Mateus 12
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC
1 Beem ding dim bakate, finengdakamin ding Sabat ding mak kelei, Yesus so akalem gelewkabiliw kunum iso i wit wanin bilal musun mak em mutuk fok unsiliw kale. Unbomeliwi, akalem gelewkabiliw kunum bi yemen tew kesomi, Suda kawtiw biim kukuw geleweko, wit sen falit de mayak dako, dakaluko, wanen diliko, yak yak unsiliw kale.
1 Atravessava Jesus os campos de trigo num dia de sábado. Seus discípulos, tendo fome, começaram a arrancar as espigas para comê-las.
2 Wanin diliko, unbiliwi, mali Falisi kunum mak i biim kanebiliw be yetemeko, Yesus elo bokolewomeliw: “Wee kutaka! Kom kenggelewkabiliw kunum kalite finengdakamin ding Sabat kaleem sawa weng be gelewinba kesomi, musun wanin diliko, kakabiliw kai!”, dangsiliw kale.
2 Vendo isto, os fariseus disseram-lhe: Eis que teus discípulos fazem o que é proibido no dia de sábado.
3 Dangiwi, Yesus e ilo yan weng mak bokoyemomele: “Yutaka! Yu kilele kililina! Yu nukalem sua alenale emisik kamokim Debit beem kanese sang mak teing bokoko, ateminbakabiliw sako? Deiw mak ding mak eso akalem akunum kumel iso, i yemen tew teinsiliw kasike,
3 Jesus respondeu-lhes: Não lestes o que fez Davi num dia em que teve fome, ele e seus companheiros,
4 i Sunbin-Got em am yol kawtem uneko, beem belet wanin ayem dukukabiliw be sak kuluko, wansiliw kale. Wansiliw kate, wansiliw belet wanin be am yol kunum ayem bikalem wanakabiliw wanin ete kuw kale.
4 como entrou na casa de Deus e comeu os pães da proposição? Ora, nem a ele nem àqueles que o acompanhavam era permitido comer esses pães reservados só aos sacerdotes.
5 Yu kilele fukuneko, Sunbin-Got em fut tem be teing bokoko, atemeko, kal keloliwka! Fut tem be kukuyemomele: Finengdakamin ding Sabat em ding dim bakate, Sunbin-Got em am yol kunum ayem kunum ikati finengdakamin ding Sabat em kukuw be sakalaw keko, weng bo bo keko, am yol ka kel beem aluwkabiliw kasike! I aulkabiliw kate, ikati sen so banim kunum kekabiliw te. Nimtew angom? Sunbin-Got em am yol em aluwbamin beem sawa weng be finengdakamin ding Sabat beem sawa weng beelo bakilewkabe kasike.
5 Não lestes na lei que, nos dias de sábado, os sacerdotes transgridem no templo o descanso do sábado e não se tornam culpados?
6 Kate yu kilele kal keloliwka! Kame em kanbe kale Sunbin-Got em am yol beelo iti bakilewkabe te.
6 Ora, eu vos declaro que aqui está quem é maior que o templo.
7 Yu Sunbin-Got em fut tem em angse weng be atemeko, kilele teing bokoliw tewe, yu weng kale ken kal kelokoliw te. Fut tem be bokolomele:
7 Se compreendêsseis o sentido destas palavras: Quero a misericórdia e não o sacrifício... não condenaríeis os inocentes.
8 Feinka! Nakalem ete Kawtiw Aul kebi kasike, finengdakamin ding Sabat beem sawa weng kale, nakati bakileweko, beem kamok kebi te.”, yangse kale.
8 Porque o Filho do Homem é senhor também do sábado.
9 Yangsomi, e aneng ka kolewko, Suda kawtiw im wensankabiliw am mak kawtem elo unse kale.
9 Partindo dali, Jesus entrou na sinagoga.
10 Beem ding bakate, mak teing kuan fom yout kese kunum mak belei, e atemse kale. Atemsomelei, mali Yesus elo geelewomin deiw fenbiliw kawtiw mak teleko, elo bokolewomeliw: “Finengdakamin ding Sabat beem ding dim bakate, kawtiw i ki keko, mali wakamin so kawtiw ilo kilelyemokoliw, bani?”, dangeko, dakalasiliw kale.
10 Encontrava-se lá um homem que tinha a mão seca. Alguém perguntou a Jesus: É permitido curar no dia de sábado? Isto para poder acusá-lo.
11 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Yutaka! Amkim ding Sabat bakate, yom siwsiw mak tenggew elo une tewe, yu fongate akate uneko, elo kuluko, dokolewokoliw, bani?
11 Jesus respondeu-lhe: Há alguém entre vós que, tendo uma única ovelha e se esta cair num poço no dia de sábado, não a irá procurar e retirar?
12 Fein, yu elo dokolewokoliw kate, kawtiw i siwsiw ilo atin kuw bakiyemkabiliw kasike, finengdakamin ding Sabat ding bakate, yu kawtiw ilo ken kukuw kukuyemoliwka! Nimtew angom? Kanebe be Sabat ding beem sawa weng elo ki keko, Sunbin-Got em kiin dim e kiol kuw kukuw keloke kasike.”, yangse kale.
12 Não vale o homem muito mais que uma ovelha? É permitido, pois, fazer o bem no dia de sábado.
13 Yangeko, kunum teing wa so kunum beelo bokolewomele: “Kom teing be dila!”, dangse kale. Dangei, kunum beem teing wa be dil atemete: Fein, mali em teing emdiw ken ati kuw kese kale.
13 Disse, então, àquele homem: Estende a mão. Ele a estendeu e ela tornou-se sã como a outra.
14 Kelei, Falisi kunum i em kanese be atemeko, am yol koleweko, ikalem kuw bokolew bokolew kesomeliw: “Nomin deiw ete kelei, nu kunum Yesus kaleelo aluwi, e kuanoke ya?”, ange ange kesiliw kale.
14 Os fariseus saíram dali e deliberaram sobre os meios de o matar.
15 Angbiliw kasike, Yesus e abiw ka koleweko, unbelei, kawtiw banban i elo gelew teliwi, e im wakamin kal wanin kebiliw alik alik be kilelyemse kate,
15 Jesus soube disso e afastou-se daquele lugar. Uma grande multidão o seguiu, e ele curou todos os seus doentes.
16 e kitil weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw mak ilo nem kaneyemsi sang kale kaim dim dakamokoliw te!”, yangse kale.
16 Proibia-lhes formalmente falar disso,
17 Yangse kasike, Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Aisaya em sua kel bokose weng be kame dem gilaleko, fein ki kese kale. E Mesaya beem dulum elote bokoko, fut tem bolomele:
17 para que se cumprisse o anunciado pelo profeta Isaías:
18 “Kunum be nem wiin so amkokolewii, e nem aulnembamin kunum keloke te.
18 Eis o meu servo a quem escolhi, meu bem-amado em quem minha alma pôs toda sua a afeição. Farei repousar sobre ele o meu Espírito e ele anunciará a justiça aos pagãos.
19 Keko beli, e nam weng dubomelei, fian gaanem kakame kasike,
19 Ele não disputará, não elevará sua voz; ninguém ouvirá sua voz nas praças públicas.
20 Nem aulnembamin kunum be ibolow menew so kunum kasike, e mali mot sen falit angeko, kangomin kis emdiw keliw kawtiw ilo nam atin kuw kang keyemei, i mit tolokoliw te.
20 Não quebrará o caniço rachado, nem apagará a mecha que ainda fumega, até que faça triunfar a justiça.
21 Fitewoke kasike, aneng aneng angom kawtiw alik alik i ibolow fukunomeliw: ‘Kunum bete kuw nulo fein dokoyemoke kai!’, angokoliw te.”,
21 Em seu nome as nações pagãs porão sua esperança {Is 42,1-4}.
22 Beem ding dim e, mali kawtiw i mak kunum am auk nam keko, bontem kasi kolewko, kiin sukul kelewse alakabe kunum mak Yesus em mit mewso debele talsiliw kale. Debele teliwi, Yesus e kunum beelo kilelewei, e iti kiin golsomelei, weng akal ki keko, bokose kale.
22 Apresentaram-lhe, depois, um possesso cego e mudo. Jesus o curou de tal modo, que este falava e via.
23 Keko beli, kunum waneng banban ka biliw bi beem kanele be atemeko, yol angeko, bokolomeliw: “Kunum kalesik be Debit em mulkis Mesaya ete sako?”, dakalako, angsiliw kale.
23 A multidão, admirada, dizia: Não será este o filho de Davi?
24 Angiwi, mali Falisi kunum mak im weng bokolew bokolew kesiliw weng be kiliko, yan weng bokolomeliw: “Babo! E aneng matil im kak yetebe finik Belsebul em kitil kuluko, aneng matil takala koyem kebe te!”, angsiliw kale.
24 Mas, ouvindo isto, os fariseus responderam: É por Beelzebul, chefe dos demônios, que ele os expulsa.
25 Angiwi, Yesus e im ibolow fukuneko, dangiw weng beem mongom ete kal kelomelei, ilo yan weng mak bokoyemomele: “Abiw mutuk fian kasel so, kunum mongom mali mak so, i amen kuw amen kuw kesomi, ganbiw tewe, ikalem kunum mongom wiin be atin kuw banimoke te. Auk diw alew diw yangdel ikalem akate amen kuw amen kuw kesomi, ganbiw tewe, ikalem bonggu biliw wiin be atin kuw gel so banimoke te.
25 Jesus, porém, penetrando nos seus pensamentos, disse: Todo reino dividido contra si mesmo será destruído. Toda cidade, toda casa dividida contra si mesma não pode subsistir.
26 Beemdiw, Seten-Ataanim em angin ikati mongom amen kuw amen kuw kesomi, ganbiw tewe, im kitil ikati banimoke te.
26 Se Satanás expele Satanás, está dividido contra si mesmo. Como, pois, subsistirá o seu reino?
27 Nakalem ete Belsebul beem kitil kuluko, kawtiw biilo dokoyemi tewe, yukalem angin isik kanem kitil ete aneng matil bi takalakabiliw a? Yu kilelbiko, yukalem bakabiliw weng beelo ateboliwka! Yom kaneyembiliw angin bikati yulo geeyembokoliw kasike!
27 E se eu expulso os demônios por Beelzebul, por quem é que vossos filhos os expulsam? Por isso, eles mesmos serão vossos juízes.
28 Kate, Sunbin-Got e nelo Sunbin-Finik dunemei, ne beem kitil ete aneng matil takalayemkabi tewe, yu kal keko, bokolomeliw: ‘Fein! Abiil tikin em gawman ding dim e, kame bakale kai!’, angboliwka!
28 Mas, se é pelo Espírito de Deus que expulso os demônios, então chegou para vós o Reino de Deus.
29 Yu kame kilele kililina! Seten-Ataanim e mak kunum mak on balam so kunum mak atew kebe te. Kate nete, nanew atul nam kunum mak emdiw kesomi, teleko, on balam so kunum beelo dawkatikoko, em on kisol eisneng be, alik alik kulu dakiloki te.
29 Como pode alguém penetrar na casa de um homem forte e roubar-lhe os bens, sem ter primeiro amarrado este homem forte? Só então pode roubar sua casa.
30 Yu kilele ibolow fukunina! Nimin kawtiw ite mak nem angin kelinba kebiliw tewe, i nem maka kawtiw kebiliw te. Beemdiw, nimin kawtiw ite mak mali kunum waneng ilo nem mit mewso yamde telinba kebiliw tewe, i mali kawtiw ilo yenbakalakabiliw kawtiw ite te.
30 Quem não está comigo está contra mim; e quem não ajunta comigo, espalha.
31 Yu kilelbi boliwka! Nimin kawtiw ite mak sili sili nam kukuw keko, Sunbin-Got em wiin fian de mit da koleweko, weng mineko, wa dangiw tewe, Sunbin-Got e biim kanebiliw kukuw wa be sak misim kulu koyemoke te. Kate, nimin kawtiw ite mak Sunbin-Finik elo weng milewiw tewe, Sunbin-Got e im weng milewbiliw weng be, nam kulu koyeme te.
31 Por isso, eu vos digo: todo pecado e toda blasfêmia serão perdoados aos homens, mas a blasfêmia contra o Espírito não lhes será perdoada.
32 Beemdiw, nimin kawtiw ite mak Kawtiw Aul nem wiin de mit da konemeko, wa nangiw tewe, Sunbin-Got e biim kanebiliw kukuw wa be sak misim kuw kulu koyemoke te. Kate, nimin kawtiw ite mak Sunbin-Finik em wiin de mit da kolewiw tewe, kame biim finik so biliw ding dim akal, sow em toloke ding dim akal, diwkuw diwkuw Sunbin-Got e kanebiliw kawtiw biim kukuw wa be atin kuw gel so mak nam kulu koyeme te.”, yangse kale.
32 Todo o que tiver falado contra o Filho do Homem será perdoado. Se, porém, falar contra o Espírito Santo, não alcançará perdão nem neste século nem no século vindouro.
33 Beem ding dim bakate, Yesus e fakam weng mak bokoyemomele: “Ais ken e dem ken gilalei, ais wa e dem wa gilakabe kasike, kawtiw i ais dem ken mak atemeko, kal keliwete: ‘Dem ken gilale ais be ken sen te!’, angakabiliw te.
33 Ou dizeis que a árvore é boa e seu fruto bom, ou dizeis que é má e seu fruto, mau; porque é pelo fruto que se conhece a árvore.
34 Sokyan kimon so muluwel emdiw yutaka! Mesesem eisneng yom ibolow tem kawyak gekbe be bontem dim matem fitewoke kasike, ibolow sili sili nam min yu ki keko, kiol kuw ken eisneng mak nam bakamkakamiw te.
34 Raça de víboras, maus como sois, como podeis dizer coisas boas? Porque a boca fala do que lhe transborda do coração.
35 Kunum waneng im ibolow tem e men emdiw te. Kiol kunum waneng im ibolow tem elote kiol kukuw kuw atite kukuw ete kuw fitewkabe te. Kate kiol kuw kelinba kawtiw im ibolow tem elote sili sili nam kukuw kuw fitewkabe te.
35 O homem de bem tira boas coisas de seu bom tesouro. O mau, porém, tira coisas más de seu mau tesouro.
36 Kasike yu nem bakayembi weng kale kilele kililina! Fefe ding dim em geeyemoke ding dim kabalak e, Sunbin-Got e kawtiw alik alik ikalem bontem dim matem dakabiliw beem sak weng gelgel beem dulum elote bokoyemomele: ‘Yu weng beem mongom be fein kaim dim fitew daloliwka!’, yangoke te.
36 Eu vos digo: no dia do juízo os homens prestarão contas de toda palavra vã que tiverem proferido.
37 Beem ding dim bakate, Sunbin-Got e kawtiw biim bokolokoliw yan weng be diw atemeko, mali ilo bokoyemomele: ‘Yu kiol kawtiw sen so banim yute te!’, yangoke te. Kate, e mail mak ilo bokoyemomele: ‘Yu sili sili nam keko, sen so kawtiw yute te!’, yangeko, geeyemok te.”, yangse kale.
37 É por tuas palavras que serás justificado ou condenado.
38 Yangesomelei, mali Falisi kunum so, mali Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik i Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Ku kitil eisneng mak nulo kukuyemew tewe, nu atin kuw kal keluwete: ‘Ku fein, Sunbin-Got em weng afak kunum kute te!’, angeko, kal kelokoluw te!”, dangsiliw kale.
38 Então alguns escribas e fariseus tomaram a palavra: Mestre, quiséramos ver-te fazer um milagre.
39 Dangiwi, e ilo yan weng bokoyemomele: “Kameem ding alakabiliw osow ibolow atew kesomi, wa teifulu kekabiliw kawtiw yutaka! Yu kitil eisneng atemomin beem dulum elote gaaneko, teliw kate, ne yulo kitil so auk so eisneng mak nam kukuyemi te. Yu Sunbin-Got em sua kel akate akalem bontem dim bakamin kunum Yona elo kukulewse eisneng bakate iti atemoliwka!
39 Respondeu-lhes Jesus: Esta geração adúltera e perversa pede um sinal, mas não lhe será dado outro sinal do que aquele do profeta Jonas:
40 Yona e takam kulin tem kel belei, taw akal kutiliw akal yemamas kel ding kese kale. Beemdiw, Kawtiw Aul nakati kawin tem kel bilii, taw akal kutiliw akal yemamas kel ding keloki te.
40 do mesmo modo que Jonas esteve três dias e três noites no ventre do peixe, assim o Filho do Homem ficará três dias e três noites no seio da terra.
41 Beli, Sunbin-Got em kawtiw alik alik ilo diweko, geeyemoke ding dim kabalak e, Ninibe abiw mutuk fian beem kasel i moko, mali ka kel biliw kawtiw yom ibolow sili sili nam be kaim dim dayemokoliw kasike, Sunbin-Got e yulo fein geeyemoke te! Nimtew angom? Ite Sunbin-Got em bontem dim bakamin kunum Yona em bokoyemse weng kal be kilisomi, ‘Fein!’, dangeko, im ibolow famdeko, sili sili kukuw be kolewsiliw kasike. Kolewsiliw kate, nakalem ete Yona elo bakilewkabi kate, yu nelo “Fein!”, nanginba kebiliw te.
41 No dia do juízo, os ninivitas se levantarão com esta raça e a condenarão, porque fizeram penitência à voz de Jonas. Ora, aqui está quem é mais do que Jonas.
42 Beemdiw, Seba aneng em emisik kamok fian kebu waneng u sua kel akate ukalem singam aneng kolew teleko, emisik kamok fian Solomon em kal fian beelo atebam talsu kale. Talsu kasike, Sunbin-Got em kunum waneng alik alik ilo diweko, geeyemoke ding dim kabalak e, waneng bu mali ka kel biliw kawtiw yom ibolow sili sili nam be kaim dim dayemoku kasike, Sunbin-Got e yulo fein geeyemoke te. Nimtew angom? Nakalem ete Solomon elo bakilewkabi kate, yu nelo ‘Fein!’, nanginba kebiliw kasike.”, yangse kale.
42 No dia do juízo, a rainha do Sul se levantará com esta raça e a condenará, porque veio das extremidades da terra para ouvir a sabedoria de Salomão. Ora, aqui está quem é mais do que Salomão.
43 Yangeko, iti bokoyemomele: “Yu kililina! Kunum mak em ibolow tem alakabe aneng matil mak kunum beelo kolewe tewe, e finengdalomin tiow dim aneng mak fenem unoke te. Fenem uneko, fenem kakabiko, finengdalomin aneng mak ateminba kele tewe,
43 Quando o espírito impuro sai de um homem, ei-lo errante por lugares áridos à procura de um repouso que não acha.
44 e bokolomele: ‘Ne iti nakalem kolew talesi am elo uno ya!’, angesomelei, iti teleko, kolew unse am elo fein kawtem unoke te. Unesomi, atemete: ‘Am be kukun kilasomi, kait kelewsiliw kai!’, angeko, atemoke te.
44 Diz ele, então: Voltarei para a casa donde saí. E, voltando, encontra-a vazia, limpa e enfeitada.
45 Atemsomelei, e iti uneko, aneng matil atin kuw wa wa ben kel mali iso yemde telesomelei, alik alik bi kunum beem ibolow tem kel teinsomi, beem ibolow tem be atin kuw wa wa kuw kelewokoliw te.
45 Vai, então, buscar sete outros espíritos piores que ele, e entram nessa casa e se estabelecem aí; e o último estado daquele homem torna-se pior que o primeiro. Tal será a sorte desta geração perversa.
46 Kawtiw banban biilo yangbe ding dim bakate, Yesus em auk so, awkunum kumel iso, alik alik bi “Yesus eso weng bokolomin tuluw kai!”, angeko, elo fenem teleko, kut elote mosiliw kale.
46 Jesus falava ainda à multidão, quando veio sua mãe e seus irmãos e esperavam do lado de fora a ocasião de lhe falar.
47 Moliwi, mak kunum mak Yesus elo bokolewomele: “Kauk so, kom kawkunum kumel iso, alik alik bikati kulo fenem teleko, kut tem ka kel kom ding feneko, biliw te.”, dangse kale.
47 Disse-lhe alguém: Tua mãe e teus irmãos estão aí fora, e querem falar-te.
48 Dangei, Yesus e bokoleweko, dakalalomele: “Nem yem so, nawkunum kumel so i kante a?”, dangeko,
48 Jesus respondeu-lhe: Quem é minha mãe e quem são meus irmãos?
49 akalem gelewkabiliw kunum im dulum elo teing bingeko, kawtiw ka biliw ilo bokoyemomele: “Kunum waneng kale biliw ite kuw nem yem so, nawkunum kumel so, ite te.
49 E, apontando com a mão para os seus discípulos, acrescentou: Eis aqui minha mãe e meus irmãos.
50 Nimtew angom? Nem abiil tikin alakabe Aatim beem ibolow fukunin be gelewbiliw kunum waneng bite kuw nakalem nawkunum kumel so, waneng aul kumel so, yem so, kesomi, kebiliw bakate.”, yangse kale.
50 Todo aquele que faz a vontade de meu Pai que está nos céus, esse é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.