Lucas 9
Fanamaket Baibel (BJP) vs NTLH
1 Aunbiing Iesu ka tawi turim ta sangful ini u e kalalik na fafausum kia, ka ta rakrakai usuf ri una nagogon na olon foron tanwa laulau tikii ke una faliu fanu koseng foron sasem.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Ke ka wuun ufu ri isi rin fafas ini matanfuntih ke God ke isi faliu foron sasem.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 I fas ri aragii, “Gong gam kep ti tier na ninla kimi: Gong gam kep ti buk una la, ti sara, ti inen, ti pitkalang le ti kilkiliis kimi, gong.
3 Ele disse:
4 Fel sa ae gam la ma gam ka kiis lo, gamen kiis tom aiwa, papang na aunbiing gamen kang koseng maleh ae.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Male fanu biil ri somangat pes gam, ke aunbiing gam kang koseng maleh kiri, gamen paket ufu piyiif tina kekmi isi ik arae fakileng usuf ri le ri kiis na piklin ngaliaf ke God.”
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Ke berberat na fafausum ri ka la una foron maleh tikii, ri ka famam fafas ini Rokap na Fafas ma ri ka famam faliu fanu na foron falifu tikii.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Erot, famfamu na matanfuntih na Galili, ka ongen foron tier ae i taptapiek la ke ka wolpane, wara le fale fanu ri use u le Jon Tom tel Bapitaiso ka liu fis sabin.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Fal ri tara le Elaija ka tapiek fis, ke fal sabin ri ka tara le nenge profet tinpakanini ka liu fis.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Isau le Erot ka tarah, “Ia ka bus ufu ta paklu Jon, ma se sabin igii ia ka ongen foron ususe lo?” Ke ka ier le in par Iesu.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Aunbiing foron aposel ri ka fis, ri ka fas Iesu ini foron tier tikii ri tel ta u. Ka telpes ri ke ri keskes ri ka la tura una nenge maleh ae ri foteng u ini Betsaida.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Isau le gur na fanu ri ka usum ke ri ka mi lo. Ka somangat pes ri ke ka fas ri ini matanfuntih ke God ma ka faliu fanu ae ri sasem.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Ka efef laulau mang, ke sangful ini u e aposel ri ka la usuf i ma ri ka fas u aragii, “Wuun ufu fanu mang una foron maleh ke una foron fel fatat isi rik im inen ke falifu una borong, wara le kiptin biil sau igii.”
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Iesu ka kiliis ri aragii, “Gam fen ri ini ti inen.”
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Wewes lon fanu tamat aiwa, ifasi aragii ilim e arip.
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Berberat na fafausum ri ka tel u tom arae, ma fanu tikii ri ka kiis.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Ke Iesu ka kep ilim e beret turan iwu e kok ae, ka tar una kukulii, ka fotrokap lo ke ka sibik foron beret ae. Namih, ka ta u usuf berberat na fafausum kia isi rin tulus fanu ini.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Ri tikii ri ien ma ri ka mas. Namih, berberat na fafausum kia ri ka siing fafuun sangful ini u e kes ini foron tigan inen ae ri mas tiga.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Nenge biing, aunbiing Iesu keskes i famam sising ma berberat na fafausum kia tinaiwa naisa, ka diik ri aragii, “Fanu ri tara le iau e seh?”
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Ke ri ka kiliis u aragii, “Fal ri tara le wo Jon Tom tel Bapitaiso, fal ri ka tara le wo Elaija ke fal sabin ri tara le wo neng lon foron profet tinpakanini ae ka liu fis sabin.”
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Ke Iesu ka diik ri sabin aragii, “Arafa lo gam, gam tara le iau e seh?”
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Ke, Iesu ka fakiing ri isi gong ri fas tikas ini.
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 Ke Iesu ka fas ri sabin aragii, “Kalalik ken Kaltu in kalsakai in fuun e tatawin tom, ma foron famfamu, foron laulaumet na pris turan foron tom fafausum ini nagogon rin ta pokta ri ulo. Fanu rin siimete u, ma na fatuul u e biing, ik apti fis sabin.”
22 E continuou:
23 Ke ka fas ri tikii aragii, “Male tikas i ier le in mi lo iau, in wol ufu tom ma ik kusep aupaket kia na foron biing tikii ke ik mi lo iau.
23 Depois disse a todos:
24 Wara le se i gong kale liu kia, liu kia in mangmangal koseng u. Isau le se i sok ufu liu kia wara lo iau, in liu.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Male tikas i kep tikii foron tier tina piklinbat, isau le liu kia ka mangmangal koseng u ma ka laulau, ke foron tier ae in farokap u arafah?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Male tikas i matlawen isi fapos iau ke foron orek kiak, Kalalik ken Kaltu sabin in matlawen lo aunbiing in tapiek ini memeh kia ke memeh ke Tama turan foron angelo kalkaluu.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Tekentu kanaka ia fas gam, fal lo gam igii gam ti la, biil biitom rin met ke rik par matanfuntih ke God.”
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Iwal e biing kale orek igii, Iesu ka lame pes Pita, Jon ke Jems ma rifet ka tatkau na nenge pungpung isi sising.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Aunbiing i sisising la, posong na mata ka par neng keskes ma kilkiliis kia ka kilangkilang arae pil.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Ke iwu e kaltu ru ka tipiek, Moses ru e Elaija, ke ru ka orek tura.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Ru tapiek ini tara memeh ma rituul ka ororek isi minet ke Iesu ae fatat in fasuut u na Ierusalem.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Pita rituul masun. Aunbiing rituul ka mat, rituul ka par memeh ke Iesu turan iwu e kaltu ae ru soti ta tura.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Aunbiing iwun kaltu ae ru ka ier isi la koseng Iesu, Pita ka fas u aragii, “Tara Kaltu, i rokap le kere mang agawa. Kemtuulen tel in tuul e palpalbuang, neng kiam, neng ke Moses ke neng ke Elaija.” Pita biil i usum na sani i use u.
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Aunbiing Pita i ororek la, nenge laukaf ka tapiek ke ka afit ri. Ma Pita rituul ka sokeh aunbiing laukaf i afit ri.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Ma kinen tikas ka orek tina laukaf aragii, “Igii e keng Kalalik ae ia ka tim pes ta u. Gamen wong sing i.”
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Aunbiing kinen tikas ae ka orek tikii tah, ri ka par Iesu keskes mang tinaiwa. Ma na aunbiing ae, tuul kalalik na fafausum biil rituul fas tikas ini sani ae rituul par ta u.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Na biing namih, aunbiing Iesu turan tuul kalalik na fafausum kia rifet puh tinbae na pungpung, nenge tara gur na fanu ri ka tafe u.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Nenge kaltu tinaiwa na palgan gur na fanu ae, ka tautau aragii, “Tom fafausum, ia sising o le on par keng kalalik, wara le i sau itikii e kalalik kiak.
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Nenge tanwa laulau i susuef la ulo, ma kalalik ae ka ngangeh tuktuk la. I gokgok la ma busbus ka suu la tina ngusu. Tanwa laulau ae biil i suaf dolo u la, i falaulau u la tom.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Ia sising ta berberat na fafausum kiam isi rin tel ufu, isau le biil ri fasih.”
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Iesu ka tarah, “Kiskam, fanu na ulul igii, gam foron tabun unune ma gam ka la ger tah. Ia ka kiis dolo ta tura gam ma nangis mang gamek unune? Tangne kem kalalik uga.”
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Aunbiing kalalik ae ka la usuf Iesu, tanwa laulau ae ka luu ini una nanal ke ka gokgok. Iesu ka balkut ufu tanwa laulau ae ke ka suu koseng kalalik ae. Kalalik ae ka liu, ke Iesu ka ta fafis u usuf tama.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Fanu tikii ri ka bitit na tara rakrakai ke God.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 “Gam ongen fakasi sani igii ian fas gam ini: Rin ta ufu Kalalik ken Kaltu una liman fanu.”
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Isau le biil ri malal na kamtinan orek igii. I mumun lo ri, pesu biil ri kep u. Ri ka binbin isi rin diik u isi.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Berberat na fafausum ri ka tipes fakep ini orek na fatpoto ri le se lo ri i laumet.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Iesu i usum na wolwol kiri, pesu ka tangne pes nenge fabiro kalalik ke ka fasoti u na baba.
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 Ke ka tara sing ri aragii, “Male tikas i somangat pes fabiro kalalik igii na asang, i somangat pes iau sabin. Ke male tikas i somangat pes iau, i somangat pes ier sabin ae i wuun ta iau. Wara le se i fabiro lo gam tikii, i laumet kanaka.”
48 Aí disse:
49 Jon ka fas Iesu aragii, “Tara Kaltu, keme par nenge kaltu i tel ufu tanwa laulau ini asam, ke keme ka ier isi tikale u, wara le biil i neng lo kerer.”
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Ke Iesu ka tarah, “Gong gam tikale u, wara le se biil i tikale gam, i neng lo gam.”
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Ka fatat mang e aunbiing ke Iesu isi God ik telpes u ubase na kukulii, pesu ka rakrakai e wolwol kia isi tatkau una Ierusalem.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Ka wuun famu fale tom fafas, ke ri ka la una nenge maleh na Samaria isi rik fageges foron tier nene u.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Isau le fanu aiwa biil ri somangat pes u, wara le in la una Ierusalem.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Aunbiing iun kalalik na fafausum kia, Jems ru e Jon ru ka par u arae, ru ka diik u aragii, “Kumguui, o ier le kaman tawi fapu yiif tina kukulii isi ik fasok ri tikii?”
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Isau le Iesu ka giliim usuf ru ma ka fakiing ruh.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Ke ri ka la una nenge maleh sabin.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Aunbiing ri toltole sal la, nenge kaltu ka tara sing Iesu aragii, “Ian mi lo wo una foron falifu tikii on la ulo.”
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Iesu ka kiliis u aragii, “Foron puul aka imel e solsol salri, ke foron man tina mua imel e polpolo ri, isau le Kalalik ken Kaltu biil ti falifu sala una borong.”Foron puul aka imel e solsol salri|src="Luk 9.58 GS.TIF" size="col" ref="9:58"
58 Então Jesus disse:
59 Ke ka fas nenge kaltu sabin aragii, “Mi lo iau.”
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Iesu ka fas u aragii, “Sokufu foron minet rik ile foron minet kiri tom, isau le wo, la ma ok fafas ini matanfuntih ke God.”
60 Jesus disse:
61 Nenge kaltu biitom ka fas u aragii, “Kumguui, ian mi lo wo, isau le somangat ufu iau ta bii isi iak fis ma iak faorek ting ta fanu na fel kiak.”
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Iesu ka kiliis u aragii, “Biil ti kaltu i giliim fis la una mih aunbiing i purak. Male in tel u arae, ke biil ifasi in tel foim na matanfuntih ke God.”
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.