Mateus 26
Fanamaket Baibel (BJP) vs VC
1 Aunbiing Iesu ka use tikii ta foron orek igii, ka fas berberat na fafausum kia aragii,
1 — ausente —
2 “Arae tom gam ka usum tah, iwu mang e biing aiwa isi Ngasa na Liuliu Kulef, ke rik ta ufu Kalalik ken Kaltu isi rik fakulkulik u na aupaket.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Namih, foron laulaumet na pris turan foron famfamu ken fanu ri ka la turim una fel ke Kaiapas ae i famfamu ken foron pris.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Ri ka put orek isi rin luse fakum Iesu ma rik siimete u.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Ke ri ka tarah, “Gong kere tel u na aunbiing na ngasa, tarama ka mel e fapaket na fatpoton fanu.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Iesu tinawii biitom na Beteni, na fel ke Saimon ae pakanini i sem ta lepra.
6 — ausente —
7 Aunbiing i ienien la, nenge fifin ka la usuf i ini nenge sanda ae i furung rokap ma mata i fen kanaka, pungu ri tel u ini fat ae ri foteng u ini alabasta. Ke ka fore u na olo Iesu.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Isau le aunbiing berberat na fafausum ri par u, ri ka ngaliaf ma ri ka tarah, “Isi sani ka falange sanda?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Ifasi le tikas ik fiil pes ta u ini pitkalang laumet isi rik ta u usuf foron lauu.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Iesu i usum tom na sani ae ri use u, pesu ka tara sing ri aragii, “Isi sani gam ka fatel fifin igii? Tier igii i tel u ulo iau, i rokap kanaka.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Foron lauu rin kiis fitliu naismi, isau le iau, biil ian kiis fitliu tura gam.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 I fore sanda igii na olong una fageges pununfong isi biingen ilile kiak.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Tekentu kanaka ia fas gam, na foron maleh tikii na piklinbat aunbiing rin fafas ini Rokap na Fafas, sani fifin igii i tel ta u, rin use u una namnamne tirik isi.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Na aunbiing ae, Iudas Iskariot, neng lon nenge sangful ini u e kalalik na fafausum ke Iesu, ka la usuf foron laulaumet na pris
14 — ausente —
15 ke ka diik ri aragii, “Male ian ta ufu Iesu usuf gam, ke sani gamen suat iau ini?” Ke ri ka ta ufu ituul e sangful e siliwa usuf i.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Tipesu mang na aunbiing ae, Iudas ka im isi ti aunbiing rokap isi ik ta ufu Iesu una limri.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Na biing famu na foron biingen ngasa na Beret ae biil ti is lo, berberat na fafausum ri ka la usuf Iesu ke ri ka diik u aragii, “Fia o ier le kemen fageges inen kiam wa una Ngasa na Liuliu Kulef?”
17 — ausente —
18 Ke ka kiliis ri aragii, “Gamen kau bae na Ierusalem ke gamek tafe nenge kaltu ma gamek fas u le, ‘Tom fafausum i tara le, aunbiing kia ka fatat. I turan berberat na fafausum kia rin ien inen na Liuliu Kulef aga na fel kiam.’”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Ke berberat na fafausum ri ka tel u tom arae Iesu i patrai ta ri ke ri ka fageges inen na Liuliu Kulef.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Na efef, Iesu turan nenge sangful ini u e kalalik na fafausum kia ri ka kiis isi ien.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Aunbiing ri ienien la, ka tarah, “Tekentu kanaka ia fas gam, neng lo gam tom in ta ufu iau una liman foron tuui.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Ka purngis kanaka e balri ke temtem tikii lo ri ka tarah, “Kumguui, o use iau?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Iesu ka fas ri aragii, “Kaltu ae kaman falum turim liumah na dis, i sau in ta ufu iau.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Kalalik ken Kaltu in met arae tom ri siit ta u na Buk na Gogoh. Isau le kiskam kanaka sing ier ae in ta ufu Kalalik ken Kaltu una liman foron tuui. In rokap male biil in pang tah.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Ke Iudas, ae in ta ufu Iesu, ka diik u aragii, “Rabi, o use iau?”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Aunbiing ri ienien la, Iesu ka kep beret, ka fotrokap lo usuf God, ka simsibik u ke ka fen berberat na fafausum kia ini, ma ka tarah, “Pununfong igii, gam kep u ke gamek ien u.”
26 — ausente —
27 Namih, ka kep kap na wain, ka fotrokap lo usuf God ke ka ta u usuf ri ma ka tarah, “Gam tikii gam yin lo.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Igii e daung ae i fasuut puput ke God. I ring una tel ufu sinang laulau ken fanu fuun.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Ia fas gam le biil sabin ian umin danun wain igii, papang na biing ian umin wain fuuh tura gam na matanfuntih ke Tata.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ke aunbiing ri ka sek ta nenge seksek, ri ka suuh ma ri ka la una Pungpung na Olif.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Ke Iesu ka fas ri aragii, “Igii na wor, gam tikii gamen fin koseng iau, i wara na foron tier ae rin tel u ulo iau. Arae ri siit ta u na Buk na Gogoh le God i tarah,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Isau le aunbiing iak apti fis tah, ian famu lo gam una Galili.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Pita ka kiliis u aragii, “Taftawa le ri tikii rin fin koseng o, wara na foron tier ae rin tel u ulo wo, ia biil tom.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Iesu ka fas u aragii, “Tekentu kanaka ia fas o, igii na wor aunbiing to biil biitom in teng, ke fatuul ok fakawe ufu iau.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Isau le Pita ka kiliis u aragii, “Taftawa le ian met turam, biil tom ian fakawe ufu wo.” Ke berberat na fafausum tikii sabin, ri ka use u arae.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Namih, Iesu turan berberat na fafausum kia ri ka tapiek na falifu ae ri foteng u ini Getsemani ke ka fas ri aragii, “Gamen kiis sau aga ma iak la bii isi sising.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Ka telpes Pita turan iwu e kalalik ke Sebedi. Na aunbiing ae, ka tipes kalsakai tara mamais ma ka purngis e bala.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Ke ka fas rituul aragii, “Mamais ifuun na balang, ma fatat iak met. Gamtuulen kiis agawa ma gamtuulek mat turang.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Ka mamlik la ituul sau ke ka luutuf ini posong na mata una nanal ma ka sising aragii, “Tata, male ifasi, ke ok tel ufu kap igii koseng iau. Isau le gong o mi lo arae na wolwol kiak, mi tom lo arae na wolwol kiam.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Aunbiing i fis, ka par u le tuul kalalik na fafausum kia rituul masun. Ke ka diik Pita aragii, “Arafah, biil ifasi gamtuulen mat bii turang na fatuklin aunbiing?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Mat ma gamtuulek sising, tarama gamtuul ka luut na fatoftof. Tanwa gamtuul i gesges, isau le fo gamtuul i mut.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Ke fawu sabin ka la koseng rituul ma ka sising aragii, “Tata, male kap igii biil ifasi in la koseng iau ma o ka ier le ian yin tom lo, taftawa on mi tom lo arae na wolwol kiam.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Aunbiing ka fis, ka par u sabin le rituul ka masun fis tah, wara le matrituul i tatawin kanaka.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Ka la koseng rituul sabin, ke na fatuul u e sising kia, ka sising sabin arae tom i sising tah.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ka fis sabin usuf rituul, ke ka tarah, “Gamtuul borborong la biitom? Par u, ka fatat mang e aunbiing isi rik ta ufu Kalalik ken Kaltu una liman foron tom tel sinang laulau.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Aptih ma kerek la! Par u, apiek mang e kaltu ae in ta ufu iau.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Aunbiing Iesu i ororek la biitom, Iudas neng lon sangful ini u e kalalik na fafausum, ka tapiek turan nenge tara gur na fanu. Ri kep foron popok una fapaket turan foron kapsil. Foron laulaumet na pris turan foron famfamu ri wuun ufu ta ri.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Ier ae in ta ufu Iesu ka fas famu ta fanu ae ini matngan fakileng ae in tel u ulo Iesu. I fas ri aragii, “Ier ae ian dor u, i sau e kaltu ae. Gam luse u.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Fanpil Iudas ka la usuf Iesu ke ka faorek pes u aragii, “Rabi, wor mang!” Ke ka dor u.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Ke Iesu ka fas u aragii, “Talang, tier o la isi, tel u mang.”
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Neng lo ri ae ri lala tura Iesu, ka fut ufu popok una fapaket kia ke ka kasim ufu balbalun fafauun ken famfamu ken foron pris.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Isau le Iesu ka fas u aragii, “Siing fafis popok kiam na poko! Wara le fanu tikii ae ri fating ini popok una fapaket, rin met sabin arae.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Arafah, o wol le i ngangaten ulo iau isi ian sising Tata, isi igii tom ik wuun ufu ti foron angelo ae wewes lo ri in laumet lon ifit e sangful e arip, ma rik fapaket isi iau?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Isau male ian tel u arae, ke foron orek ae na Buk na Gogoh biil mang in to suut, ae i ororek ta isi foron tier ae in tapiek lo iau.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Na aunbiing ae, Iesu ka fas gur na fanu aragii, “Arafah, awii ngan ia nenge tom sisiimete, ae gam ka la ini foron popok una fapaket turan foron kapsil isi luse iau? Foron biing tikii ia kiis la na Felun Tunmapek ma ia ka fausum fanu la, ke biil gam luse iau.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Foron tier tikii igii i tapiek una fasuut orek ae na Buk ken foron profet.” Ke berberat na fafausum tikii kia ri ka apti koseng u ma ri ka fin.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Ke fanu ae ri luse ta Iesu ri ka lame u una fel ke Kaiapas, famfamu ken foron pris. Ma foron tom fafausum ini nagogon turan foron famfamu ri ka kiis turim ta aiwa.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Pita i mimi susu la tom ma ka kau una palgan ubiif kale fel ken famfamu ken foron pris. Ka kiis turan foron tom parpar kaleh, isi ik par sani in tapiek lo Iesu.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Foron laulaumet na pris turan foron famfamu tikii ken fan Iudaia, ri ka im isi ti fale orek lemlem una tiu Iesu isi rik siimete u.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Isau le biil ri tafe tikas, taftawa le fanu fuun ri tapiek ini foron lem kiri.
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 ke ru ka tarah, “Kaltu igii i tara ta le ifasi in rabat ufu Felun Tunmapek ke God, ma ik fapti fafis u na in tuul e biing sau.”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Famfamu ken foron pris ka sotih ke ka tara sing Iesu aragii, “Arafah, biil ti orek kiam una kiliis u? Orek arafa igii ru tiu o ini?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Isau le Iesu biil i kiliis u.
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Ke Iesu ka kiliis u aragii, “Iuu, arae o ka use ta u. Isau le ia fas gam tikii, ae namih, gamen par Kalalik ken Kaltu in kiis na mia God ae i Rakrakai, ma in tapiek na laukaf tinbae na kukulii.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Famfamu ken foron pris ae ka si dolon kaen kia tom ma ka tarah, “Ier igii ka orek laulau ta ulo God! Isi sani biitom kere ka ier isi ti orek una tiu u? Par u, gam ka ongen ta u e foron orek laulau kia ulo God.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Arafa gam wol arae?”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Ke ri ka ubis u na posong na mata ma ri ka tut u. Fal ri ka pose u
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 ke ri ka diik u aragii, “Mesaia, on orek profet usuf kemem, se i tut o?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Pita i kiis la biitom aiwa na palgan ubiif kale fel ae, ke nenge tah, fafauun tina fel ae, ka la usuf i ke ka tara sing i aragii, “O sabin o neng lon fanu ae ri la la tura Iesu tina Galili.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Isau le Pita ka fakawe na matan fanu tikii ae aragii, “Biil ia usum na sani o use u.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Namih, ka suu una matan ubiif, ke nenge tah sabin ka par u ke ka fas fanu ae aragii, “Ier igii i la la tura Iesu tina Nasaret.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Ka fakawe sabin, ke ka falimlim ma ka tarah, “Biil ia to usum lo e kaltu ae.”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Namih, fanu ae ri sotsoti la aiwa ri ka la usuf Pita ke ri ka tara sing i aragii, “Tekentu tom le wo sabin o neng lo ri, wara le keme ongen failiim o na orek kiam.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Ke ka tipes fotfot ulo tom aragii, “God in ta fangungut sing iau male ian lem. Biil ia to usum lon kaltu ae.”
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ke Pita ka wolpes orek ae Iesu i use ta u aragii, “Aunbiing to biil biitom in teng, ke fatuul ok fakawe ufu iau.” Ka suu tina falifu ae ke ka sikpes tineng.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.