Lucas 7
Fanamaket Baibel (BJP) vs NTLH
1 Aunbiing Iesu ka use ta foron orek tikii igii na wongwong ken fanu, ka la una Kapernaum.
1 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas ao povo, foi para a cidade de Cafarnaum.
2 Nenge kabisit ken nenge mar e tom fapaket tina Rom i kiis la aiwa. Nenge fafauun kia i sasem ma fatat in met. Fafauun ae, laulaumet kia i ier kanaka la isi.
2 Havia ali um oficial romano que tinha um empregado a quem estimava muito. O empregado estava gravemente doente, quase morto.
3 Aunbiing kabisit ae ka ongen ususe lo Iesu, ka wuun ufu fale famfamu ken fan Iudaia usuf i, isi sising u isi in la ma ik faliu fafauun kia.
3 Quando o oficial ouviu falar de Jesus, enviou alguns líderes judeus para pedirem a ele que viesse curar o seu empregado.
4 Aunbiing ri ka tapiek sing Iesu, ri ka lala piispiis u aragii, “Kaltu igii, i nenge rokap na kaltu ma ifasi on lupes u,
4 Eles foram falar com Jesus e lhe pediram com insistência: — Esse homem merece, de fato, a sua ajuda,
5 wara le i ier isi fanu kirer, ke ka tel ta felun lotu kimem.”
5 pois estima muito o nosso povo e até construiu uma sinagoga para nós.
6 Ke Iesu ka la tura ri.
6 Então Jesus foi com eles. Porém, quando já estava perto da casa, o oficial romano mandou alguns amigos dizerem a Jesus: — Senhor, não se incomode, pois eu não mereço que entre na minha casa.
7 Ke biil sabin ifasi ian la unaisam. Isau le, on orek sau ke fafauun kiak ik liu.
7 E acho também que não mereço a honra de falar pessoalmente com o senhor. Dê somente uma ordem, e o meu empregado ficará bom.
8 Ia use u arae, wara le ia kiis sau na piklin nagogon ken fale fanu, ke fale tom fapaket sabin ri kiis na piklin nagogon kiak. Ia wuun nenge tom fapaket ke ka la. Ke ia ka kam u ke ka la usuf iau. Ke ia ka fas nenge fafauun kiak le, ‘Tel tier igii,’ ke ka tel u.”
8 Eu também estou debaixo da autoridade de oficiais superiores e tenho soldados que obedecem às minhas ordens. Digo para um: “Vá lá”, e ele vai. Digo para outro: “Venha cá”, e ele vem. E digo também para o meu empregado: “Faça isto”, e ele faz.
9 Aunbiing Iesu ka ongen u arae, ka bitit ke ka giliim usuf fanu ae ri mimi la lo ke ka tara sing ri aragii, “Ia fas gam, biil biitom ia tafe ti sikin Israel, unune kia i laumet aragii.”
9 Jesus ficou muito admirado quando ouviu isso. Então virou-se e disse para a multidão que o seguia:
10 Ke fanu ae kabisit i wuun ta ri, ri ka fis una fel ke ri ka par u le fafauun ae ka liu tah.
10 Aí os amigos do oficial voltaram para a casa dele e encontraram o empregado curado.
11 Biil i sawin, ke Iesu ka la una nenge maleh asa e Nain. Berberat na fafausum kia turan nenge tara gur na fanu sabin ri ka la turim tura.
11 Pouco tempo depois Jesus foi para uma cidade chamada Naim. Os seus discípulos e uma grande multidão foram com ele.
12 Aunbiing ka la fatat matan ubiif kawil maleh ae, ka par fanu ri kep fasuu nenge minet. Minet ae, tina i makos, ma i keskes sau i kalalik kia. Ma ifuun e fanu tina maleh ae ri batme u.
12 Quando ele estava chegando perto do portão da cidade, ia saindo um enterro. O defunto era filho único de uma viúva, e muita gente da cidade ia com ela.
13 Aunbiing Kumguui ka par makos ae, ka purngis e bala isi ke ka fas u aragii, “Gong o teng.”
13 Quando o Senhor a viu, ficou com muita pena dela e disse:
14 Ka la fatat, ka sigil luuf ae ri kep minet lo, ke fanu ae ri kep u ri ka sotih. Ke Iesu ka tarah, “Guam, ia fas o, aptih!”
14 Então ele chegou mais perto e tocou no caixão. E os que o estavam carregando pararam. Então Jesus disse:
15 Guam ae i met ta ka kiis ke ka tipes orek. Ke Iesu ka ta fafis u usuf tina.
15 O moço sentou-se no caixão e começou a falar, e Jesus o entregou à mãe.
16 Sokeh ka kuruung tikii fanu ae ke ri ka usefages God ma ri ka tarah, “Nenge tara profet ka tapiek ta na fatpoto kerer. God ka tapiek ta isi lupes fanu kia.”
16 Todos ficaram com muito medo e louvavam a Deus, dizendo: — Que grande
17 Ususe igii lo Iesu ka sarara na falifu tikii na Iudaia ke na fale falifu fatat sabin.
17 Essas notícias a respeito de Jesus se espalharam por todo o país e pelas regiões vizinhas.
18 Berberat na fafausum ke Jon ri ka fas u ini foron ususe tikii lo Iesu. Ke Jon ka tawi pes iwu lo ri,
18 Os discípulos de João Batista contaram tudo isso a ele. Aí João chamou dois deles
19 ma ka wuun ru usuf Kumguui, isi ruk diik u aragii, “Arafah, wo mang e ier ae le in tapiek, le kemen nene biitom isi tikas aiwa?”
19 e os enviou ao Senhor Jesus para perguntarem: “O senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?”
20 Aunbiing ru ka tapiek sing Iesu, ru ka tarah, “Jon Tom tel Bapitaiso i wuun ta kama usuf o isi kaman diik wo le, ‘Arafah, wo mang e ier ae le in tapiek, le kemen nene biitom isi tikas aiwa?’”
20 Então eles foram até o lugar onde Jesus estava e disseram: — João Batista nos mandou perguntar o seguinte: o senhor é aquele que ia chegar ou devemos esperar outro?
21 Na aunbiing ae, Iesu i faliu ifuun e fanu ae ri sem marmarsan tier na pununfo ri, fanu ae ri sasem, fanu ae foron tanwa laulau ri susuef lo ri ke ka sapeng na matan ifuun e kut.
21 Naquele momento Jesus curou muitas pessoas das suas doenças e dos seus sofrimentos, expulsou espíritos maus e também curou muitos cegos.
22 Ke Iesu ka kiliis ru aragii, “Kamu fis ma kamuk fas Jon ini foron sani kamu ongen u ke kamu ka par ta u: Foron kut ri ka par, foron peo ri ka la, fanu ae ri sem lepra ri ka tapiek fuuh, fanu ae i kutkut e balbalu ri, ri ka wong, foron minet ri ka liu fis ke foron lauu ri ka ongen Rokap na Fafas.
22 Depois respondeu aos discípulos de João:
23 I kalok e ier ae unune kia lo iau biil i luut.”
23 E felizes são as pessoas que não duvidam de mim!
24 Aunbiing iun kalalik na fafausum ke Jon ru ka la tah, Iesu ka fas gur na fanu ae ini Jon aragii, “Sani gam la isi par u, aunbiing gam la ta usuf Jon na falifu foes? Awii gam la sau isi alim nenge aun ngan ae kif i kufe u? Biil.
24 Quando os discípulos de João foram embora, Jesus começou a dizer ao povo o seguinte a respeito de João:
25 Ke sani gam la ta isi par u? Nenge kaltu ae i ges ta ini foron rokap na kilkiliis? Biil. Gam par u, fanse ae ri ges ini foron kilkiliis ae i fen e matri ma ri kiis pikpiik, ri kiis la na foron fel ken foron king.
25 O que foram ver? Um homem bem-vestido? Ora, os que se vestem bem e vivem no luxo moram nos palácios!
26 Ma sani gam la ta isi par u? Nenge profet? Iuu. Ia fas gam, Jon i laumet lon foron profet tikii.
26 Então me digam: o que foram ver? Um
27 Ri siit ta u na Buk na Gogoh ulo aragii,
27 Porque João é aquele a respeito de quem as
28 Ia fas gam, Jon i laumet kanaka lo fanu tikii ae ri fang ta ri, isau le se i fabiro kanaka na matanfuntih ke God, i laumet tom lo Jon.”
28 — Eu digo a vocês que de todos os homens que já nasceram João é o maior. Porém quem é o menor no
29 Fanu tikii, ke foron tom kep takiis sabin, aunbiing ri ongen foron orek ke Iesu, ri ka somangat le sinangu God i tortores, wara le Jon i baptais ta ri.
29 Os cobradores de impostos e todo o povo ouviram isso. Eles eram aqueles que haviam obedecido às ordens justas de Deus e tinham sido batizados por João.
30 Isau le foron Farasi turan foron tom tasum na nagogon ri ire sal ke God usuf ri, pesu biil ri kep ta bapitaiso sing Jon.
30 Mas os fariseus e os mestres da Lei não quiseram ser batizados por João e assim rejeitaram o plano de Deus para eles.
31 Ke Iesu ka tara sabin sing ri aragii, “Sani ian fatof ulul igii ini? Ri matngan fanu arafah?
31 E Jesus terminou, dizendo:
32 Ri arae berberat ae ri kiis na salan la turim ken fanu ma ri ka tautau usuf fale berberat sabin aragii:
32 Elas são como crianças sentadas na praça. Um grupo grita para o outro:
33 Wara le Jon Tom tel Bapitaiso i la, biil i ien beret la ke biil i umin wain la, ke gam ka tara le, ‘Imel e tanwa laulau lo.’
33 João Batista jejua e não bebe vinho, e vocês dizem: “Ele está dominado por um demônio.”
34 Kalalik ken Kaltu i la, ka ien ke ka yin, ke gam ka tara le, ‘Gam par u, kaltu igii i nenge tom kiimkiim ke nenge tom ininmet, ma i nenge talan foron tom kep takiis turan foron tom tel sinang laulau.’
34 O
35 Isau le foim ke God i finngas u tom le i polo na wol tekentu.”
35 Mas aqueles que aceitam a sabedoria de Deus mostram que ela é verdadeira.
36 Neng lon foron Farasi ka sising Iesu isi in ien tura. Ke Iesu ka kau una fel ken Farasi ae ma ka kep sala na luuf isi ien.
36 Um fariseu convidou Jesus para jantar. Jesus foi até a casa dele e sentou-se para comer.
37 Ke nenge fifin tina maleh ae, i nenge tom tel sinang laulau. Aunbiing i usum le Iesu i ien na fel ken Farasi ae, ka kau una fel ini nenge sanda, ae pungu ri tel u ini fat ae ri foteng u ini alabasta.
37 Naquela cidade morava uma mulher de má fama. Ela soube que Jesus estava jantando na casa do fariseu. Então pegou um frasco feito de alabastro , cheio de perfume,
38 Ke ka soti awii na pokta Iesu, fatat isi karkeke. Ka teng ke danun mata ka ring una iun keke Iesu, ka salis fasengseng u ini olo, ka dor u ke ka fore sanda lo.
38 e ficou aos pés de Jesus, por trás. Ela chorava e as suas lágrimas molhavam os pés dele. Então ela os enxugou com os seus próprios cabelos. Ela beijava os pés de Jesus e derramava o perfume neles.
39 Aunbiing Farasi ae i sising ta Iesu una fel kia ka par u, ka tara sing i tom aragii, “Male kaltu igii i nenge profet, ke in usum le se i sigil u, i matngan fifin arafah, wara le fifin ae i nenge tom tel sinang laulau.”
39 Quando o fariseu viu isso, pensou assim: “Se este homem fosse, de fato, um profeta , saberia quem é esta mulher que está tocando nele e a vida de pecado que ela leva.”
40 Iesu ka tara sing i aragii, “Saimon, ia ier isi ian fas o ini nenge tier.” Ke ka kiliis u aragii, “Tom Fafausum, fas iau.”
40 Jesus então disse ao fariseu: — Fale, Mestre! — respondeu Simão.
41 Iesu ka tara sing i aragii, “Iwu e kaltu ru kep ta pitkalang sing nenge kaltu. Neng lo ru i kep ta ilim e mar e dinaria, ke neng i kep ta ilim e sangful e dinaria.
41 Jesus disse:
42 Biil mang ifasi run kiliis fafis tuka kiruh wara le biil ti pitkalang sing ruh. Ke kaltu ae ka tara sing ruh aragii, ‘Taftawa, igii gong mang kamu kiliis foron tuka kimuh.’ Se lo ru in ier kanaka isi kaltu ae ru kep ta pitkalang sing i?”
42 mas nenhum dos dois podia pagar ao homem que havia emprestado. Então ele perdoou a dívida de cada um. Qual deles vai estimá-lo mais?
43 Saimon ka kiliis u aragii, “Ia wol le ier ae i kep ta tara pitkalang sing i.” Ke Iesu ka tara sing i aragii, “Orek kiam i tortores.”
43 — Eu acho que é aquele que foi mais perdoado! — respondeu Simão.
44 Iesu ka giliim usuf fifin ae ke ka tara sing Saimon aragii, “Par fifin igii. Aunbiing ia kau una fel kiam, biil o ta ti dan usuf iau isi iak gorse iun kekeng ini. Isau le fifin igii, ka gorse ta iun kekeng ini danun mata, ke ka salis fasengseng u ini olo.
44 Então virou-se para a mulher e disse a Simão:
45 Biil o dor ta iau, isau le fifin igii i dor iun kekeng, tipes u tom na aunbiing ia kau uga.
45 Você não me beijou quando cheguei; ela, porém, não para de beijar os meus pés desde que entrei.
46 Biil o luun ta wel na paklung, isau le fifin igii ka fore ta sanda na iun kekeng.
46 Você não pôs azeite perfumado na minha cabeça , porém ela derramou perfume nos meus pés.
47 Pesu, ia fas o, famais kia usuf iau, i finngas u le ifuun e sinang laulau kia, God ka pa ufu tah. Isau le, se ae God i pa ufu fabiro sinang laulau kia, famais kia i fabiro sau.”
47 Eu afirmo a você, então, que o grande amor que ela mostrou prova que os seus muitos pecados já foram perdoados. Mas onde pouco é perdoado, pouco amor é mostrado.
48 Ke Iesu ka tara sing fifin ae aragii, “Foron sinang laulau kiam ka pah tah.”
48 Então Jesus disse à mulher:
49 Fale ses sabin ae ri kiis turim na inen ae, ri ka tipes orek sing ri tom aragii, “Kaltu arafa igii, ifasi sabin in pa ufu foron sinang laulau?”
49 Os que estavam sentados à mesa começaram a perguntar: — Que homem é esse que até perdoa pecados?
50 Ke Iesu ka tara sing fifin ae aragii, “Unune kiam tom ka faliu ta wo. La ini siaroh.”
50 Mas Jesus disse à mulher:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.