Marcos 12
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Yangesomelei, im am yol ka biliw ding dim bakate, Yesus e alik alik ka biliw kawtiw ilo akalem dulum elote fakam weng mak bokoyemomele:
1 Imaibo Jesu oroubonamaim sabuw i’obaiyih eo, “Orot ana masaw bo ai ro’on tanum fur ear ituwafut, naatu wine bunubunuw ana hub bai, kaifenayan ana bar wowab sawar naatu sabuw afa tubunih hima masaw hikaif, masaw matuwan bainanawanamih in.
2 Keko beli, wain em dem gilase ding dim kabalak e, e akalem weng afak kunum mak akalem musun dim elo dabalalei, e teleko, atebin kunum biilo bokoyemomele: ‘Musun beem sen kayak e nelo namdalei, ne wain dem on kisol anung deim telbi te.’, yangse te.
2 Grape iyamur bairuhin ana veya, ana akir orot iyafar na masaw kaifenayah biyah tit ibo aunowan bairuhin isan.
3 Yangei, atebin kunum i elo kuluko, an feiw kolewsomi, ‘Sak kuw una o!’, dangsiliw te.
3 Baise masaw kaifenayah akir orot hibai hirab uman en hiyafar matabir in.
4 Dangiwi, musun sen kayak be akalem weng afak kunum beem kanese sang be kiliko, iti weng afak kunum mak dabalalei, e fein unse te. Unei, i elo kuluko, kak dim an feiw kolewsomi, weng mileweko, wa kuw kelewsiliw te.
4 Naatu masaw matuwan ibanak akir orot ta iyafar maiye na. Masaw kaifenayah akir orot hibai ukwarin hitut hi’a’afiy erebiya’ohow matabir.
5 Kelewsomeliwi, musun kayak be iti kunum mak dabalalei, e unei, i elo asiliw te. Asomeliwi, Kamok be mali weng afak kunum banban mak yamdalei, i fein unsiliw kate, musun yetebiliw kunum bi mali ilo sak yen feiw koyemsomi, mali ilo yeniwi, i kuansiliw te.
5 Masaw matuwan akir orot tabo iyafar maiye nan hibai hirab morob, naatu akir wairafih moumurih maiyow biyafarih afa hibow hirouw afa hibow hi’asbunubunuw himorob.
6 Keko beli, musun kayak be akalem weng afak kunum alik alik ilo yemdalei, i unsiliw kate, makmak kunum mak ete kuw eso bise te. Kunum be akalem ibolow fian dulewkabe min bete te. E ibolow fukunomele: “Nakalem kunum aul bakate dabalalii, e unei, i elo atebomi, em afak elo angeko, em weng gelewokoliw te!’, angse kasike, e elo dabalalei, min be fein unse te.
6 “Orot ta’imonamo ihamiy ma’am i masaw matuwan natun ana yabow akisinamo, uftoro’ot iyafar not eo, ‘Natu boro hinakakafiy.’
7 Unei, musun atebin kunum bi ikalem weng bokolew bokolew kelomeliw: ‘Fein! Kame talaka! Talbe kunum beem alew e kuanei, min besik em abin kuloke te. Kasike, nu elo aluw tewe, nusik wain musun kale atin kuw kululokoluw te!’, ange ange kesiliw te.
7 “Baise masaw kaifenayah orot natun nan hi’itin taiyuwih hio, ‘Masaw matuwan natunaban iti, kwana ta’asabun, saise sawar tanab it ninowat.’
8 Kesomi, i fein min beelo aliwi, e kuanei, i elo kuluko, musun em sin elo kolewsiliw te.
8 Imih himisir kek hibai hirab morob naatu biyan hibai hisaroun masaw ufunane ra’iy.
9 Kame, alik alik yu nimtew ibolow fukuniwete: Wain musun sen kayak be nono keyemoke a? Feinka! E teleko, alik alik biilo yenei, i kuanokoliw te. Kuaniwi, wain musun kale, nanew atebin kunum ilo duyemoke te.”, yangse kale.
9 “Masaw matuwan iti tur nanonowar boro mi’itube nasinaf? Orot boro nan masaw kaifenayah nabow narouw hinamorob naatu masaw boro nab sabuw afa nitih hinama hinakaif.
10 Yangeko, iti akalem dulum elote fakam weng mak bokoyemomele: “Nimtew angom ete Sunbin-Got em fut tem kale bokolomele:
10 Buk iti na’atube hikikirum kwaiyab kwa’itin,
11 Besike, Kamok Fian ete kelewsomelei,
11 Iti i Regah sinaf matar
12 Yangei, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, beem angin iso, alik alik i Yesus em kiskiw weng be kiliko, “Em yangse weng be num dulum em sen ete yange kae!”, angeko, Yesus elo alomin deiw feinsiliw kate, i kunum waneng im awan fingansiliw kale. Fingansiliw kasike, i elo sak koleweko, unsiliw kale.
12 Basit Jew ukwarih hikok Jesu hitab hitarab, anayabin iti oroubon eo’o ana naniyan hibaib i isah eo, baise rou’ay gagamin isan hibir, imih Jesu hihamiy in.
13 Kaneko beli, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, beem angin iso, kak kunum alik alik bi mali Falisi kunum so, mali emisik kamok fian Kelot em angin iso, mali kunum biilo yemdeko, weng mak bokoyemeliw: “Yu uneko, Yesus elo abil tem dalomin weng mak bokolewoliwka! Kaneliw tewe, nu elo akalem yan weng beem dulum elote gelewemokoluw te!”, yangsiliw kale.
13 Pharisee afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa auman hiyafarih hin Jesu biyan hitit baibatemaim baikubibiruwin isan.
14 elo dakalalomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Nu kal keluwete: Ku kunum waneng ilo fein weng kuw kukuyemsomi, bakayembelew kunum kute te! Ku kawtiw wiin banim akal, wiin so kunum waneng akal, alik alik kawtiw ilo diwkuw diwkuw fein weng kuw bakayembomelewi, Sunbin-Got em fein deiw kukuyemkakawkabelew kunum kute te. Kasike kame, ku kom ibolow fukunin be nulo bokoyema! Nu Ulom em emisik kamok fian em sawa weng geleweko, elo on kisol anung mak dukalewuw tewe, nu ken kukuw kelokoliw sako? Beni ba?
14 Hina biyan hitit naatu hio, “Bai’obaiyenayan aki aso’ob o abisa kuo’o i turobe, sabuw abisa tisisinaf isan men kunotanot, naatu sabuw hai not o men kui’itin, baise turobe God ana kok abisa sabuw kubi’obaiyih. Kuo anowar Caesar isan kabay ana bibaiyan boro ata ofafar ana astu’ub ai en?
15 Ku nulo kilele bokoyema! Nu kisol be ki ke wenokoluw sako? Bani ba?’, kangeko, dakalaluw te.”, dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus e ikalem dasuw ibolow fukunin be atemeko, kal kelete: ‘I funum funum kenembiliw kai!’, angse kasike, e ilo bokoyemomele: “Fimdi famde kunum yutaka! Nimtew angom ete yu nelo dasuw kenemeko, kiskis konem kebiliw a? Yu uneko, tum win on kisol mak de teleko, kalenemina!”, yangse kale.
15 Imih kabay anayai ai en?” Baise Jesu hai baifuwen itin naatu eo, “Aisim ayu kwabikubibiruwu? Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.”
16 Yangei, i uneko, tum win mak de talsiliw kale. De teliwi, Yesus e ilo dakalalomele: “Yu tum win beem kiskiw dukusiliw be atemeko, kanem kiskiw so, wiin so be fut tem boliwi, yu nelo bokonemina!”, yangse kale. Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Ulom em emisik kamok fian etaka!”, dangsiliw kale.
16 Kabay hibai hina hitin naatu ibatiyih, “Yait ana yumat naatu wabin?”
17 Dangiwi, e ilo bokoyemomele: “Kasike, Ulom em emisik kamok fian kebe kamok beelo akalem eisneng be dukalewboliwka! Kate, Sunbin-Got elo akalem eisneng bakati dukalewboliwka!”, yangse kale. Yangei, i em yange weng be kiliko, anggil yol fian kesiliw kale.
17 Imaibo Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, abisa God nowan God kwanitin.”
18 Beli, ‘Kuansiliw kawtiw i finik so keko, nam teiniw te!’, angbiliw mali Satyusi kawtiw i teleko, Yesus elo funum weng mak bokolewomeliw:
18 Imaibo Sadducee morobone misir maiye isan men tibitumatum hina Jesu biyan hitit hibatiy.
19 “Kukuyemin kunum kutaka! Moses e nulo kukuyemin weng mak bokoyemomele:
19 “Bai’obaiyenayan Moses aki isai ofafar iti kirum, ‘Orot natabin natun en namomorob na’at, kwafur i boro orot ta ni’aawan saise kek hinatufuw tuwah momorob efanin.’
20 Kame, ku sang mak kilila! Kunum ben kel yangmel mak alenaliw kale. Emisik e waneng mak kuluse kate, aul banim keko, kuanse kale.
20 Imih marasika orot ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin natun en morob.
21 Kuanei, auk teben e kalun buulo kuluse kate, akati aul banim keko, kuanse kale. Kuanei, yemamas akati iti beemdiw kese kale.
21 Naatu orot ufunamaim tuwah ana kwafur i’aawan, ibo na’atube kek en morob. Ef ta’imon matar orot founamaim,
22 Kelei, ben kel kunum bi alik alik i kalun bu kulusiliw kate, i aul banim keko, kuaniwi, dow so banim kesomi, kuansiliw kale. Fe e, waneng bukati kuansu kale.
22 naatu etei’imak nah seven babin hi’aawan aurih kek en himumurub, uftoro’ot babin morob.
23 Kame, kuankemin kunum waneng im iti yemkalfolokoliw ding dim kabalak e, waneng bu kanem kalel keloku ye? Nimtew angom? Kunum ben kel yangmel alik alik bi ulo kulusiliw kasike.”, dangeko, funum weng dangsiliw kale.
23 Morobone hina mimisir ana veya babin i boro orot menatan ni’aawan? Anayabin nah seven etei babin ta’imon hi’aawan.”
24 Dangiwi, Yesus e ilo bokoyemomele: “Ibolow so benesiliw kunum yutaka! Feinka! Yu Sunbin-Got em fut weng bokose kayak e, Sunbin-Got em kitil e, yu atin kuw akokow kebiliw te!
24 Jesu iyafutih eo, “Kwa i anot hikwaris! Anayabin kwa Buk Atamanin hikikirum men kwaiyab naatu God ana fair auman men kwaso’ob?
25 Sunbin-Got em kawtiw ilo yemkalfoloke ding dim kabalak e, kawtiw i nam kunum waneng kule kule keliw te. Nimtew angom? I Sunbin-Got akalem yemdakamin finik atew kelokoliw kasike.
25 Morobone misir maiye ufunamaim tabin men ema’am, sabuw etei boro mar ana tounamatar na’atube hinama.
26 Yu kilele ibolow fukunina! Yu Sunbin-Got em fut ayem tem be teing bokoko, kilele atemoliwka! Moses esik nulo kukuyemomele: Kunum waneng i kuankabiliw kate, i iti fomkamin dim kel baba teinokoliw te. Nimtew angom? Ais teinbin mak beem weing kainse kate, banim kelinba kele ding dim kabalak e, Sunbin-Got e Moses elo bokolewomele: ‘Ne Abalakam so, Aisak so, Sekow so, yelimel biim Sunbin-Got nete te!’, dangse kale.
26 Naatu morobone misir maiye isan Moses ana buk kutor wairaf ea’arah isan nati’imaim kikirum kwaiyab kwa’itin? God iti na’atube eo, ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God naatu Jacob ana God.’
27 Yu atin kuw ibolow kau angakabiliw kawtiw yute te! Yu kilele ibolow fukunina! Sunbin-Got e kuansiliw kawtiw im Sunbin-Got bate! Kate, e finik so biliw kunum waneng im Sunbin-Got ete te!”, yangse kale.
27 I men murubih hai Godamih, baise yawasih hai God, kwa i anababatun ef kwasa’ir!”
28 Yangei, beem ding dim bakate, Sunbin-Got em kukuyemin weng aulewko, kukuyemkabe kunum mak e Satyusi so, Yesus so, biim tekemin weng bokolew bokolew kesiliw be kili yetemeko, “Yesus e ken kiol kuw yan weng bokoyeme kai!”, angse kasike, e elo dakalalomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nalem Sunbin-Got em sawa mak e mali ilo bakileweko, emisik sawa kebe ya?”, dangse kale.
28 Ofafar bai’ubaiyenayan ta nati’imaim ma tur nonowar Jesu tur gewasin Sadducee biya’afut itin, na Jesu ibatiy. “Ofafar tur etei wanawanahimaim tur menatan i gagamin?”
29 Dangei, Yesus e yan weng bokolewomele: “Emisik sawa weng be kanekote:
29 Jesu iya’afut eo, “Ofafar tur gagamin i iti, kwananowar Israel sabuw, Regah ata God akisinamo ata Regah.
30 Kukalem Sunbin-Got Kamok Fian elo ibolow mutuk fian dulewboliwka!
30 Regah a God isan iniyabow, dogor tutufin etei, ayub tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei.
31 Sawa mak e kaleem atin kuw fian beemdiw te.
31 Naatu ofafar gagamin bairou’abin i iti, ‘taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’ Ofafar iti rou’ab i gagamih ofafar etei hinatabirih.”
32 Dangei, Sunbin-Got em kukuyemin weng aulewko, kukuyemkabe kunum be yan weng bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Ku ken weng kuw bokolew te! Feinka! Makmak Sunbin-Got ete kuw te. Nanew Sunbin-Got akal banim te.
32 Orot eo, “Abisa kuo i turobe bai’obaiyenayan, Regah akisinamo i God men god afa.
33 Keko beli, nu Sunbin-Got beelo ibolow mutuk fian dulewboluwka! Nukalem finik e, ibolow fukunin e, kitil e alik alik be bongguko, Sunbin-Got em dim kuw fewtokoko, kolewboluwka! Bomeluwi, nu mali kawtiw ilo akal ibolow mutuk fian kukuyem kemoluwka! Kanebe kukuw be, Sunbin-Got em am yol dim mesesem eisneng aik ayem dim dukuko, elo dulewko, ‘Weso! Seyo!’, angakabuluw kukuw be atin kuw bakilewkabe te.”, dangse kale.
33 Imih dogor tutufin etei, a not tutufin etei naatu a fair tutufin etei a God isan iniyabow naatu taituwa isah inabiyabow o isa kubiyabow na’atube, iti ofafar rou’ab i gagamih men for kwarouw sibor kwa’a’afusar na’atube naatu men sibor afa God isan kwaya’ay na’atube’emih.”
34 Dangei, Yesus e em dangse weng be kiliko, “Ibolow tem kal so weng mak dukunembe kai!”, angeko, bokolewomele: “Mewso kuw ku Sunbin-Got em gawman dim be atemeko, kalo fein unokolew te!”, dangse kale.
34 Jesu orot ana baiya’afot i’itin i so’ob, iti orot i not wairafin, imih eo, “God ana aiwobomaim o men yokaika kuma’am.” Nati ufunamaim men yait ta Jesu isan baibat afa bow na ibaitiyimih.
35 Beli, Yesus e Sunbin-Got em am yol em aneng kawtem ka biliw kunum waneng ilo kukuyemeko, bokoyemomele: “Nimtew angom ete Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i bokolomeliw: ‘Mesaya e sua kel alenale emisik kamok fian Debit em mulkis ete te!’, angbiliw a?
35 Jesu Tafaror Baremaim ma bi’obaibiyih basit ibatiyih, “Aisim Ofafar bai’obaiyenayah Keriso isan i David ana agirane na hirouw teo’o?
36 Debit akalem ete Sunbin-Finik so gekeko, bokolomele:
36 David Anun Kakafiyin biwan ana veya iti na’atube eorereb,
37 Feinka! Sim Fut tem kale kel, kunum mongom Debit e Mesaya elo ‘Nem Kamok Fian’, dangse kasike, Mesaya esik nimtew angom ete ‘Debit em mulkis te!’, dangbiliw a?”, yangse kale. Yangei, ka biliw kawtiw banban i Yesus em kukuyemse weng be kiliko, wosulomin kuw kesiliw kale.
37 David taiyuwin Keriso isan i ana ‘Regah’ rouw eo, naatu mi’itube boro Keriso David ana agirane nan?”
38 Beli, Yesus e ka biliw kawtiw ilo bokoyemomele: “Yu kilelbi boliwka! Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum i ilim ken ati kuw minggiko, kawtiw im wensankabiliw dim elo uneko, mali im kiin dim kakabomeliw kasike, i ilo yetemeko, ‘Yu biliw yako!’, yangbomeliwi, i beem mongom ete ikalem ibolow kuw kekabiliw te.
38 Jesu ma bi’obaibiyih eo, “Mata toniwa’an Ofafar bai’obaiyenayah isah, i hai kok faifuw manimanih hina’osen hinaremor naatu ahar efanamaim sabuw merarayow hinitih,
39 Keko beli, i nukalem wensankabuluw am kawtem uneko, emisik tein kekabiliw abin kuluomin ibolow kekabiliw te. Beemdiw, wanin dawol ding dim e, i teleko, emisik kunum em tein kemin dim kel teinkabiliw te.
39 Kou’ay Baremaim urama’ama yayasairen i tebowabow naatu hiyuw ana veya efan gewasih tebowabow.
40 I mali kalun waneng biim dulum elo ‘Im mesesem mesesem eisneng be kuluyemumo!’, angeko, dasuw keyemsomi, ilo kal ilum fian sel duyemkabiliw te. Feinka! I kal dim ete kuw Sunbin-Got eso diwkuw diwkuw bokolewkabiliw te.
40 Kwafukwafur baibin tifufuwih hai sawar tebowabow naatu hai itinin baigewasin isan yoyoban manimanih teyoyoyoban, imih hai baimakiy kakafin anababatun boro hinab!”
41 Yangeko, beem ding dim bakate, Yesus e Sunbin-Got em am yol em tum win on kisol dukukabiliw dim beem dim mewso teineko, ka biliw kawtiw im on kisol dulewbabiliw be kiin doung keyemse kale. Kiin doung keyemsomelei, em so kawtiw banban i on kisol banso dukukebiliwi, e yetemse kale.
41 Jesu Tafaror Bar ana kabay teya’ay sisibinamaim mare ma sabuw itih hai siwar hiya’ay. Sabuw totobuyoy wairafih kabay gagaminaka hiya.
42 Yetemeko, beem ding dim bakate, em banim waneng kalun mak tum win fong gel alew kuw de teleko, dukukebiliw tem ka kel dukusu kale. Tum win fong gel em fufu e feni kom alew emdiw ete te.
42 Baise kwafur babin yababan wairafin na ana kabay gidigidih rou’ab tew wanawanan iwan ana fofonin one toea na’atube.
43 Dukului, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo gaayemei, i teliwi, e ilo bokoyemomele: “Feinka! Em banim waneng kalun bu tum win gelgel kuw dukulu kate, u on kisol so kawtiw im tum win fian kuw dukuliw kawtiw biilo atin kuw bakiyemkabu te.
43 Jesu ana bai’ufununayah eaf ayuwih hina hai tur eowen eo, “Anababatun a tur ao’owen, iti kwafur babin ana siwar tew biwan i gagamin na’in sabuw etei hiya’iy natabirih.
44 Nimtew angom? Em so kawtiw bi on kisol banso aluwbiliw kate, anung gel makuw kuse kabalak da kembiliw te. Kate, em banim waneng kalun bu mesesem banim kesomi, ukalem tum win fong gel be alikum kuse kabalak dalu kasike.”, yangse kale.
44 Afa hiya’aya i aurih karam turin hiyai turin hibotan, baise kwafur babin yababan wairafin abisa biyan ma’am etei’imak bai na yai.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.