João 8

Yennu Gbouŋ Mɔɔr (BIM) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Li poorpoe ki sɔɔ kur kun, ŋaan ki Yiisa doo Olif Tiinii kunkonn na paak.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Ki li yent sanyapob ni, ki u ŋmat kɔɔ Yenjiantu ŋasaakak na ni; ki niib bonchiann tikir lintɔ, ki u kar ki wantib.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Ŋanne ki sennu wannteeb nan Farisiinba baar nan poo nba tun bonchonchontoonn na, ki te ki u set bi kur tɔɔnn,
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 ŋaan ki bi yet Yiisa a, “Wanntɔɔ, ti la poo na, ki u tuun chonchontoonne, ki ti soorɔ li yoo na.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Ti sennu ni, Moses din senn a li poobooru ŋan ki bin jaatɔ tanae ki kpiu, ki fin ŋarin yaa bia?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Bi din yet nna, ki loon bin kpar Yiisa-e, ki fit la u biit. Ki Yiisa tibin ki jii niibir ki sɔbin tiŋ ni.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Baa see ki boiɔ buboit na, ki u tibit ki betib a, “Wunba ki mi tun toonbiit, li yɔɔ n sint jaa poo na tann,”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 ŋaan ŋamm tibin ki sɔbin tiŋ ni.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Baa gbat ki u yet nna maŋ, ki bi yat yenɔ yenɔ, ki nikpera na dɔŋ yaat. Ki Yiisa biar, ki poo na bia daa see u tɔɔnn.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Ki u tibit boiɔ a, “N niipoo, bi be lia? Sɔɔ ki biar a wun pak biirani-i?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Ki u jiin a, “Chanbaa, sɔɔ ki biari.”
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Ŋanne ki Yiisa bia pak nan niib Yenjiantu ŋasaakak ni a, “Mine tee tingbouŋ na niib yentu, ki daanɔ nba waan, ŋɔɔe sii mɔk yentu nba yentir u binbeŋ, ki u kii turin bunbɔnn ni.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Ki Farisiinba na bia yetɔ a, “Faa piak ki want a mɔŋ po na, ŋaan li tee yanne.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Ki Yiisa betib a, “Mi-i lekii piak ki want n mɔŋ poie, ŋaan maa yeen linba, li tee mɔniie, kimaan min mi maa nyii siaminba, ki bia mi maa saa siaminba. Yimm ŋarin ki mi maa nyii siami, ki bia ki mi maa saa siami.
14 Jesus respondeu:
15 Yimm gorii nirɔ nanyer poe ki bu u buut, ŋaan min ŋarin ki bu sɔɔ buuti.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Mi-i poŋii yaa n bu nirɔ buut gbaa, n saa bu u buut nan barmɔniie, kimaan n ki bu buut n kuukɔɔ kaa, ŋaan n Baa nba tumin nae be nanin.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Tɔn, li poŋ sɔb i sennu ni a niib banlee siara-i jami, ŋanne tee barmɔnii.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 N piak want n mɔŋ po, ki n Baa nba tumin na mun bia piak want n po nnae.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Ki bi boiɔ a, “A baa maŋ be lee?”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Yiisa din pak maan na, yoo nba ki u want niib Yennu maan, Yenjiantu ŋasaakak ni, siaminba ki bi sent Yennu piinii lakir nae; ŋaan sɔɔ ki soorɔ, kimaan u sooru yoo daa ki baari.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Ki Yiisa bia ŋamm yetib a, “N saa yaata, ki i tan saa lomin ki kan lami. I tan saa kpo ŋaan poŋ ki la nyikinchabi; i bia tan kan fit saan maa saa siami.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Ŋanne ki Juu teeb na yet a, “U yaa ti kan fit saan waa saa siami. U yaa wun kpi u mɔŋe-e?”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Ki Yiisa jiin a, “Yimm tee tiŋ na ni yabe, ŋaan min tee sanpaapo yɔɔe; yimm nyii tingbouŋ na nie, ŋaan min ki nyii tingbouŋ na ni kaa.
23 Jesus lhes disse:
24 Li paake te ki n yeti maa i tan saa kpo ŋaan poŋ ki la nyikinchab na; ki li-i tee ki i ki teen yada nan n tee maa tee wunbae, i set saa kpo ŋaan poŋ ki la nyikinchabi.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Ki bi boiɔ a, “A tee ŋmee munii?”
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 N bo sii fit piak maan bonchiann ki biiri; ŋaan wunba tumin nae tee barmɔnii daanɔ; ki n beer tingbouŋ na niib linba ki n gbia u boor nae.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Ŋaan niib na din ki mi nan u piak u Baa Yennu poe.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Li paak ki Yiisa betib a, “Yoo nba ki i saa jii min Nisaarik Bik ki donn sanpaapo na, li yooe ki i tan saa bann nan n tee maa tee wunbae, ki i bia saa bann nan n ki tuun siar nan n mɔŋ yiikoo, ŋaan n bia yeen linba ki n Baa wannin a n yete.
28 Então Jesus disse:
29 Ŋɔɔ nba tumin nae be nanin. U ki nyikitin, kimaan n tuun linba gboot u numme.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Niib bonchiann nba din gbat ki Yiisa pak nna maŋ, ki bi teenɔ yada.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Ŋanne ki Yiisa yet Juu teeb nba teenɔ yada na a, “Li-i tee ki i saak n mɔmaan, i set tee n poorpoweiteebe,
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 ki i bia saa bann barmɔnii na, ki barmɔnii maŋ saa nyinni daabisin ni.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Ki bi yetɔ a, “Ti tee Abraham yaaboonae, ti ki mi teen sɔɔ daaba. Nlee ki a yaa ti tan saa nyi daabisin ni?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Ki u yetib a, “Barmɔniie ki n beeri na, sɔɔ kur nba tuun toonbiit, u tee biit daabire.
34 Jesus respondeu:
35 Daabir ki tee ŋaak yɔɔ kaa, ŋaan ŋaak bik ŋarin tee ŋaak yɔɔe yoo kur.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Li-i tee min Yennu Bija nyinti daabisin niie, i set saa nyi nan barmɔniiwa.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 N mi nan i tee Abraham yaaboonae, ŋaan ki i lek yiab a yin kpin, kimaan n maan maŋ ki kɔɔ i tuba ni.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Maa tuu be n Baa peŋ ki laat linba, ŋanne ki n piak, ŋaan yimm tuun linba ki i baa beti a yii tuun nae.”
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Ki bi jiinɔ a, “Ti baa tee Abraham-e.”
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 ŋaan ki mɔtana ki i yiab a yin kpin, ŋaan ki n tee nirɔ nba beeri barmɔnii nba ki n gbat Yennu boor na. Abraham ŋarin din ki tun nna.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Ŋaan yimm tuun i baa nba tuun biaŋinbae.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Ki Yiisa betib a, “Li-i bonni tee ki Yennu mɔŋ tee i baa, i bo sii loonima, kimaan n nyii ŋɔɔ Yennu peŋe ki baar nna. N bia ki baar nan n mɔŋ yaak kaa, ŋaan ŋɔɔe tumin.
42 Jesus disse:
43 Bee teen ki i ki bann n maan na paaki? kimaan yaa ki fit gbiin n maan maŋ na.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 I tee i baa Sintaanii waase, ki loon yii tuun i baa maŋ yanbɔɔtoona. Pinpiik niwa u poŋ tee nikpiiruko, ki bia fɔk nan barmɔnii, kimaan barmɔnii kaa u ni nan waama. Ki wuu faar faak, li poŋ tee u toonkpere, kimaan waa tee faak daanɔ na. Fai kur nyi u boore.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Maa beeri barmɔnii nae te ki i ki teenin yada.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 I ŋmee saa fit wann n biiti? Aaii, sɔɔ kaa. Maa beeri barmɔnii biaŋinba na, bee teen ki i ki teenin yada?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Wunba nyii Yennu boor, ŋɔɔe gbia Yennu maan; ŋaan yaa ki nyii Yennu boor na, li paake ki i ki gbia Yennu maan maŋi.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Ŋanne ki Juu teeb na yet Yiisa a, “Taa yet a, ‘Fin Samaria nirɔ na, narinbiiuk be a ni’ na, li ki tee nna kaa-a?”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Ki Yiisa jiin a, “Narinbiiuk kaa n ni. Min baakit n Baa Yennu, ŋaan ki yimm ŋarin sianin.
49 Jesus respondeu:
50 Min kaa loon baakir ki teen n mɔŋi. Yennu-e loon ki niib n turin baakir, ki ŋɔɔe tee buut daanɔ.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Barmɔniie ki n beeri na, daanɔ nba saak n maan, u kan mi kpo.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Ki Juu teeb na betɔ a, “Mɔtana ti set bann nan narinbiiuk be a ni. Abraham din kpowa, ki Yennu sɔkiniinba bia kpowa, ŋaan ki a yaa daanɔ nba saak a maan kan mi kpo.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Ti chanbaa Abraham nba din kpo na, a mi a a cheeue-e? Yennu sɔkiniinba bia din kpowa. Ii got! Fin mi a a tee ŋmee?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Ki Yiisa jiimm a, “Mi-i bonni dontir n mɔŋie, li bo sii tee yanne, ŋaan wunba dontirin nae tee n Baa. Ŋɔɔe tee daanɔ nba ki i yaa u tee i Yennu na.
54 Jesus respondeu:
55 I ki miu, ŋaan min ŋarin miu. Li-i bonni tee ki n yaa n ki miu, n bo saa teen faak daanɔ nan yimm nawa. Ŋaan n miu, ki bia saak u maan.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 I chanbaa Abraham din mɔk parpeenn bonchiann, nan waa yaa wun tan la yoo nba ki n saa sik tingbouŋ na ni; ki u set tan la yoo maŋa, ki li maŋɔ.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Ki Juu teeb na boiɔ a, “A daa ki baar binpiinŋmu, ŋaan din la Abraham-ii?”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Ki Yiisa jiin a, “Barmɔniie ki n beeri na, baa din tan maar Abraham na, ŋaan sɔɔ ki min ŋarin kpan be-e.”
58 Jesus respondeu:
59 Ŋanne ki bi ji tɔkii tana a bin jaatɔ ki kpiu; ki u ŋmiat ki nyii Yenjiantu ŋasaakak na ni.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.