Marcos 10
Fanamaket Baibel (BJP) vs NTLH
1 Iesu ka apti tinaiwa una falifu na Iudaia ma ka sopaket dan na Ioridan. Ma gur na fanu ri ka la usuf i sabin, ke ka fausum ri arae tom i tel u la.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 Fale Farasi ri ka la usuf i isi rin tof u ke ri ka diik u aragii, “I tortores tom na nagogon kirer le nenge kaltu in lin antu, le biil?”
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 Ke Iesu ka kiliis ri aragii, “Moses i ta ta Nagogon arafa usuf gam?”
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 Ri ka kiliis u aragii, “Moses i somangat le nenge kaltu in sisiit na nenge aun buk una puk fakekel isi ik lin antu.”
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 Iesu ka fas ri aragii, “Moses i siit ta nagogon ae usuf gam wara le balmi i sorokai kanaka.
5 Então Jesus disse:
6 Isau le na tanwaran fakfakiis, ‘God i fakiis ta ruh, tamat ke fifin.’
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 ‘I e wara ae nenge kaltu in la koseng tama ru e tina, ma ik kiis turim tura antu,
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 isi ik tikii mang lo ruh.’ Ma biil mang in u lo ruh, biil. Run tapiek itikii sau.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Pesu, sani ae God ka faturim ta u, gong tikas i tempaek u.”
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 Ri ka fis sabin una fel ke berberat na fafausum ri ka diik Iesu sabin isi sani ae i use ta u.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 Ka kiliis ri aragii, “Male tikas i lin antu ma ka telpes ti fifin sabin, kaltu ae i tel sinangun puur usuf antu famu.
11 E Jesus respondeu:
12 Ke, male ti fifin i lin antu ma ka telpes tikas sabin, fifin sabin ae i tel sinangun puur.”
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 Fale fanu ri ka filange birbiron berberat usuf Iesu isi in luun lima na olri. Isau le berberat na fafausum kia ri ka fakiing ri.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Aunbiing Iesu i par u arae, ka ngaliaf ke ka tara sing ri aragii, “Gam sok ufu birbiron berberat ae usuf iau. Gong gam tikale ri, wara le matanfuntih ke God, ken fanu ae ri arae berberat igii.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Tekentu kanaka ia fas gam, male tikas i ier isi in kau na matanfuntih ke God, isau le biil i arae fabiro kalalik, biil tom ifasi in kau.”
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 Ke ka diit pes berberat ae, ka luun iun lima na olri ke ka fakalok ri.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Aunbiing Iesu ka tipes la sabin, nenge kaltu ka filau usuf i, ka ilepul na mata ma ka diik u aragii, “Rokap na Tom Fafausum, sani ian tel u isi iak kep liu fitliu?”
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 Ke Iesu ka kiliis u aragii, “Isi sani o ka foteng iau le ia rokap? Biil tikas i rokap, God keskes sau.
18 Jesus respondeu:
19 O ka usum ta na foron nagogon: ‘Gong o siimete tikas, gong o tel sinangun puur, gong o suksukuum, gong o tiu foes tikas, gong o lem pes ti tier ken tikas, on bulat lo tamam ru e tinam.’”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 Kaltu ae ka kiliis u aragii, “Tom Fafausum, tipes u na aunbiing ia kalalik tah, ka papang igii, ia misuut la tom na foron nagogon tikii igii.”
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 Iesu ka par una mata ma ka lala mais u ke ka tara sing i aragii, “Nenge tier biitom o pongpong isi. La ma ok sufii foron minmaram tikii, ma pitkalang lo, ok ta u usuf foron lauu. Male on tel u arae, ke kiam e minsik buuii na kukulii. Nami ok fis ke ok mi lo iau.”
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Aunbiing i ongen orek ae, ka mingmingin e mata ma ka la ini mamais, wara le ifuun kanaka e minmara.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 Iesu ka giliim usuf berberat na fafausum kia ke ka tarah, “I ngangaten kanaka isi fanu ae ifuun e minsik kiri, rin kau na matanfuntih ke God.”
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Berberat na fafausum kia ri ka lala bitit na orek ae. Isau le Iesu ka tara sabin sing ri aragii, “Berberat kiak, i ngangaten kanaka isi fanu rin kau una matanfuntih ke God.
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 I ngangaten usuf kamel isi in kau na solsol na nil una somap, isau le i ngangaten kanaka tom usuf nenge kaltu ae ifuun e minsik kia isi in kau na matanfuntih ke God.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Berberat na fafausum ri ka lala bitit ma ri ka fadiik fis ini ri tom aragii, “Male i arae, ke se mang ifasi ik kep liu fitliu?”
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Iesu ka par usuf ri ke ka tarah, “Usuf fanu, biil ifasi, isau le God i fasih. God ifasi in tel foron tier tikii.”
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 Pita ka tara sing i aragii, “Par u, keme ka la koseng ta foron tier tikii kimem ke keme ka mi lo wo.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 Iesu ka tarah, “Tekentu kanaka ia fas o, se i la koseng fel kia, le koseng foron tualik le foron fenelik, le koseng tina ru e tama, le koseng berberat kia, le koseng nanal kia, iwara lo iau ke na Rokap na Fafas,
29 Jesus respondeu:
30 na liu igii, in kep in fuun tom e tier. In kep nenge mar e fel, nenge mar e tualik, nenge mar e fenelik, nenge mar e tina, nenge mar e kalalik kia ke nenge mar e sun nanal kia, ma fanu rin ta fangungut sabin usuf i. Ke na liu ae namih in kep liu fitliu.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Isau le ifuun ae ri famu ta igii, nami rin mih, ma fanu ae ri mih igii, nami rin famu.”
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Iesu i famfamu la ini berberat na fafausum kia aunbiing ri tatatkau la una Ierusalem. Ke berberat na fafausum kia ri ka lala wol, ma fanu sabin ae ri mi lo ri, ri ka sokeh. Iesu ka lame pes sangful ini u e kalalik na fafausum kia una baba ke ka fas ri sabin ini sani ae in tapiek lo.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 Ka fas ri aragii, “Par u, igii kerek tatkau mang una Ierusalem, ke rik ta ufu Kalalik ken Kaltu mang una liman foron laulaumet na pris ke foron tom fafausum ini nagogon. Rin nagogon u isi ik met ke rik ta ufu usuf fanu ae biil ri fan Iudaia.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Rin morot ini, rin ubis u, rin pis u ke rik siimete u. Isau le na fatuul u e biing, ik apti fis sabin.”
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 Namih, iun kalalik ke Sebedi, Jems ru e Jon, ru ka la usuf Iesu ke ru ka tarah, “Tom Fafausum, kama ier le on tel sani ae kaman sising u sing o.”
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 Ke ka diik ru aragii, “Sani kamu ier isi ian tel u kimuh?”
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 Ru ka tarah, “Aunbiing on kiis na memeh kiam, on fakiis kamah turam, neng na miam ke neng na kaisam.”
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 Iesu ka kiliis ru aragii, “Biil kamu usum na sani ae kamu sising isi. Arafah, ifasi kamun yin na kap ae ia yin lo? Ke ifasi kamun kep bapitaiso ae rin baptais iau ini?”
38 Jesus respondeu:
39 Ru ka kiliis u aragii, “Kama fasih.” Iesu ka fas ru aragii, “Kamun yin na kap ae ia yin lo, ke kamuk kep bapitaiso ae rin baptais iau ini.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Isau le isi kiis na miang le na kaisang, biil e tier kiak isi ian ta u, biil. God tom in ta u usuf fanse ae ka fageges ta u usuf ri.”
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Ma aunbiing sangful e kalalik na fafausum ri ka ongen u arae, ri ka ngaliaf ulo Jems ru e Jon.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Iesu ka kam turim ri ke ka tarah, “Gam usum le fanse ae ri foteng ri arae foron king ken fanu ae biil ri fan Iudaia, ri lala nagogon fanu la. Ma piran famfamu kiri sabin ri luun foron rakrakai na nagogon la na olon fanu.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Isau le gong gam tara arae ri. Male tikas i ier le in laumet lo gam, ke in fasabiro pes u tom ma ik tapiek arae tom foim kimi.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Ma se i ier le in famfamu kimi, ke in fafauun ken fanu tikii.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 Wara le Kalalik ken Kaltu sabin biil i tapiek isi fanu rin lupes u, biil. I tapiek isi i tom in lupes fanu ke ik ta liu kia tom una fiil fafis fanu fuun.”
45 Porque até o
46 Ke ri ka tapiek na Jeriko. Aunbiing Iesu turan berberat na fafausum kia ke tara gur na fanu sabin ri apti tinaiwa, nenge kaltu ae i kut, asa e Bartimeus (kamtinan as ae le kalalik ke Timeus), i kiis la na baban sal isi sising fanu.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Aunbiing i ongen u le Iesu tina Nasaret apiek, ka tautau aragii, “Iesu, kalalik ke Dewit, on mais iau!”
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Ma fanu fuun ri ka fakiing u isi in kiis fofo. Isau le ka lala tautau mang tom aragii, “Kalalik ke Dewit, on mais iau!”
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 Iesu ka sotih ma ka tarah, “Tawi u uga.” Ri ka tawi pes kut ae ke ri ka tara sing i aragii, “In rorokiis e balam! Aptih! Iesu i tawi o.”
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Bartimeus ka lin ufu dolon kaen kia, ka sirok ma ka la usuf Iesu.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 Ke Iesu ka diik u aragii, “Sani o ier isi le ian tel u ini wo?”
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 Iesu ka fas u aragii, “La mang, unune kiam ka faliu ta wo.” Fanpil ka par ke ka mi lo Iesu tole sal.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.