Lucas 9

Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Beli, Yesus e akalem kalun kel gelewkabiliw kunum biilo gaayemei, i akalem mit talsiliw kale. Teliwi, e ilo kitil so wiin fian mak duyemse kasike, i ki keko, aneng matil takala koyemsomi, wakamin kal auk so biliw kawtiw ilo fein dokoyemsiliw kale.
1 E, convocando os seus doze discípulos, deu-lhes virtude e poder sobre todos os demônios e para curarem enfermidades;
2 Keko beli, e ilo yamdalei, “Sunbin-Got em gawman ding dim em weng kal ken ati be bakayem uneko, wakamin kal auk kebiliw kawitiw ilo okmino koyemkem unoliwka!”, yangse kale.
2 e enviou-os a pregar o Reino de Deus e a curar os enfermos.
3 Beem ding dim bakate, Yesus e ilo kawkew weng mak bokoyemomele: “Yu uneko, kanelom tokfol so, men so, wanin so, tum win on kisol so, afak ilim alew so, mesesem mesesem eisneng beem ibolow kuw fukuneko, aluwko, kakamokoliw te!
3 E disse-lhes: Nada leveis convosco para o caminho, nem bordões, nem alforje, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas vestes.
4 Yu abiw mak uneko, am mak kawtem uniw tewe, am ka kel kuw bomeliwi, kanelom am gol kemokoliw te!
4 E, em qualquer casa em que entrardes, ficai ali e de lá saireis.
5 Yu uneko, abiw mutuk mak kawtem unokoliw kate, abiw ka im kasel i yulo kalfongeko, kulinba koyemiw tewe, kaneliw abiw be iti kolew ding dim kabalak e, yu yom yan dim fewtokoko, fat mobe kukun be abiw ka kel kalis koleweko, iti unoliwka! Yom kaneliw beem mongom ete abiw kasel i kal keliwete: I Sunbin-Got em angin bate.”, yangse kale.
5 E, se em qualquer cidade vos não receberem, saindo vós dali, sacudi o pó dos vossos pés, em testemunho contra eles.
6 Yangeko, weng banimse ding dim bakate, i uneko, Yesus im yange Weng Kal Ken Ati be abiw abiw angom kalo bakayem tem bakayem tem kesomi, wakamin so kebiliw kawtiw ilo okmino koyemsiliw kale.
6 E, saindo eles, percorreram todas as aldeias, anunciando o evangelho e fazendo curas por toda a parte.
7 Beli, Galili aneng fian em emisik kamok fian Antibas Kelot e Yesus em kanelewse sang be kililsomi, ibolow tiak tiak kese kale. Nimtew angom? Mali kawtiw i Yesus em dulum elote bokolomeliw: “Sion e kuanse kate, e iti fomkamin kel teinse sako?”, ange ange kesiliw kale.
7 E o tetrarca Herodes ouvia tudo o que se passava e estava em dúvida, porque diziam alguns que João ressuscitara dos mortos,
8 Kesomeliwi, mali i bokolomeliw: “E Sunbin-Got em sua kel alenale bontem dim bakamin kunum Elaisa ete sako? Bani, e nanew sua kel alenale bontem dim bakamin kunum kuaneko, iti fomkamin elote teinse kunum ete sako?”, ange ange kesiliw kale.
8 e outros, que Elias tinha aparecido, e outros, que um profeta dos antigos havia ressuscitado.
9 Kesiliw kate, Kelot e weng mak bokolomele: “Ne Sion em kak elo goto kolewsi kasike, kunum beem sang kili kembi kunum kale kante ya?”, angeko, dakalase kale. Keko beli, e Yesus elo atemomin ibolow kuw kese kale.
9 E disse Herodes: A João mandei eu degolar; quem é, pois, este de quem ouço dizer tais coisas? E procurava vê-lo.
10 Beli, beem ding dim bakate, Yesus em kalun kel kalan kunum bi iti teleko, ikalem kanesiliw sang be Yesus elo bokolewsiliw kale. Bokolewsomeliwi, eso iso imikel kuw uneko, Betsaida abiw mak kalo unsiliw kale.
10 E, regressando os apóstolos, contaram-lhe tudo o que tinham feito. E, tomando-os consigo, retirou-se para um lugar deserto de uma cidade chamada Betsaida.
11 Unesomi, kawtiw banban mak kiliko: “Yesus e Betsaida abiw elo une kai!”, ange ange kesomeliwi, i elo anggeleweko, unsiliw kale. Uniwi, Yesus e ilo yetemeko, kalfongeko, “Mewso telina!”, yangeko, Sunbin-Got em gawman sang be ilo bokoyemeko, wakamin so kebiliw kawtiw ilo okmino koyemse kale.
11 E, sabendo- o a multidão, o seguiu; e ele os recebeu, e falava-lhes do Reino de Deus, e sarava os que necessitavam de cura.
12 Keko beli, ataan tem dokong ange dim bakate, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum i teleko, Yesus elo bokolewomeliw: “Kale kel kawtiw banim aneng kasike, ku kunum waneng banban biilo bokoyemomelew: ‘Yu abiw mak abiw mak kalo wanin so, akalomin abiw dim so, fenem unoliwka!’, yanga!”, dangsiliw kale.
12 E já o dia começava a declinar; então, chegando-se a ele os doze, disseram-lhe: Despede a multidão, para que, indo aos campos e aldeias ao redor, se agasalhem e achem o que comer, porque aqui estamos em lugar deserto.
13 Dangiwi, e ilo bokoyemomele: “Yukalem ete ilo wanin mak yemenina!”, yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Nu wanin teingabi belet wanin so, takam alew so, kuw mak aluwbuluw te! Kasike kame, nu abiw mutuk mak uneko, ka kel wanin wenokoluw sako? Nu nam ki keluw te!”, dangsiliw kale.
13 Mas ele lhes disse: Dai-lhes vós de comer. E eles disseram: Não temos senão cinco pães e dois peixes, salvo se nós próprios formos comprar comida para todo este povo.
14 Nimtew angom? Kawtiw banban kuw kesomi, kunum ite kuw im fufu e teinga abi kel tausen (5'000) kel kesiliw kale. Kebiliwi, Yesus e akalem gelewkabiliw kunum ilo bokoyemomele: “Kawtiw bi 50, 50 keko, kesomeliw kano, ka tein ka tein keloliwka!”, yangse kale.
14 Porquanto estavam ali quase cinco mil homens. Disse, então, aos seus discípulos: Fazei-os assentar, em grupos de cinquenta em cinquenta.
15 Yangei, akalem gelewkabiliw kunum bi ka biliw kawtiw ilo yangei, kunum waneng alik alik i ka kel teinsiliw kale.
15 E assim o fizeram, fazendo- os assentar a todos.
16 Teinsomeliwi, Yesus e teingabi kel belet wanin be so, takam alew be so, kulu aluwsomi, abiil elo atemeko, Sunbin-Got elo “Weso! Seyo!”, dangse kale. Dangeko, wanin be fakal fakal kelewsomi, akalem kalun kel gelewkabiliw kunum ilo duyemei, i ka biliw kawtiw biilo yemensiliw kale.
16 E, tomando os cinco pães e os dois peixes e olhando para o céu, abençoou-os, e partiu-os, e deu-os aos seus discípulos para os porem diante da multidão.
17 Yemeniwi, i kuluko, wanesomi, kumun fasu angsiliw kate, wanin anung be banso banso beki kuw kese kasike, i kalun kel men fian mak abuko, wen dukusiliw kale.
17 E comeram todos e saciaram-se; e levantaram, do que lhes sobejou, doze cestos de pedaços.
18 Beli, deiw mak ding mak kabalak e, Yesus so, akalem gelewkabiliw kunum iso, alik alik i unesomeliwi, Yesus emikel kuw Sunbin-Got eso weng bokose kale. Em eso weng bokose ding dim bakate, e akalem gelewkabiliw kunum ilo dakalalomele: “Kawtiw i nelo netemeko, nelo kante nangeko, ibolow fukunkabiliw a?”, yangse kale.
18 E aconteceu que, estando ele orando em particular, estavam com ele os discípulos; e perguntou-lhes, dizendo: Quem diz a multidão que eu sou?
19 Yangei, i yan weng bokolewomeliw: “Mali kawtiw mak i bokolomeliw: ‘Ku ok da koyem kemin kunum Sion kute te!’, angbiliw te. Mali isik bokolomeliw: ‘Ku Elaisa kute te!’, angbiliw te. Iti mali kawtiw mak i bokolomeliw: ‘Sunbin-Got em sua sua kel kuaneko, iti teinse bontem dim bakamin kunum kute te!’, angbiliw te.”, dangsiliw kale.
19 E, respondendo eles, disseram: João Batista; outros, Elias, e outros, que um dos antigos profetas ressuscitou.
20 Dangiwi, e ilo dakalalomele: “Kate yutaka! Yukalem ete ne kante nangeko, ibolow fukunbiliw a?”, yangei, Fita esik yan weng bokolewomele: “Ku Sunbin-Got em Mesaya kute te!”, dangse kale.
20 E disse-lhes: E vós quem dizeis que eu sou? E, respondendo Pedro, disse: O Cristo de Deus.
21 Dangei, Yesus e kitil weng mak bokoyemomele: “Yu kanelom mali kawtiw ilo ‘Yesus be Mesaya ete te!’, yangeko, bokoyemokoliw te!
21 E, admoestando-os, mandou que a ninguém referissem isso,
22 Yu kilele kililina! Isalael angin im kak kunum kebiliw kunum so, Sunbin-Got em am yol em kunum ayem sel eso, em angin iso, Sunbin-Got em kukuyemin weng kalem aulewko, kukuyemkabiliw kunum iso, alik alik bi Kawtiw Aul nelo gal kenemeko, ilum betbet fian mak dunemeko, nenokoliw kasike. Neniwi, ne kuaneko, yemamas kel ding keko, iti baba teinoki te!”, yangse kale.
22 dizendo: É necessário que o Filho do Homem padeça muitas
23 Yangeko, kawtiw alik alik ilo bokoyemomele: “Nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewiw tewe, i ikalem ibolow fukunin e koyemsomi, Sunbin-Got em ibolow fukunin bete kuw gelewemoliwka! Gelewbiliw kasike, kawtiw mali mak i ilo nem dulum elo yenewi, i inkal kulamiw tewe, i ‘Ken kuw ka!’, angeko, nelo diwkuw nenggelewboliwka!
23 E dizia a todos: Se alguém quer vir após mim, negue-se a si mesmo, e tome cada dia a sua cruz, e siga-me.
24 Yu kilele kililina! Ikalem kal anggil dim ete kuw aluweko, fukunkabiliw kawtiw i finik banimokoliw te. Kate, nimin kunum waneng ite mak nelo nenggelewbiliw beem mongom ete ikalem kal anggil dim beelo kolewiw tewe, kunum waneng bi sunsun finik so bin kuluko, bókoliw te.
24 Porque qualquer que quiser salvar a sua vida perdê-la-á; mas qualquer que, por amor de mim, perder a sua vida a salvará.
25 Yu kilele ibolow fukunina! Kawtiw i kawin dim kaleem on kisol mesesem beem ibolow kuw keko, kulamokoliw kate, ikalem finik e Seten-Ataanim em weing dong tem une tewe, kulameliw on kisol be ki keko, ilo dokoyemoke ya?
25 Porque que aproveita ao homem granjear o mundo todo, perdendo-se ou prejudicando-se a si mesmo?
26 Yu kilelbi boliwka! Nimin kawtiw ite mak kawtiw im awan finganeko, Kawtiw Aul nakalem so, nem weng so, ibik kunemiw tewe, nakalem so, nem Aatim eso, yelim num auk so kitil so be fein kaim fiteweko, nem Aatim akalem wiin so amkose yemdakamin finik iso makuw toloki ding dim kabalak e, nakati kanebiliw kawtiw biilo akokow keyemeko, ibik kuyemboki te.
26 Porque qualquer que de mim e das minhas palavras se envergonhar, dele se envergonhará o Filho do Homem, quando vier na sua glória e
27 Yu nem yangbi weng kale kilele kililina! Kame mali kawtiw mak biliw kali kuaninba siliw akate, Sunbin-Got em gawman ding dim e, ikati atemokoliw te.”, yangse kale.
27 E em verdade vos digo que, dos que aqui estão, alguns há que não provarão a morte até que vejam o Reino de Deus.
28 Beli, duan kel ding banime ding atew kele ding dim bakate, Yesus e Fita so, Sion so, Sekow so, alemsal kunum biilo yemde uneko, amgu tikin elo Sunbin-Got eso weng bokolomin unsiliw kale.
28 E aconteceu que, quase oito dias depois dessas palavras, tomou consigo a Pedro, a João e a Tiago e subiu ao monte a orar.
29 Em Sunbin-Got eso weng bakabe ding dim bakate, em kiinguen dim ailei, famdes angeko, em ilim dim akal ataan takak atew filik falak ailse kale.
29 E, estando ele orando, transfigurou-se a aparência do seu rosto, e as suas vestes ficaram brancas e mui resplandecentes.
30 Ailsomelei, alew kunum mak eso moko, weng bakabiliwi, i yetemsiliw kale. Alew biim wiin e kanekote: Mak e Moses e, mak e Elaisa ete kale.
30 E eis que estavam falando com ele dois varões, que eram Moisés e Elias,
31 Aso ikati Yesus eso Sunbin-Got em ailbin kitil nam beem mutuk ka biliw ding dim bakate, em Selusalem abiw mutuk fian elo uneko, sili sili nam em yan kulomin beem dulum elote kaneloke eisneng so, em iti unoke sang so, alik alik beem sang bakabomeliwi, alenaliw kale.
31 os quais apareceram com glória e falavam da sua morte, a qual havia de cumprir-se em Jerusalém.
32 Alenaliw kate, Fita so akalem awkunum kumel alew biso yengdel i kiin ok kuw keyembei, i akalsiliw kale. Akalsomeliwi, i baba teineko, yetemiwete: Yesus so alew kunum biso im kal dim e ailbin kitil nam so aileko, biliwi, yetemsiliw kale.
32 E Pedro e os que estavam com ele estavam carregados de sono; e, quando despertaram, viram a sua glória e aqueles dois varões que estavam com ele.
33 Yetemsomeliwi, Yesus eso bakabiliw kunum alew bi iti unomin ibolow kesiliw kasike, Fita e Yesus elo weng mak bokolewomele: “Num kukuyemin kunum kutaka! Buluw dim kale ken te. Nimtew angom? Kame kalakate, nu kanis doung kanel doung tem am alemsal mak geluma! Am mak e kom, mak e Moses em, mak e Elaisa em gelokoluw te.”, dangse kate, em dange weng beem mongom e Fita akalem akati akokow kese kale.
33 E aconteceu que, quando aqueles se apartaram dele, disse Pedro a Jesus: Mestre, bom é que nós estejamos aqui e façamos três tendas, uma para ti, uma para Moisés e uma para Elias, não sabendo o que dizia.
34 Fita em ange ding dim bakate, yukam sel mak teleko, Yesus so, kunum alew biso, alemsal ilo kasi koyemsomelei, Fita so, alemsal kunum biso, i fingansiliw kale.
34 E, dizendo ele isso, veio uma nuvem que os cobriu com a sua sombra; e, entrando eles na nuvem, temeram.
35 Fingansomeliwi, yukam tem kalote weng mak bokoyemomele: “Kunum be nakalem min ete te! Nakalem ete elo nakalem wiin so amkoko, dabalasi kasike, yukati akalem weng kuw gelewemoliwka!”, yangse kale.
35 E saiu da nuvem uma voz que dizia: Este é o meu Filho amado; a ele ouvi.
36 Weng be bokoko, kimi angei, i atemiwete: Yesus emikel kuw mobelei, atemsiliw kale.
36 E, tendo soado aquela voz, Jesus foi achado só; e eles calaram-se e, por aqueles dias, não contaram a ninguém nada do que tinham visto.
37 Beli, i akalsomeliwi, iti aneng danei, im amgu tikin koleweko, bit dim elo unsiliw ding dim bakate, kunum waneng banban mak Yesus em fukun talsiliw kale.
37 E aconteceu, no dia seguinte, que, descendo eles do monte, lhes saiu ao encontro uma grande multidão.
38 Teliwi, ilum sakik fian so kunum mak gaanemin fian keko, bokolomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Nem aul makmak kuw elo dokolewolewka!
38 E eis que um homem da multidão clamou, dizendo, Mestre, peço-te que olhes para meu filho, porque é o único que eu tenho.
39 Aneng matil mak teleko, elo aol nam kelewbe kasike, min be diwkuw gaanin fian mak kesomi, walwal kuw kili kili keko, filmok felfel kekabe te. Aneng matil be elo fongate kolewinba kekabe kasike, akalem kal anggil e melen kun so fitew keko, alakabe te.
39 Eis que um espírito o toma, e de repente clama, e o despedaça até espumar; e só o larga depois de o ter quebrantado.
40 Nakalem aul be kom kenggelewbiliw kunum biim mit debele teli kate, i ki keko, aneng matil beelo takala kolewinba keliw te.”, dangse kale.
40 E roguei aos teus discípulos que o expulsassem, e não puderam.
41 Dangei, Yesus e yan weng mak bokoyemomele: “Ibo! Yu kunum waneng ibolow alew so, kukuw alew so kawtiw yutaka! Yu fein nanginba kebiliw kawtiw kasike, ne yulo gal keyemi te!”, yangeko, alew elo bokolewomele: “Kom min be debele tala!”, dangse kale.
41 E Jesus, respondendo, disse: Ó geração incrédula e perversa! Até quando estarei ainda convosco e vos sofrerei? Traze-me cá o teu filho.
42 Dangei, min em Yesus em mit talse ding dim bakate, aneng matil be aul beelo walwal kuw kili kili kelewse kale. Kelewei, Yesus e aneng matil beelo kitil weng bokoleweko, aul beelo kileleweko, aul be iti alew elo dulewse kale.
42 E, quando vinha chegando, o demônio o derribou e convulsionou; porém Jesus repreendeu o espírito imundo, e curou o menino, e o entregou a seu pai.
43 Dulewei, ka biliw kawtiw i em kanese be atemeko, yol angeko, bokolomeliw: “Sunbin-Got e nono kitil eisneng kale kelewe ya?”, angsiliw kale.
43 E todos pasmavam da majestade de Deus. E, maravilhando-se todos de todas as
44 “Yu yukalem kentem be busuko, kilele kililina! I Kawtiw Aul nelo maka im teing dim da konemokoliw te!”, yangse
44 Ponde vós estas palavras em vossos ouvidos, porque o Filho do Homem será entregue nas mãos dos homens.
45 kate, akalem gelewkabiliw kunum bi em yange weng beem mongom e akokow kesiliw kale. Nimtew angom? Sunbin-Got e weng beem mongom e kaim dalinba keyemei, i dolon kelinba kelewbiliw kasike. Kate, i elo dakalalomin e fingansiliw kale.
45 Mas eles não entendiam essa palavra, que lhes era encoberta, para que a não compreendessem; e temiam interrogá-lo acerca dessa palavra.
46 Deiw mak ding mak, Yesus em gelewkabiliw kunum i weng bonge bonge keko, “Kante emisk keko, mali biim kak kunum keloke a?”, ange ange keko, weng dusiliw kale.
46 E suscitou-se entre eles uma discussão sobre qual deles seria o maior.
47 Weng dubeliwi, Yesus e im ibolow tem be kal keko, aul mak debele teleko, akalem mit ka mo kolewsomelei,
47 Mas Jesus, vendo o pensamento do coração deles, tomou uma criança, pô-la junto a si
48 bokoyemomele: “Nimin kawtiw ite mak nem ibolow fukunomi, aul gel kalakalin mak dokolewiw tewe, i nelo dokonemiw te. Dokonemsomi, nelo namdase Aatim akati dokolew kebiliw te. Yu kililina! Yom mutuk kale wiin banim keko, alik alik im afak kuw kekabe kunum bete kuw wiin fian so kunum kebe te.”, yangse kale.
48 e disse-lhes: Qualquer que receber esta criança em meu nome recebe-me a mim; e qualquer que me recebe a mim recebe o que me enviou; porque aquele que entre vós todos for o menor, esse mesmo é grande.
49 Yangse ding dim bakate, Sion e Yesus em weng be kilisomi, weng mak bokolewomele: “Kukuyemin kunum kutaka! Kom wiin dim e mali kawtiw im dim biliw aneng matil takala koyemkabe kunum mak atemsuluw te. Kate, e nuso makuw kulo kenggelewinba kebe kasike, nu elo kitil weng bokolewomeluw: ‘Ku kanelom makso kanemokolew te!’, dangsuluw te.”, dangse kale.
49 E, respondendo João, disse: Mestre, vimos um que em teu nome expulsava os demônios, e lho proibimos, porque não te segue conosco.
50 Dangse kate, Yesus e bokolewomele: “Yu elo kanelom elo ‘Bayo!’, dangbokoliw te! Nimtew angom? Yulo maka keyeminba kebiliw kawtiw i yulo dokoyemkabiliw kasike!”, dangse kale.
50 E Jesus lhes disse: Não o proibais, porque quem não é contra nós é por nós.
51 Sunbin-Got em Yesus elo abiil tikin elo dalomin ding mewso kese ding dim bakate, Yesus em ibolow fukunin fian e Selusalem abiw mutuk fian elo unomin kese kale.
51 E aconteceu que, completando-se os dias para a sua assunção, manifestou o firme propósito de ir a Jerusalém.
52 Kesomi, mali kunum mak yemdalei, imisik uneko, Isalael kawtiw im ibik biliw Samalia aneng fian em abiw gel abiw gel kalo uneko, mesesem mak memen kelomin unsiliw kale.
52 E mandou mensageiros diante da sua face; e, indo eles, entraram numa aldeia de samaritanos, para lhe prepararem pousada.
53 Kate, abiw kaem kasel im “Yesus e Selusalem abiw mutuk fian elo unomin kebe kai!”, angbiliw weng be kilisiliw ding dim bakate, i bokolomeliw: “Num am kawtem elo nam tele te!”, yangsiliw kale.
53 Mas não o receberam, porque o seu aspecto era como de quem ia a Jerusalém.
54 Yangiwi, Yesus em gelewkabiliw kunum alew Sekow so Sion so aso i Yesus elo bokolewomeliw: “Kamok Fian kutaka! Kom ibolow e nimtew angew a? Nu abiil tikin katem elote ais dong dawbalaluwi, e mit teleko, abiw mutuk kasel biilo kainei, i kuanokoliw a?”, dangsiliw kale.
54 E os discípulos Tiago e João, vendo isso, disseram: Senhor, queres que digamos que desça fogo do céu e os consuma, como Elias também fez?
55 Dangiwi, Yesus e famdes yetemeko, sakala weng mak yangei,
55 Voltando-se, porém, repreendeu-os e disse: Vós não sabeis de que espírito sois.
56 i abiw ka koleweko, nanew abiw elo unsiliw kale.
56 Porque o Filho do Homem não veio para destruir as almas dos homens, mas para salvá- E foram para outra aldeia.
57 Beli, im unsiliw ding dim bakate, mak kunum mak teleko, Yesus elo bokolewomele: “Kom kakabelew aneng aneng angom be nakati kuso makuw kakamoki te.”, dangse kale.
57 E aconteceu que, indo eles pelo caminho, lhe disse um: Senhor, seguir-te-ei para onde quer que fores.
58 Dangei, Yesus e elo bokolewomele: “Kut mian e ais kimkim tem bakate am so te. Awon ikati ikalem aim tem akalkabiliw te. Kate, Kawtiw Aul nakalem ete kuw akalkemin am banim kesomi, akaleko, kak dukuko, kiin ok dukuko, kilele akalomin dim akal banim te.”, dangse kale.
58 E disse-lhe Jesus: As raposas têm covis, e as aves do céu, ninhos, mas o Filho do Homem não tem onde reclinar a cabeça.
59 Dangeko, mali kunum mak elo bokolewomele: “Ku nelo nenggelewolewka!”, dangse kate, kunum be yan weng bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Kaneselew kano, ne iti uneko, kuane kembe aatim beem fom elo dawkuloki te!”, dangse kale.
59 E disse a outro: Segue-me. Mas ele respondeu: Senhor, deixa que primeiro eu vá enterrar meu pai.
60 Dangesomi, Yesus e kunum beelo yan weng bokolewomele: “Kanemoka! Kuansiliw atew kebiliw kawtiw ikalem ete ikalem fom dukukemoliwka! Kate kukalem ete uneko, Sunbin-Got em gawman sang be bakayem unemolewka!”, dangse kale.
60 Mas Jesus lhe observou: Deixa aos mortos o enterrar os seus mortos; porém tu, vai e anuncia o Reino de Deus.
61 Dangei, mali kunum mak esik Yesus elo bokolewomele: “Kamok Fian kutaka! Nakati kuso makuw kakamoki te! Kate, ku ‘Kenka!’, nangew kano, ne uneko, nakalem angin ilo ‘Yukal o!’, yangesomi, iti toloki te!”, dangse kale.
61 Disse também outro: Senhor, eu te seguirei, mas deixa-me despedir primeiro dos que estão em minha casa.
62 Dange, Yesus e elo bokolewomele: “Nimin kunum ite mak wonuk kuluko, awon salomin keliw kate, kiin nanew elo fensomi, akalem fukunin e am dim ibolow fukuneko, kuse angiw tewe, i awon beelo nam salewiw te. Kanekabiliw kunum imdiw kebiliw kunum i ki keko, Sunbin-Got em gawman dim kawtem elo nam uniw te!”, dangse kale.
62 E Jesus lhe disse: Ninguém que lança mão do arado e olha para trás é apto para o Reino de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.