Marcos 10

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Yangesomelei, i Galili aneng fian iti kolewsomi, Sudia aneng fian elo uneko, Yoldan bang dikeko, ok em mali aneng kalo unsiliw kale. Unbiliwi, iti kunum waneng banban i em mit mewso telesomi, wensaniwi, e akalem kanekabe kukuw geleweko, ilo kukuyemse kale.
1 Saindo dali, ele foi para a região da Judéia, além do Jordão. As multidões voltaram a segui-lo pelo caminho e de novo ele pôs-se a ensiná-las, como era seu costume.
2 Keko beli, mali Falisi kunum mak teleko, Yesus elo kiskis weng mak bokoko, dakalalomeliw: “Kunum mak ki keko, akalem ibolow kuw geleweko, akalem kalel ulo koumoke ye?”, dangsiliw kale.
2 Chegaram os fariseus e perguntaram-lhe, para o pôr à prova, se era permitido ao homem repudiar sua mulher.
3 Dangiwi, e yan weng bokoyemomele: “Moses em sawa weng yulo duyemse weng e nimtew angakabe ye?”, yangei,
3 Ele respondeu-lhes: "Que vos ordenou Moisés?"
4 i bokolewomeliw: “Moses e bokolomele:
4 Eles responderam: "Moisés permitiu escrever carta de divórcio e despedir a mulher."
5 Dangiwi, Yesus e yan weng bokoyemomele: “Sunbin-Got e ‘Yu kanemina!’ anginba kese kate, yukalem kau angbiliw ibolow beem dulum elote esik weng be Moses elo dangse kale.
5 Continuou Jesus: "Foi devido à dureza do vosso coração que ele vos deu essa lei;
6 Dangse kate, em kilkese ding kabalak e, e kanebe sawa weng be dukulinba kese kale. Yu kilele teing bakamoliwka!
6 mas, no princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 “Kasike kame, kunum kumel i aliwol kumel so auk kumel so bi koyem uneko, ikalem kalel kumel iso teinsomi,
7 Por isso, deixará o homem pai e mãe e se unirá à sua mulher;
8 i kal anggil makmak kekabiliw te.”,
8 e os dois não serão senão uma só carne. Assim, já não são dois, mas uma só carne.
9 Bomeliwi, Sunbin-Got e yemkal bi bonggu makmak keyemse kasike, sak kawtiw yu ilo kanelom iti takala koyemokoliw te!”, yangse kale.
9 Não separe, pois, o homem o que Deus uniu."
10 Yangei, im am kawtem unsiliw ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum i elo beem yange weng be iti dakalasiliw kale.
10 Em casa, os discípulos fizeram-lhe perguntas sobre o mesmo assunto.
11 Dakalaliwi, e yan weng bokoyemomele: “Nimin kunum ite mak ikalem kalel kumel biilo sak kulu koyemeko, nanew waneng kuliw tewe, kunum bi osow kukuw kebiliw kasike, im kalel kumel im kiin dim e sen so kebokoliw te.
11 E ele disse-lhes: "Quem repudia sua mulher e se casa com outra, comete adultério contra a primeira.
12 Beemdiw, nimin waneng ite mak ikalem imok kumel biilo sak walel koyemsomi, nanew kunum kuliw tewe, waneng bi osow kukuw kebiliw kasike, ikal sen so te.”, yangse kale.
12 E se a mulher repudia o marido e se casa com outro, comete adultério."
13 Beli, mali kawtiw mak ikalem aul ilo Yesus em mit mewso yemde telesomi, elo bokolewomeliw: “Kom teing deeko, num aul gelgel kaliim dim dukulew kano, ilo bamki so keyema!” dangsiliw kale. Dangiwi, Yesus em gelewkabiliw kunum bi kawtiw biim kanebiliw be ibolow keyeminba kesomi, ‘Ayem! Yu kanemokoliw te!’, yangsiliw kale.
13 Apresentaram-lhe então crianças para que as tocasse; mas os discípulos repreendiam os que as apresentavam.
14 Yangiwi, Yesus e im kanebiliw be atemeko, digaka keyemeko, ilo bokoyemomele: “Yu kanelom kanemokoliw te! Aul bi yemdeko, nem mit mewso yemde telina! Nimtew angom? Aul ikatetew kunum waneng itekuw Sunbin-Got em gawman dim kalo fein unokoliw kasike.
14 Vendo-o, Jesus indignou-se e disse-lhes: "Deixai vir a mim os pequequinos e não os impeçais, porque o Reino de Deus é daqueles que se lhes assemelham.
15 Yu kilelbi kililina! Mali kunum waneng yu aul gelgel biimdiw kesomi, “Sunbin-Got e ‘Feinka! E nulo fein yetemkabe kae!”, anginba keliw tewe, em gawman ding dim kabalak e, yu elo atemeko, kalo nam uniw te.”, yangse kale.
15 Em verdade vos digo: todo o que não receber o Reino de Deus com a mentalidade de uma criança, nele não entrará."
16 Yangesomi, fein, aul gelgel biilo mumul da koyemsomi, em teing im dim dukuko, bamki so keyemse kale.
16 Em seguida, ele as abraçou e as abençoou, impondo-lhes as mãos.
17 Beli, Yesus em iti ka kel kakamele ding dim bakate, mak kunum mak em mit mewso teleko, katin bukbuk angeko, dakalalomele: “Kukuyemin ken kiol kunum kutaka! Ne nono kesomete, sun kuw bin finik be kuloki a?”, dangse kale.
17 Tendo ele saído para se pôr a caminho, veio alguém correndo e, dobrando os joelhos diante dele, suplicou-lhe: "Bom Mestre, que farei para alcançara vida eterna?"
18 Dangei, Yesus e elo yan weng bokolewomele: “Ku nimtew angom ete nelo ‘Ken kiol kunum’ nangew a? Sunbin-Got ete kuw kukuw ken so kasike!
18 Jesus disse-lhe: "Por que me chamas bom? Só Deus é bom.
19 Ku Moses em bokoyemse kukuyemin weng be kal kebelewte:
19 Conheces os mandamentos: não mates; não cometas adultério; não furtes; não digas falso testemunho; não cometas fraudes; honra pai e mãe."
20 Dangei, kunum be bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nem aul gel kebi ding dim akate, kameem ding dim kale akati, ne sawa weng kale diwkuw diwkuw gelewkabi te.”, dangse kale.
20 Ele respondeu-lhe: "Mestre, tudo isto tenho observado desde a minha mocidade."
21 Dangei, Yesus e weng be kiliko, kunum beelo atemeko, ibolow fian dulewsomi, bokolewomele: “Ku ken kukuw kebelew kate, makmak eisneng mak beem dulum elote sukum belewte: Kame, kom mesesem on kisol alik alik be wensomelewi, em banim kawtiw ilo amen kuw keyemolewka! Keyemew tewe, sow ete, ku abiil tikin em on kisol bakati fein kulokolew te. Kaneko kasike, ku nelo nenggelolewka!”, dangse kale.
21 Jesus fixou nele o olhar, amou-o e disse-lhe: "Uma só coisa te falta; vai, vende tudo o que tens e dá-o aos pobres e terás um tesouro no céu. Depois, vem e segue-me.
22 Dangei, kunum be weng be kiliko, akalem on kisol banban beelo fukuneko, yol angeko, ibolow tiaktiak kesomi, anggil dang so balat angeko, unse kale.
22 Ele entristeceu-se com estas palavras e foi-se todo abatido, porque possuía muitos bens.
23 Unei, Yesus akalem gelewkabiliw kunum im dulum elo yetemeko, bokoyemomele: “Em so kawtiw i Sunbin-Got em gawman dim elo unomin bukesomi, mewso uninba kebiliw te.”, yangse kale.
23 E, olhando Jesus em derredor, disse a seus discípulos: "Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os ricos!"
24 Yangei, i em yange weng be kiliko, yol angsiliw kasike, e ilo bokoyemomele: “Aul min yutaka! Feinka! Kunum waneng i Sunbin-Got em gawman dim elo unomin bukesomi, mewso uninba kebiliw te.
24 Os discípulos ficaram assombrados com suas palavras. Mas Jesus replicou: "Filhinhos, quão difícil é entrarem no Reino de Deus os que põem a sua confiança nas riquezas!
25 Kamel samal fian sel e ilim benemin sil tem be unomin bukekabe kate, on kisol so kunum mak i Sunbin-Got em gawman dim elo unomin kakunin keko, bukesomi, nam uniw te.”, yangse kale.
25 É mais fácil passar o camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar o rico no Reino de Deus."
26 Yangei, i em yange weng be kiliko, yol angeko, dakalalomeliw: “Ibo! Kate kante sunsun finik so bin be kuluko, boke a?”, dangsiliw kale.
26 Eles ainda mais se admiravam, dizendo a si próprios: "Quem pode então salvar-se?"
27 Dangiwi, e kiin doung yetemsomelei, ilo yan weng bokoyemomele: “Kunum waneng im kitil e fong gel kasike, i nam keliw te. Kate, Sunbin-Got em kitil e fian kebe kasike, e alik alik eisneng mak ki kemoke te.”, yangse kale.
27 Olhando Jesus para eles, disse: "Aos homens isto é impossível, mas não a Deus; pois a Deus tudo é possível.
28 Yangei, Fita e elo bokolewomele: “Kamok a! Nu nukalem mesesem eisneng alik alik koleweko, kulo kenggelewkabuluw te.”, dangse kale.
28 Pedro começou a dizer-lhe: "Eis que deixamos tudo e te seguimos."
29 Dangei, Yesus e alik alik ilo bokoyemomele: “Ne yulo fein weng mak bokoyemite: Yu nem dulum so, Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati beem dulum so, alew beem ibolow fukunsomi, yukalem am o, kunum aul o, waneng aul o, kauk kumel o, kalew kumel o, aul o, musun o, alik alik biilo koyemeko, nelo nenggelewiw tewe,
29 Respondeu-lhe Jesus. "Em verdade vos digo: ninguém há que tenha deixado casa ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa de mim e por causa do Evangelho
30 Sunbin-Got e yulo yom kawin dim kale biliw dim kale akati, iti am o, kunum aul o, waneng aul o, kauk kumel o, aul o, musun o, alik alik bi makso makso dukuyemei, i koyemsiliw biim abin kulukoliw te. Kate, mali kawtiw mak i yulo ilum duyemeko, fein yenokoliw te. Kanebiliw tewe, yu sow akati sunsun finik so bin kulokoliw te.
30 que não receba, já neste século, cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos e terras, com perseguições e no século vindouro a vida eterna.
31 Yu kilelbi boliwka! Mali kame wiin so kebiliw kawtiw i sow em toloke ding dim kabalak e, wiin banim baluw kawtiw kelokoliw kate, kame em ding dim kale, mali wiin banim baluw kebiliw kawtiw i sow ete wiin fian so kawtiw kelokoliw te.”, yangse kale.
31 Muitos dos primeiros serão os últimos, e dos últimos serão os primeiros."
32 Beli, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik bi Selusalem abiw mutuk fian em deiw mitem unbomeliwi, Yesus e emikel kuw emisik unse kale. Unse ding dim bakate, ibik gelew talsiliw kunum waneng i yol angeko, “Kame nomin eisneng mak kaneloke ya?”, angeko, finganin fian kesiliw kate, e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum ilo gaayemei, i em mit teliwi, e ilo kuw akalem dim elo kaneloke em sang bokoyemomele:
32 Estavam a caminho de Jerusalém e Jesus ia adiante deles. Estavam perturbados e o seguiam com medo. E tomando novamente a si os Doze, começou a predizer-lhes as coisas que lhe haviam de acontecer:
33 “Kame, nu Selusalem abiw mutuk fian mitem kalo unuw te. Kalo unesomeluwi, kawtiw i Kawtiw Aul nelo nemdeko, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel so, akalem angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik biim teing dim da konemsomeliwi, i nelo genemsomi, ‘Kanese beem yan be kuanolewka!’, nangokoliw te. Nangiwi, i nelo Isalael kawtiw im ibik ka biliw kawtiw im teing dim da konemiwi,
33 "Eis que subimos a Jerusalém e o Filho do homem será entregue aos príncipes dos sacerdotes e aos escribas; condená-lo-ão à morte e entregá-lo-ão aos gentios.
34 i weng minembomi, kasuk dil dakanembomi, nang debet sok so nen feiw konemeko, neniwi, ne kuanoki te. Kuanii, yemamas kel ding kabalak e, ne iti finik so baba teinoki te.”, yangse kale.
34 Escarnecerão dele, cuspirão nele, açoitá-lo-ão, e hão de matá-lo; mas ao terceiro dia ele ressurgirá.
35 Beli, Sebidi em muluwel Sekow so, Sion so, aso i Yesus em mit mewso teleko, bokolewomeliw: “Kukuyemin kunum kutaka! Num mesesem mak kulo dakalakam talbuw be ku nulo fein duyema o!”, dangsiliw kale.
35 Aproximaram-se de; Jesus Tiago e João, filhos de Zebedeu, e disseram-lhe: "Mestre, queremos que nos concedas tudo o que te pedirmos."
36 Dangiwi, e aso ilo bokoyemomele: “Nimtew eisneng ete duyemoki a?”, yangei,
36 "Que quereis que vos faça?"
37 i yan weng bokolewomeliw: “Kom wiin fian kuluko, abiil tikin bokolew ding dim kabalak e, ku aso nulo akati wiin fian mak dukusomi, kitil duyemeko, mak kom yuk teing dim elo, mak e kom awan teing dim elo ‘Yu teinina!’, yangolewka!”, dangsiliw kale.
37 "Concede-nos que nos sentemos na tua glória, um à tua direita e outro à tua esquerda."
38 Dangiwi, e aso biim yangiw weng be kiliko, yan weng bokoyemomele: “Yukalem dakalakabiliw beem mongom ete yu akokow kebomi, dakalakabiliw te! Kaso yu ki keko, nem kuanomin, betbet ilum kulomin kemi kale neso yuso makuw kuluko, daolokoluw a? Yu kililina! Kaso yu ki keko, im nelo ok da konemok atew kenemeko, betbet fian dunemokoliw be yukati kuluko, daolokoliw a?”, yangeko, dakalase kale.
38 "Não sabeis o que pedis, retorquiu Jesus. Podeis vós beber o cálice que eu vou beber, ou ser batizados no batismo em que eu vou ser batizado?"
39 Dakalalei, aso bi elo yan weng bokolewomeliw: “No, nu ki keko, daolokoluw te.”, dangiwi, e aso ilo bokoyemomele: “Fein! Kaso yukati kuaneko, betbet ilum kulusomi, nem ok da konemomin atew keko, betbet fian mak kulokoliw kate,
39 "Podemos", asseguraram eles. Jesus prosseguiu: "Vós bebereis o cálice que eu devo beber e sereis batizados no batismo em que eu devo ser batizado.
40 nimin kunum waneng ite mak mali kunum waneng ilo bakiyemoke wiin fian mak kuluko, nem yuk teing dim so, awan teing dim so, dim alew kalote teiniw tewe, nakalem ete nam bokoyemi te. Nelo namdase Sunbin-Got ete kuw kitil keko, mali beem dulum elote memen keyembe kunum waneng biilo abin be duyemoke te.”, yangse kale.
40 Mas, quanto ao assentardes à minha direita ou à minha esquerda, isto não depende de mim: o lugar compete àqueles a quem está destinado."
41 Yangei, mali king kel gelewkabiliw kunum bi Sekow so, Sion so, aso biim kanesiliw be kili atemeko, aso ilo digaka keyemsiliw kale.
41 Ouvindo isto, os outros dez começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Keyemiwi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum biilo gaayemei, i bonggusomeliwi, e ilo bokoyemomele: “Yu kal keliwete: Kawin kaleem emisik kamok so, kak kunum so, alik alik i kawin dim kaleem kukuw geleweko, atul nam kesomi, mali kawtiw im afak kuw ke koyemkabiliw te.
42 Jesus chamou-os e deu-lhes esta lição: "Sabeis que os que são considerados chefes das nações dominam sobre elas e os seus intendentes exercem poder sobre elas.
43 Ke koyemkabiliw kate, yukalem ete kanelom kukuw be gelewokoliw te! Yu kililina! Nimin kunum waneng ite mak ‘Wiin fian so kamok kelum o!’, angiw tewe, i mali kawtiw im sak weng afak kunum waneng keboliwka!
43 Entre vós, porém, não será assim: todo o que quiser tornar-se grande entre vós, seja o vosso servo;
44 Feinka! Nimin kunum waneng ite mak ‘Numisik keko, buma!’, angiw tewe, i alik alik im sak weng afak kunum waneng keboliwka!
44 e todo o que entre vós quiser ser o primeiro, seja escravo de todos.
45 Nimtew angom? Kawtiw Aul nakati teleko, ‘Mali kawtiw i nelo dokonemina!’, angomi, telinba kesi kasike. Kate, nakalem ete teleko, ‘Kawtiw banban ilo dokoyemeko, biim abin kuluko, kuano! Kuanii, i sunsun finik so bin kuluko, diwkuw diwkuw bokoliw te.’, angomi, telsi te.”, yangse kale.
45 Porque o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir e dar a sua vida em redenção por muitos."
46 Beli, Yesus e Seliko abiw mutuk fian elo unse kale. Unesomi, ka belei, em abiw mutuk fian be iti kolewse ding dim bakate, akalem gelewkabiliw kunum so, kawtiw banban iso, alik alik i elo gelewsiliw kale. Im gelewsiliw ding dim bakate, Timeus em min Baltimeus e deiw beleng ka kel teineko, alenale kale. Kunum be kiin sukul so bomelei, e kawtiw ilo tum wiin geeyemale kale.
46 Chegaram a Jericó. Ao sair dali Jesus, seus discípulos e numerosa multidão, estava sentado à beira do caminho, mendigando, Bartimeu, que era cego, filho de Timeu.
47 Geeyemale ding dim bakate, e mali im weng kililete: “Nasalet abiw kunum Yesus e deiw kalo talbe kai.” angiwi, e kilisomi, gaanin fian kuw mak gaanomele: “Kamok Fian Debit mulkis kutaka! Ku nelo kinkin ibolow kenema o!”, dangeko, gaanse kale.
47 Sabendo que era Jesus de Nazaré, começou a gritar: "Jesus, filho de Davi, em compaixão de mim!"
48 Gaanei, deiw ka unbiliw kawtiw bi em gaanin be kiliko, elo sakalala dangeko, bokolewomeliw: “Bontem net kela!”, dangsiliw kate, e iti weng fian kuw gaanomele: “Kamok Fian Debit em mulkis kutaka! Ku nelo kinkin ibolow kenema o!”, dangeko, gaanin fian beki kuw kese kale.
48 Muitos o repreendiam, para que se calasse, mas ele gritava ainda mais alto: "Filho de Davi, tem compaixão de mim!"
49 Kelei, Yesus e moko, “Elo gaaliw kano, e toloka!”, yangei, i em weng kiliko, kiin sukul so kunum beelo bokolewomeliw: “Gatak daok angeko, mola! E kulo gaakembe kasike!”, dangsiliw kale.
49 Jesus parou e disse: "Chamai-o" Chamaram o cego, dizendo-lhe: "Coragem! Levanta-te, ele te chama."
50 Dangiwi, fongate akate kunum be akalem asolow ilim tebil be sak koleweko, fongate akate moko, Yesus em mit mewso yako unse kale.
50 Lançando fora a capa, o cego ergueu-se dum salto e foi ter com ele.
51 Yako unei, Yesus e elo dakalalomele: “Ku nono ‘Kenemoka!’, angomi, gaanbelew a?”, dangeko, dakalase kale. Dakalalei, e bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nem kiin kale ken kenemew kano, golo yo!”, dangse kale.
51 Jesus, tomando a palavra, perguntou-lhe: "Que queres que te faça? Rabôni, respondeu-lhe o cego, que eu veja!
52 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Kame kenew kasike, ku una! Kukalem ‘Fein!’, nangbelew ibolow bete kilel kekeme kasike.”, dangse kale. Dangei, fein, fongate akate em kiin e bamtak angeko, kiin golei, e Yesus elo gelewse kale.
52 Jesus disse-lhe: Vai, a tua fé te salvou." No mesmo instante, ele recuperou a vista e foi seguindo Jesus pelo caminho.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.