetwo Yhudwere, «Danifono! taane k'uwa b́ wotiti?» bí eti. Iyesuswere, «Nee nittsok'oyiye» bíet.
25 Judas yanuwayan Jesu ibatiy eo, “Regah, o kunotanot i men ayu’umih?” Jesu iya’afut eo, “O wai.”
26 Bo mafere Iyesus tushman k'a'údek't b́deeri, tiitsdek't b́ danifwotssh, «Nahere mooree han tmetsoniye» ett boosh bí'imi.
26 Bay hia wanawanan Jesu rafiy bai, i gegewasin sawar, imasib, ana bai’ufununayah itih eo, “Iti i ayu biyau kwabai naatu kwa’aan.”
27 Wanc'mano k'aúdek'́t Ik'o údon b́ k'oniyakon hank'o ett boosh bí'imi, «It únets wanc'anitse úyeree,
27 Imaibo wine kerowasamaim hisuwai batabat bai God ana merar yi sawar, itih eo, “Kwa etei’imak iti kwanatom.
28 Han ay ash morro oorowe eti jangon taarewosh kuud'it t s'atsoniye.
28 Iti i ayu au rara, au Obaibasit Boubun abisuwai sabuw moumurih hai bowabow kakafih notawiyen isan.
29 Tnihi mengstotse weyni shwi fíís' hanedro itnton túshet aawo b́ borfetsosh haniye okoon woyni shuwanatse fíís'otse gitlo úyatse etirwe,»
29 A tur ao’owen, ayu iti wine boro men anatom, anama’am nati ana veya’amaim wine boubun kwa bairit Tamai ana aiwobomaim tanatom.”
30 Maniye il udi duubo duubt Debre zeyit guri abaats k'az bokeshi.
30 Naatu himisir ew ta hitabor hitit hin Olive Oyawamaim hitit.
31 Manoor Iyesus, b́ danifwotssh hanek'o bíeti, « ‹Jintso jot'etwee, mereer s'enwotsu bad'ni bowtsiti› ett guut'etsok'on t'uwanitse, it jametsanots taan k'ak'rar tiatse wos'etute.
31 Imaibo Jesu hai tur eowen eo, “Iti boun gugumin kwa etei boro kwanabihir ayu kwanihamiyu, Buk Atamaninamaim eo na’atube,
32 Ernmó k'ironiye t tuwiyako itiyere shino Galil datso maants ametuwe.»
32 Baise ayu morobone anamimisir ufunamaim boro au na ani’iyon wan anan Galilee anatit.”
33 Manoor P'et'ros, «K'osh jametswots dab neen k'ay boamal taa b́ jamon neen k'ayk'rar woc'atse!» ett b́ keewi.
33 Peter iya’afut eo, “Turau’unah boro hinabihir, baise ayu boro men anabihir o anihamiyimih.”
34 Iyesuswere «Arikone neesh tietiri, hambets t'úwaanitse baako b́ k'adfetsosh keezoto taan haalitune» bíet.
34 Jesu Peter iu, “Anababatun a tur ao’owen, boun gugumin o boro ayu inayaubu mar tounu, naatu i ufunamaim kokorere boro nao’o inanowar.”
35 P'et'rosmó, «K'ira wotiyalor nenetoni t k'iriti bako b́ jamon neen haaleratse!» bíet. Oorts b́danifwotswere mank'o boet.
35 Peter raro’on rab eo, “Ayu boro men kafa’imo tur nati ana’omih, morobomih na’at airit tanamorob.” Naatu bai’ufununayah etei tur ta’imon hio.
36 Maniyere il Iyesus b́danifwotsnton Getesemaniy eteef beyokok bí ami, manok bobodtsok'on Iyesus b́ danifwotssh «Taa ekewok amr Ik'o t k'onfetsosh it hanoke betere» bíet.
36 Imaibo Jesu ana bai’ufununayah bairi hitit hin Gethsemane hitit naatu iuwih eo, “Iti imaim kwamare kwama, ayu anan auweyane anayoyoban.”
37 Bínton P'et'rosnat Zebdiwos nana'a gitetswots b́ shutsatse dek't bíami, shiyanefetst kic'o dek't b́tuwi.
37 Peter naatu Zebedee natunatun rou’ab buwih bairi hin, ana not kwaris naatu dogoron wanawanan ana yababan ra’at
38 Hank'owere boosh bíeti «K'iro tborfetsosh shiyanwtsere, it hanoke betere, tantonwere kup'ore.»
38 iuwih eo, “Dogorou wanawanan au yababan i ra’at kwanekwan dogorou emama’afut. Imih iti’imaim kwamare mata nanuw bairit tanama.”
39 Boyere muk'i okaan wokat amt́, datsats b́baron gup' gup'dek't, hank'o ett Ik'o b́ k'oni, «Nihono! faleetkawotiyal gondbek'i wanc'an tiyatsere ok beshowe! ernmó nee nshuntsok'owa bako taa t shuntsok'o wotk'aye.»
39 Jesu akisinamo nabinamaim in yumatan au babe ra’iy yoyoban eo, “Tamai, karam iti biyababan ana kerowas ayu biyau’umaim itabosair, baise men ayu au kok, o a kok.” Bai’ufununayah bay hibow tefafaram|alt="Jesus praying in garden" src="cn01810B.tif" size="col" loc="Mat 26.39" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="26.39"
40 Maniyere il b́danif keezwotsok aanat b́ waatsok'on bok'eefere boon b́daatsi, mansh P'et'rossh hank'o bíeti, «Taanton dab ik sa'atush kup'at it tokrerawon beyo falratsteya?
40 Naatu matabir maiye na ana bai’ufununayah nah tounu hi’inu’in itih, Peter isan eo, “Anayabin aisim nataunu’uka mata hifot kwa’inu’in, karam one hour na’atube mata tanuw bairit tatama?
41 Fadewots it kindrawok'o kup'de'er Ik'o k'onwere, shayiro arikon k'andek'kee, meetsonmó maawke.»
41 Mata to iwa’an kwayoyoban, saise men routobon kwanabaimih. Anun i ekokok yoyoban, baise biya i himorob.”
42 Ando aani gitlo Iyesus wokdek't amt «T nihono! gondbek'i úshi wanc'an t úyawon b́ besho faleratse wotiyal nee ni ettsok'o wotowe» ett b́ k'oni.
42 Mar bairou’abin Jesu in maiye yoyoban eo, “Tamai, iti biyababan ana kerowas bosairin isan ana ef men nama’am na’at, basit anatom, saise a kokok anasinaf namatar.”
43 Ando aaniyi b́ danifwotsok aani b́ woor bo ááwo tokron maawt b́teshtsotse botookrefere boon b́ daatsi.
43 Matabir maiye nan matah kou bit hi’in yugaranih inan itih.
44 Ando aani boon k'azkraat amt shintsman aaniyi keewon keezlo Ik'o b́ k'oni.
44 Naatu ihamiyih hi’in i mar baitonin matabir in tur ta’imon eo yoyoban maiye.
45 Maniyere il b́ danifwotsok waat boosh hank'o bíeti, «Anodoor k'ewoke itfa'oni? kashdek'oke itfa'oni? Hamb ash na'o morretswots kishots beshide'e imet sa'ato bodre,
45 Imaibo matabir na ana bai’ufununayah biyah tit eo, “Kwa boro’ika kwa’in kwabiyarir? Mata tinuw, kwamisir, Orot Natun ana veya i natit, sabuw kakafih umahimaim eyey.
46 Tuuwere amone! hamb taan beshide imetwo t'inree!»
46 Kwamisir tan! Orot yanuwayanaban iti enan kwa’i’itin.”
47 Iyesus man keewoke b́befere, tatse git b́ danifwotsitse wottso iko Yhud b́weyi, bíntonwere shiki goradonat gumbo kurdek'ts ay ashuwots boweyi, boowere kahniy naashwotsnat eenashwotsoke woshekno botesh.
47 Jesu eo ana tur sawara’e, bai’ufununayah 12 wanawanahimaim orot ta, wabin Judas, sabuw kou’ay gagamin na’in, firis ukwarih naatu regaregah ai’in hibiyafarih nawiyih kaiy, kefat, mis hiteten auman bairi hina hitit.
48 Iyesusi beshide imetwo Yhud́ ash ashuwotssh «It geyirwoniye taa t joobitwoniye bín deshde'ere» eton milikito imtni b́tesh.
48 Orot yanuwayan sabuw eobaimanih eo, “Orot menatan anamamamay orotoban nati kwanab kwanafatum.”
49 Yhud manoor waat Iyesusok t'ínt «Danifono! jeeno neesh wotowe!» ett b́ joobi.
49 Judas mutufor in Jesu biyan tit eo, “Tufuw isa nama Bai’obaiyenayan!” naatu mamay.
50 Iyesuswere, «T mashono! eshe nwaats kis'o s'eentswe» bíet. Maniyere il ashuwots Iyesusok t'int detsbodek'i.
50 Jesu iya’afut eo, “Au begon, abisa isan inot inan saife kusinaf.” Imaibo sabuw hibatabat hitit Jesu uman hibai hibukikin.
51 Manoor Iyesusnton teshtswotsitse iko b́ kisho jargt b́ shiki gorado kaas'dek't́ kahani naasho guutso togt b́ waazo b́k'ut'i.
51 Bai’ufununayan orot ta ana kaiy bora’ah, firis gagamin ana akir wairafin tainin roun eafuw.
52 Iyesusmó hanek'owa bíet, «Shik k'aa'utswots shikon bot'afitwotsee nshiko b́batots aani de'er gerk'rowee.
52 Naatu Jesu iu, “A kaiy ana efanamaim kwiwan maiye, anayabin sabuw iyab umahimaim kaiy tema’am boro kaiyomaim hinamorob.
53 Taa t nihi t k'oniyal bí ay kum kees'et melakiwotsi wosho b́ maawitk'o arefáá itsha?
53 O men iso’obamih, ayu Tamai isan atabifefeyan boro mar ta’imon tounamatar sibisib na’atube tiyafarih ayu hitawasfafaru.
54 Mank'oyi wotink'e ‹Gond bek'o bín geyife› etirwo S'ayn mas'afotstsi aap'o aawk'o k'alrniya b́ s'eeneti?»
54 Baise nati na’atube anasinaf, Buk Atamaninamaim mataramih hi’o hikikirum boro men niturobe’emih.”
55 Manoori sa'ator, manoke ko'ets ash ashosh Iyesus hank'owa bíet, «Wonbedewo detsfwotskok'oye taan detsosh shikonat gumbon detsdekat it weyi? Aaw aawon Ik' mootse itn danifetsat itnton tbeyor taan deshatste b́teshi.
55 Naatu tatabir sabuw isah eo, “Ana itinin ayu bainowan mowan na’atube, imih kaiy kefat kwaiteten ayu yuwu rabu’umih kwanan. Mar etei Tafaror Bar wanawananamaim ama sabuw abi’obaiyih aisim men imaim kwatafatumu?
56 Ernmó jaman b́wotir nebiywotsn guut'etso b́s'eenetwok'owe.» Manoor b́ danif jametswots bín k'azk'rat bowos'i.
56 Baise abisa God ana dinab oro’orot Buk Atamaninamaim hio hikikirum emamatar saife nan niturobe.” Nati’imaim ana bai’ufununayah etei hihamiy hibihir.
57 Maniyakon Iyesusi detsdek'ts ashuwots kahni naasho K'eyaafok dek't boami, manoknowere nem danifwotsnat eenash eenashwots kakuweyatni botesh.
57 Sabuw Jesu hibai hifatum hibai hin firis gagamin wabin Kaiafas ana baremaim hitit, nati’imaim Ofafar Bai’obaiyenayah naatu regaregah ai’in hiru’ay hima’am.
58 P'et'rosmóó kaahniywots naasho múúlok b́borfetso Iyesus jafrats wokoon sha'o b́ tuwi, biitsowere kinddek't keewman b́s'uufetso bek'osh múúl kotirwotsntoon be b́dek'i.
58 Baise Peter yokaika Jesu i’ufunun bairi hina, firis gagamin ana bar sebosebomaim hitit naatu run ma’utenayan oro’orot bairi himare abisa tamamatar ta’itin isan.
59 Kahini naashwotsnat ayhudiwots moosh mooshif jametswots Iyesus ats k'iro angshosh kooti gawo bogeyiri.
59 Firis gagamin naatu kaniser ana kau’ay etei hiru’ay nuhinot tur hitabow hitit hitifufuwen Jesu tamorob isan.
60 Kooti gaw gawiru aywots bí ats bot'iinalor, k'iro bí ats angshit gawo daatsratsno, il gaw gitetswots t'int,
60 Baise nuhinot tur hinunuwet men ta hibai. Sabuw moumurih maiyow hitit Jesu morobomih hibifufuwen hai tur naniyan en.
61 «Ashaan ‹Ik'iko Ik' moo gaahde keez aawotse agosh falitwe› etre» ett bokeewi.
61 hiorereb hio “Iti orot eo, ‘Ayu i karam God ana Tafaror bar anagurus nare, naatu veya tounu wanawanan boro anawowab efanin namatar.’”
62 Kahniwots naashonwere tuut «Ashaanots ni aats bo gawiru jamansh eegor boosh aaniyalkneneya?» ett bíaat.
62 Imaibo Firis gagamin misir Jesu isan eo, “O boro men tur ta inao? Orot hairi o a tur isan hio’orereb inonowar boro tur ta inao ai en?”
63 Iyesusmo s'ik et b́wtsi. Kahniwotsatsi naashonwere aaniy Iyesussh «Beyat beyiru Ik'o shúútson neen taarirwe! nee Ik'o naay Krstosi nwoto noosh keewwe!» bíet.
63 Baise Jesu awanamaim men tur ta titamih.
64 Iyesuswere bísh hank'o bíet, «Nee níettsok'oyiye, ernmó haniyak ash na'o bí jam falts Ik'o k'ani aaromantse b́befere bek'etute, aaninwere mank'o darotse daawnatse wotde b́woor bek'etute etirwe.»
64 Jesu iya’afut eo, “Tur i nati kuo, baise kwa etei a tur ao’owen. Mar boro nanan orot Natun boro God uman ana asukwafune nabat mar ana rofom wanawanan nanan kwana’itin.”
65 Manoor kahniwotsatsi naasho nib k'úúnon b́ taho gaat't hank'o bíet, «Hamb Ik'e b́ c'ashiriye! b́ c'ashirwonowere it shishrte! haniyere bogo eeg gawe b́geyiti!
65 Firis gagamin iti tur nonowar ana veya ana faifuw bai sib eo, “Iti orot i tur kakafin maiyow eo God ebi’ib! Aisim boro tanama sif rubonayah afa’abo tananuwet? Kwa taiyuw bai’ib tur eo kwanowar,
66 Eshe, itsh eeg arefa?» boowere «K'ire bísh wotitiye!» ett boaaniyi.
66 kwa a not i mi’itube?” Etei hiya’afut hio, “I bowabow kakafin sinaf imih namorob!”
67 Manoor bo s'udo bíats bos'udi, bín bok'is'i, b́ k'eelatsowere jabefetst.
67 Imaibo yumatan hikwaitututur, hiborabirab naatu sabuw afa hiboborabirab,
68 «Krstoso! kone neen jot'tsoní? aab bek'on keewwe» boetiri botesh.
68 hio, “Keriso, o God ana dinab orot na’at kuo anowar! Yait o rab?”
69 P'et'ros mooniyere úratse kahni naashwots k'aab naasho múúlotsna b́beyiri b́tesh, manoor gon iku b́ maants t'iinat «Nee weree Gelil datstso Iyesusntoniye n teshiye!» bí et.
69 Peter ufun bar ana seboseb wanawanan mare ma’am, Firis Gagamin ana bowayan babitai tit iu, “O auman i Galilee orot Jesu ana of ta.”
70 Bímó, «Nietirwo danatse!» eton jami shinatse jamere bíet.
70 Baise Peter sabuw etei nahimaim yaub eo, “Ayu o a tur kuo yabin men aso’ob.”
71 Keshosh fengeshomaand bí amfere gon k'oshu bek'k'rat manoke teshts ashuwotssh, «Ashaan Nazrettso Iyesusntoniye b́ teshi!» biet.
71 Naatu misir tit in bar ana etawan awanamaim tit, nati’imaim bowayan babitai ta itin naatu oro’orot nati’imaim hibatabat hai tur eowen eo, “Iti orot i Jesu Nazareth mowan ana of ta.”
72 P'et'roswere «Ni etiru ashman danatse!» ett taaron aani b́ jamere bíet.
72 Peter iban maiye yaub naatu ifaro eo, “Ayu nati orot men aso’ob.”
73 Muk'i boteshihakon manoke need'dek't teshts ashuwots P'et'rosok t'iindek't «N noon keew keewo danifee, arikon neewor boyitse iko neene» boeti.
73 Hima kafa’imo orot afa nati’imaim hibatabat hina Peter biyan hitit hio, “O i anababatun ni’i orot ana of ta, anayabin a tur kuo ana nowarin naatu a sawar io’osen ana itinin i ta’imon.”
74 Manoor P'et'ros, «Taa han danatse!» et fetst b́tooko c'ashfetst taaro dek't b́tuwi. Manoor baako b́ k'adi.
74 Imaibo Peter ifaro eo, “Ana bifufuwen na’at God ana orarafen anab, tur anababatun a tur ao’owen, ayu iti orot men aso’ob.” Mar ta’imon kokorere eo.
75 P'et'roswere, «Baako b́ k'adfetso keezoto taash bín danatse jamere etetune» ett Iyesus b́ keewts aap'o gaw b́dek'i. Úrats kesht s'aamts eepo bí eepi.
75 Basit Peter nuhin taseb Jesu eo not, “O boro mar tounu ayu inayaubu, imaibo kokorere boro nao.” Naatu Peter tit in ufun rerey igagagamat.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.