Atos 20
Sunbin-Got em Kitakamin Weng (BHL) vs AAI
1 Beli, Fol e Efesus abiw mutuk fian kaem Yesus elo gelewkabeliw kunum waneng ilo gaayemei, i teliwi, e ilo ikalem fein ibolow biilo kitil keyemin weng mak bokoyemse te. Bokoyemeko, “Yukal o!”, yangeko, Efesus abiw mutuk fian be koleweko, Masedonia aneng fian kalo unse te.
1 Sabuw hibuyuw in sawar nuwarob ea’afuw ufunamaim, Paul bai’ufununayah etei e’af ayuwih koufair tur itih naatu eo tuturih. Imaibo ihamiyih au Masedonia na’at in.
2 Uneko, aneng fian beem abiw mutuk abiw mutuk kalo uneko, kaem Yesus elo gelewkabiliw kunum waneng biilo fein ibolow kitil keyemin weng mak bokoyemsomi, fe kabalak e, Akaia aneng fian kalo unse te.
2 Naatu Masedonia ana uman men sanet imaim bar merar ta ta run tit baitumatumayah isah binan koufair itih remor na Greek tit.
3 Unesomi, ka belei, yemamas kel kayow ase te. Aneko, em “Kame siw mak kuluko, Silia aneng fian kalo uno yo!”, angse ding dim bakate, e mali Suda kawtiw im “Nu Fol elo aluma!”, angbiliw weng be kilise kasike, e “Kanemok! Silia aneng fian kalo nam uni te. Ne abiw kale koleweko, iti Masedonia aneng fian kalo unoki te!”, angeko, fein kalo unse te.
3 Nati’imaim sumar tounu ma, naatu au Syria na’at na isan bobobuna Jew sabuw rabinamih hiyayakitufuw tur nowar. Imih i ana not bogaigiwas matabir maiye Masedonia awat na.
4 Em kalo unse ding dim bakate, mali kunum mak eso makuw unsiliw te. Kunum biim wiin e kanekote:
4 Orot iti na’atube i hitur bairi hin, Berea bar merarane i orot Fairahus natun Sopater, Thessalonica’ane i Aristakus, Secundus hairi, Derbe’ine i Gaius, naatu Asia’ane i Tychicus, Trofimus hairi, naatu Timothy.
5 Kunum alik alik bi imisik uneko, Toloas abiw mutuk fian kalo uneko, ka kel num ding fensiliw te.
5 Iti oro’orot i wa ta hibai wan hirabon Troas imaim hima aki hikaifi.
6 Im ding fenbiliw ding dim bakate, nu Filibai abiw mutuk fian ka kel Isaleal kawtiw im belet wanin fasulinba wanakabiliw em kukuw gelewsuluw te. Gelewsomi, beem ding banimse ding dim bakate, nu iti siw mak kuluko, abiw be kolewsomi, teingabi ding banimei, nukati Toloas abiw mutuk fian kalo talsuluw te. Telesomeluwi, alik alik nu bongguko, buluwi, ben kel ding mak ka kel banimsuluw te.
6 Faraw Wanawanan Yeast En ana hiyuw sasawar ufunamaim Philipi imaim wa abai, veya umat roun ufunamaim Troas imaim ai ta’imon, nati’imaim fur ta’imon ama.
7 — ausente —
7 Fur antoro’ot ebubusurufimaim, bai’ufununayah etei rafiy kakafiyin baimasibin isan abita’ay ana veya, Paul binan sabuw iuwih naatu mar natot boro nan, imih kutuw binan in fainaiwan tit.
8 — ausente —
8 Naatu bar tafan aki ama’amamaim i ramef moumurih na’in hitoto’ab.
9 Kaneko beli, kunum tanbel kunum mak em wiin e Yutikus ka kel alenale te. E fokong beem solow tem dim ka kel teineko, Fol em bakayembe weng be kiliko, bi bi bi gal keko, kiin ok filit akaleko, atin kuw boktak melfen kalote dakalu miteko, kawin dim malak bitise kale. Bitiko, kuanei, kunum waneng i uneko, atemiwete: “Ibo! Atin kuw kuane kai!”, angsiliw te.
9 Bar ana sou awanamaim i orot boubun wabin Eutikas ma Paul ana binan nonowar. Baise Paul kutuw binan ma nowar inan busuruf matan fot taf koukuw. Naatu naniyan meyemeye matan anababatun fot ikitabir bar noyate tafan ana tet tounu imaim hima’am raiy rab easabun, hire murubin hibai hibora’ah.
10 Angiwi, Fol e kuanse kunum beem mit mewso uneko, em tikin dim kel net keleweko, kunum waneng biilo bokoyemomele: “Yu finganemokoliw te! E finik so be te!”, yangse kasike,
10 Baise Paul raiy orot isnowah kwafure rouh eo, “Men kwaniyababan, yawasin inu’in.”
11 alik alik i em yangse weng be kiliko, makuw bongguko, iti am kawtem elo uneko, alik alik ka biliw nuso Yesus em ibolow fukuneko, em kaim ok wansuluw te. Waneko, banimsuluw ding dim bakate, Fol e iti weng tiaktiak mak bingbelei, fe kabalak e, aneng kuw danei, e ka biliw kunum waneng ilo koyemeko, unse te.
11 Imaibo matabir maiye yen bar tafan rafiy bai imasib eaan. Naatu fai manin ma binan in mar tot basit ihamiyih.
12 Kate, iti finik so baba teinse kunum tanbel Yutikus beem kanelewse beem dulum elote Yesus em gelewkabiliw kunum waneng alik alik biim fein ibolow bi kitil kesiliw te. Keko beli, mali kunum waneng mak Yutikus elo akalem am debele unsiliw te.
12 Orot yawasin hibai hin au bar dogoroh ereyasisir auman.
13 Beli, Fol e nulo bokoyemomele: “Yukal siw mak kuluko, yomisik Asos abiw mutuk fian kalo uneko, ka kel nem ding fenoliwka!”, yangeko, akalem ete nulo kawin deiw yenggelew teleko, Asos abiw mutuk fian kalo unse te.
13 Wa abai arabon an Asos atit naatu Paul iu’uwi na’atube baiwaninamih arun, anayabin i ababawat boro ufui rarabon.
14 Uneko, ka kel talse ding dim bakate, e num buluw siw matem elo telei, eso nuso makuw abiw be koleweko, okgung dim abiw mutuk fian Mitilini kalo unsuluw te.
14 Tafaram Asos imaim bairi abitar ana veya na wa afe’en yen bairi ana Mitilin atit.
15 Mitilini abiw mutuk fian be iti koleweko, iti aneng danse ding dim bakate, nu Kios okgung dim be bakileweko, unesomi, okgung Samos kalo unsuluw te. Keko beli, iti aneng danse ding dim bakate, nu aneng be koleweko, Miletus abiw mutuk fian kalo unsuluw te.
15 Mar to wa ainatit ana Kios nuw aihamiy, veya bairou’abin ufunamaim Samos nuw a’afuwabon, naatu veya baitounin ana Miletus atit.
16 Kaneko beli, Fol e “Bentikos ding kabalak e, ne Selusalem abiw mutuk fian ka kel bomin ibolow kebi te!”, angse kasike, “Sukum ding kuw Esia aneng fian ka kel bokoluw te.”, angeko, Efesus abiw mutuk fian kalo uninba kesuluw te.
16 Paul Ephesus baihamiyin mutufor yan rabon isan ana not bogaigiwas, men kok boro veya gagamin Asia wanawananamaim tama, anayabin bimatkabiy ana kok i Jerusalem natitabo Pentecost ana veya nab.
17 Kaneko beli, Fol e weng kal mak Efesus abiw mutuk fian beem sios kunum waneng im kak yetebiliw kunum biilo dabalayemeko, “Yu tololiwka!”, yangse te.
17 Miletus imaim Paul Ephesus ekaleisia orot ukwarih na bairi o isan isah tur iyafar.
18 Yangei, i weng kal be kiliko, Miletus abiw mutuk fian kalo em fukun talsiliw te. Teliwi, Fol e weng mak bokoyemomele:
18 Naatu hina hititit ana veya iuwih eo “Ayu boubuntoro’ot ana Asia wanawanan atit bairi mi’itube tama’am i kwa kwaso’ob.
19 Mali Suda kawtiw i nelo ilum fian dunemaliw kate, ne diwkuw diwkuw Kamok Fian em ibolow fukunin ete kuw gelewsomi, ibolow falit angeko, nakalem ibolow fukuninba keko, sakik fian kuluko, amesomi, yulo dakayemali te.
19 Taiyuwu ayara’iyu Regah ana akir wairafin na’atube yawas fokarin wanawanan wainabu abow eremamaturu auman, Jew sabuw asabunu isan hiyakitifuw men anot.
20 Dokoyemsomi, kukuyemin mak atemeko, diweko, ‘Kukuyemin be ilo dokoyemoke te!’, angi tewe, ne diwkuw diwkuw kukuyemin weng be fitew dim kuw keleweko, kawtiw im kiin dim akal, yukalem am amen amen akal, diwkuw diwkuw bakayem tem bakayem tem kemali te.
20 Kwa kwaso’ob ayu kwa isa abibinan ana veya men kafa’imo abir, a baibais ana tur ta abotanimih, en baise etei bebeyanamaim bar arun atit a binan kwanowar.
21 Kesomi, Suda kawtiw so, num ibik biliw kawtiw iso, kunum waneng alik alik yulo diwkuw diwkuw bokoyemomeli: ‘Yu yom sili sili kukuw be koleweko, ibolow famdes angeko, Sunbin-Got em finik so deiw ka kel kakamoliwka! Keko beli, num Kamok Fian Yesus elo ibolow fein dangoliwka!’, yangenkakawkabi te.
21 Jew sabuw naatu Ufun Sabuw isah i bebeyan hai kakafih baihamiyen God isan tatabir naatu Regah Jesu baitutumin isan auwih.
22 Kaneko beli, kame, Sunbin-Finik e nelo kukunemeko, bokonemomele: ‘Fol, ku Selusalem abiw mutuk fian kalo unolewka!’, nangse te. Nangse kate, ka kel e, nomin eisneng mak nem dim keloke be ne akokow so kebi te.
22 Naatu boun Anun kakafiyin fatumu, i ana kokomaim au Jerusalem anan, men aso’ob nati’imaim boro abisa isou namatar.
23 Kate, nem abiw mutuk fian abiw mutuk fian kakameli ding dim bakate, Sunbin-Finik e nelo diwkuw diwkuw kewkew weng mak bokonemomele: ‘Ku Selusalem abiw mutuk fian kalo unew tewe, ilum so, sakik fian so, mak kulusomelewi, i kulo sok am tem da kokemokoliw te.’, nangakabe te.
23 Ta’imonamo Anun Kakafiyin bimatnuwu i aso’ob, bar merar ta ta anarun anatitit dibur naatu biyababan i nati’imaim hima tekakaifu.
24 Nangbelei, ne wosukabi kate, nakalem dim elo toloke ilum beem dulum elote ibolow fukuneko, sakik kelinba kekabi te. Nimtew angom? Nem ibolow fukunin e Kamok Fian Yesus em aluwbamin eisneng bete kuw fewtokoko, aluwkabi kasike. Nelo ‘Kanela!’, nangei, ne fein banim kelomin ibolow kekabi aluwbamin be kanekote: Ne Sunbin-Got em Weng Kal Ken Ati be diwkuw diwkuw aneng aneng angom kalo bakayem tem bakayem tem de kakabomi, ka biliw kawtiw ilo bokoyemomeli: ‘Sunbin-Got e yulo ibolow folok keyemkabe te!’, yangakabi te.
24 Baise ayu taiyuw au yawas ai’itin i men sawar gagamin ta. Ayu au kok i bowabow Regah Jesu bitu i ana bow yomanin ana’asa’ub, naatu nati bowabow i tur gewasin God ana manaw ana kabeber isan anao rerereb.
25 Yu kililina! Ne abiw abiw uneko, Sunbin-Got em gawman sang bakayem tem bakayem tem kakameli kate kame, ne kal kelite: Alik alik yu nem kiinguen be nam iti netemiwi, ne yulo weng mak so mak nam bokoyemi te.
25 Naatu boun kwa iyab wanawanamaim ama aremor God ana aiwob isan a binan kwanonowar aso’ob boro men kwana’itu maiye.
26 — ausente —
26 Isan imih boun kwa etei matamaim akukurereb, o yait ef inasa’ir inan inamomorob ana bit men ayu anab.
27 — ausente —
27 Anayabin God abisa not yayakitifuw etei akurereb kwanowar sawar men ta abotan au’uf abatamih.
28 Sunbin-Finik e yulo Sunbin-Got em sios kunum waneng biim kak yetebiliw kunum keyemse kasike kame, yukalem so, yom sios kunum waneng iso, alik alik yulo kilele yeteboliwka! Yu siwsiw atew kebiliw sios kawtiw biim kilele kiol kuw yetebiliw siwsiw yetebiliw kunum atew keboliwka! Nimtew angom? Sunbin-Got e alik alik nulo akalem Min em kaim so weneko, sunsun finik so bin kulomin beem deiw ka kel mo koyemse kasike.
28 Taiyuw mata toniwa’an kwanakaifi, naatu bobaituw Anun Kakafiyin kwa babamaim ya’aya kwanakaifih. God ana ekaleisia kwaninabatan gewas, anayabin i taiyuwin Natun momorobomaim sinaf nati sabuw hina nowan himatar.
29 Nem yulo koyem unoki ding dim bakate, mali kut mian atul nam atew kebiliw maka mak yom mutuk bakate matem teleko, siwsiw atew kebiliw sios kunum waneng biilo ‘Yenuma!’, yangeko, tolokoliw te.
29 Ayu aso’ob kwa ana bihamiy ufunamaim haru kakafih boro hinan wanawan hinarun bobaituw hinatar giyigiyih.
30 Telesomeliwi, yukalem mutuk bakate mali maka mak teleko, kitil keko, dasuw dasuw weng mak bokoyemokoliw kasike, mali kunum waneng mak im dasuw weng be kililko, fein geleweko, Sunbin-Got em sunsun finik so bin kulomin deiw beelo kolewsomi, mali biilo yenggelokoliw te.
30 Kwa taiyuw a kou’ay wanawananamaim auman orot afa boro hinamisir turobe hinabotabir hinifufuwen, saise bai’ufununayah boro i hini’ufnunih.
31 Yenggelokoliw kasike, yukalem ete kilelbiko, boliwka! Itol alemsal kelei, ne yu so bomi, mililiw banim taw banim diwkuw diwkuw kiin ok so kesomi, temtem weng mak yulo bokoyemkakawkabi te!
31 Imih mata toniwa’an! Kwamur tounu bairi tama fai mar erematuru abimatnuwih i kwananot.
32 Kame, ne yulo koyemeko, Sunbin-Got em teing dim da koyemi te. Kate, yu kanelom Sunbin-Got em yulo duyemse ibolow folok so weng be iti akokow kebomi, kolew kemokoliw te! Ibolow folok so weng be Sunbin-Got e mali akalem wiin so amkose kunum waneng ilo duyemei, weng be ilo dokoyemsomi, im fein ibolow be kitil keyemkabe kasike, kunum waneng bi mesesem mesesem eisneng mak Sunbin-Got e ‘Ilo fein duyemoki te!’, angakabe eisneng be fein fan atew kulokoliw te.
32 Naatu boun kwa i God ana tafafarenamaim ayayariyi naatu i ana manaw ana kabeber turamaim nawowabi kwanayen abisa ana sabuw baitihimih eo kwa auman nowamih nit.
33 Nakunum kumel yutaka! Nem yuso bisi ding dim kabalak e, ne yom gol so, on kisol so, ilim so, mesesem mesesem eisneng beem dulum elote ibolow fukuninba kekakawkabi te.
33 Ayu men kafai orot babin ta ana gold o ana silver isan abahiy o ana ar ana faifuw isan abahiyamih.
34 Ne nakalem teing dim kuw feneko, nakalem angin ilo ikati dakayemkakawkabi te.
34 Kwa etei kwaso’ob, ayu taiyuwu umau’umaim sawar abisa isah abiyababan asinaf himatar abow, naatu bow turou’unah hibiyababan afaram hibow karam.
35 Nimtew angom? ‘Yom yamtolo unemkabi kunum kelo yo!’, angeko, kakawkabi kasike. Ne ibolow fukunomeli: ‘Alik alik yu nem kanekabi kukuw be geleweko, yukati yukalem teing dim feniw tewe, yu ki keko, em banim kawtiw ikati dakayembokoliw te.’, angakakawkabi kasike. Keko beli, yu Kamok Fian Yesus em yangse weng bakati ibolow fukuneko, atemiwete:
35 Ayu ef etei ai’obaiyi, kwanabow raro nababan, saise nati’imaim boro sabuw aurih fair en kwanibaisih. Ata Regah Jesu taiyuwin awanamaim iti tur eo i kwananot ’Baitinin ana baigegewasin i ra’at men tabaib na’atube.”
36 Yangesomelei, alik alik i ka kel teineko, katin bukbuk angiwi, e Sunbin-Got eso weng bokolomele: “Sunbin-Got kutaka! Ku sios kunum waneng biim kak yetebiliw kunum biilo dokoyema!”, dangse te.
36 Paul eo sasawar ufunamaim sun yowen bairi hiyoyoban.
37 — ausente —
37 Sabuw etei erererey auman hirouh himamay naatu hio tutur.
38 — ausente —
38 Etei hai yababan ra’at anayabin tur iti na’atube eo isan, ayu boro men ana’iti maiye naatu hinawiy bairi hin wa biyan hitit.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.