Lucas 20

Bughotu New Testament (BGT_WBT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Sina dani a Jisas ke velepuhira na mavitu kori Vathe ke Tabu nigna a God me tuturi aua itadia na Rorongo ke Toke. Mara na naghoi pris mi mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses mi kekeha mara puhi kena mai tagna a Jisas.
1 Num daqueles dias, Jesus ensinava no templo e anunciava ao povo a boa nova. Chegaram os príncipes dos sacerdotes e os escribas com os anciãos,
2 Imarea kena huatia vaghagna iaani, “O veleghami, ahai ke velegho na gigi auragna na komi tinoni kori na Vathe ke Tabu? Ahai ke hegho na mana gi o eia na komi fata iraani?”
2 e falaram-lhe: Dize-nos: com que direito fazes essas coisas, ou quem é que te deu essa autoridade?
3 Ma a Jisas ke anira, “Inau kuda kidi huatighamu sina huahuati. Oti veleugna,
3 Jesus respondeu: Também eu vos farei uma pergunta.
4 ahai ke hea na mana a Jon Siuvitabu eigna keda siuvitabura na mavitu? A God ba na tinoni vamua?”
4 Respondei-me: o batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Imarea kena titiono varihotaghidia vaghagna iaani, “Gi ighita katida velea a God ke hea na mana, imanea keda veleghita, ‘Ehava koti boi vaututunia na komi velepuhi nigna a Jon na?’
5 Eles começaram a raciocinar entre si, dizendo: Se dissermos: Do céu, ele dirá: Por que razão, pois, não crestes nele?
6 Keana, gi katida veleagna na tinoni ke hea na mana, kenughua na komi tinoni kedana piri vatheheghita kori ghahira, eigna imarea kena vaututuni a Jon sina nigna profet a God.”
6 Se, porém, dissermos: Dos homens, todo o povo nos apedrejará, porque está convencido de que João era profeta.
7 Na vunegna iangeni, imarea kena veleagna, “Ighami iti boi adoa ahai ke hea na mana.”
7 Responderam por fim que não sabiam de onde era.
8 Ma a Jisas ke anira, “Na vunegna koti boi haghore tughuu, inau kuda boi veleghamu ahai ke heu na mana gi u eia na komi fata iraani.”
8 Replicou-lhes também Jesus: Nem eu vos direi com que direito faço estas coisas.
9 Gi a Jisas ke velera na titiono velepuhi iaani: “Sina mane ke joua na komi ghai grepkori nigna na gnatha, me hirora kekeha tinoni eigna kedana agutu mena reireghia nigna na gnatha. Imanea ke velera eigna kedana hatia kekeha sagharogna na ghai grep eigna na volidia. Leghugna iaani, imanea ke taveti au me vano mono hau tagna sina meleha tavogha.
9 Então Jesus propôs-lhes esta parábola: Um homem plantou uma vinha, arrendou-a a vinhateiros e ausentou-se por muito tempo para uma terra estranha.
10 Kori vido ke jufungia na maghavu ke ghano na komi grep, imanea ke vetula nigna na mane agutu eigna keda ohoa maia itagna kekeha ghagna na sagharogna kena vihukira. Kori vido imanea ke jufu itadia mara kena reireghia na gnatha, imarea kena tupia mena vetula tabirua vavaha vamua tagna na vunaghigna.
10 No tempo da colheita, enviou um servo aos vinhateiros para que lhe dessem do produto da vinha. Estes o feriram e o reenviaram de mãos vazias.
11 Leghugna iaani, na mane ke tonogna na gnatha ke ghoi vetula sina nigna na mane agutu. Imarea kena tupia mena pukuni diadikala mena vetula tabirua vavaha.
11 Tornou a enviar outro servo; eles feriram também a este, ultrajaram-no e despediram-no sem coisa alguma.
12 Mi manea ke vetula na vatolugna na nigna na mane agutu mena vangesoa me soni aua kosigna na gnatha.
12 Tornou a enviar um terceiro; feriram também este e expulsaram-no.
13 “Gi na mane ke tonogna na gnatha ke toatogha vaghagna iaani, ‘Na hava kuda eia? Inau kuda vetula vanoa vamua a pukuni dathegu ku dothovia puala. Da imarea kedana ghaghana bohea a dathegu.’
13 Disse então o senhor da vinha: Que farei? Mandarei meu filho amado; talvez o respeitem.
14 “Keana, kori vido kena reireghia na gnatha kena reghia a dathegna, imarea kena velea varihotaghidia, ‘Iaani na mane keda tonogna na gnatha leghugna ke thehe a tamagna. Gi katida vathehea, ighita katida tonogna na gnatha.’
14 Vendo-o, porém, os vinhateiros discorriam entre si e diziam: Este é o herdeiro; matemo-lo, para que se torne nossa a herança.
15 Mi marea kena thotia mena hati aua kosigna na gnatha mena thabu vathehea.” Ma a Jisas ke velera na komi tinoni, “Na hava keda eia na mane ke tonogna na gnatha tadia mara kena reireghia vania na?
15 E lançaram-no fora da vinha e mataram-no. Que lhes fará, pois, o dono da vinha?
16 Imanea keda vano me vathehera na komi tinoni ke dika iangeni me hera vano mara tavogha nigna na gnatha eigna kedana reireghia vania.” Kori vido imarea kena rongovia iaani, imarea kena velea, “Teo! Boi tangomana keda ai!”
16 Virá e exterminará estes vinhateiros e dará a vinha a outros. A estas palavras, disseram: Que Deus não o permita!
17 Ma a Jisas ke buta vano itadia me anira, “Gi keda boi ai na, na hava na ghaghana ikoragna na komi Rioriso ke Tabu kena velea,
17 Mas Jesus, fixando o olhar neles, disse-lhes: Que quer dizer então o que está escrito: A pedra que os edificadores rejeitaram tornou-se a pedra angular {Sl 117,22}?
18 Ahai keda pejuraghi tagna na ghahira iangeni, imanea keda purungongojo, ma ahai na ghahira iangeni keda sikili popogna, imanea keda baka.”
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará despedaçado; e sobre quem ela cair, este será esmagado!
19 Kori vido iangeni mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses mi mara na naghoi pris kena magnahaghinia kedana thotia a Jisas. Eigna kena adoa na titiono velepuhi iaani eidia imarea (imarea na komi tinoni dika kena reireghia na gnatha). Keana imarea kena boi thotia eigna kena mataghunira na mavitu.
19 Naquela mesma hora os príncipes dos sacerdotes e os escribas procuraram prendê-lo, mas temeram o povo. Tinham compreendido que se referia a eles ao propor essa parábola.
20 Mara kena nagho tadia mara Jiu kena kaekalea a Jisas eigna kedana reghipada sa puhi bali thotia. Imarea kena vetula vanoa tagna a Jisas kekeha tinoni kena eia vaghagna imarea kena mono jino, keana imarea kena dika. Imarea kena magnahaghinia a Jisas keda velea sa fata ke boi jino eigna kedana hati vanoa tagna na vunaghigna na provins bali fatea.
20 Puseram-se então a observá-lo e mandaram espiões que se disfarçassem em homens de bem, para armar-lhe ciladas e surpreendê-lo no que dizia, a fim de o entregarem à autoridade e ao poder do governador.
21 Imarea kena huatia, “Velepuhi, ighami kiti adoa ighoe ko velepuhi na hava ke tutuni. Ighoe ko boi tughua na hava ko velepuhi leghuagna arahai kena vaovarongo itamua. Teo, ighoe ko velepuhi vamua na hava ke tutuni eigna na puhi a God ke magnahaghinia na komi tinoni kedana leghua.
21 Perguntaram-lhe eles: Mestre, sabemos que falas e ensinas com retidão e que, sem fazer acepção de pessoa alguma, ensinas o caminho de Deus segundo a verdade.
22 O veleghami, kori nida na vetula e toke vamua katida volia na takis tagna na King gna i Rom ba teo?”
22 É-nos permitido pagar o imposto ao imperador ou não?
23 A Jisas ke adoa imarea kena haga pilaunia me velera,
23 Jesus percebeu a astúcia e respondeu-lhes:
24 “Oti tateli vaniu mai sikei na sileni. Oti veleu, ahai na totoghalegna ma na ahagna ke mono itagna?” Imarea kena haghore tughua, “Na King gna i Rom.”
24 Mostrai-me um denário. De quem leva a imagem e a inscrição? Responderam: De César.
25 Ma a Jisas ke velera, “Oti hea na King gna i Rom na hava ke tonogna, moti hea a God na hava ke tonogna.”
25 Então lhes disse: Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Mi marea kena mono bughoro eigna kena vere nidia puala kori nigna na haghore tughu. Imarea kena boi tangomana nidia na pilauniagna eigna keda velea sa fata ke boi jino kori matadia na mavitu.
26 Assim não puderam surpreendê-lo em nenhuma de suas palavras diante do povo. Pelo contrário, admirados da sua resposta, tiveram que calar-se.
27 Leghugna iaani, kekeha mara na Sadiusikena mai tagna a Jisas. Imarea kena boi vaututunia na komi tinoni kedana havi tabiru leghugna na thehe.
27 Alguns saduceus - que negam a ressurreição - aproximaram-se de Jesus e perguntaram-lhe:
28 Imarea kena velea, “Velepuhi, a Moses ke risoa gi na mane keda thehe sania a taugna me teo mua sa dathegna, a tahigna keda taulaghi itagna na vaivine ke thehe a taugna eigna keda boa na gari itagna bali vavusua na pagusugna a toghagna ke thehe.
28 Mestre, Moisés prescreveu-nos: Se alguém morrer e deixar mulher, mas não deixar filhos, case-se com ela o irmão dele, e dê descendência a seu irmão.
29 Vaghagna iaani, “Mara e vitu tamatahi kena mono, ma na mane ke havi nagho ke taulaghi tagna sina vaivine, kari e teo mua sa dathegna me thehe.
29 Ora, havia sete irmãos, o primeiro dos quais tomou uma mulher, mas morreu sem filhos.
30 A tahigna imanea ke taulaghi tagna na vaivine iangeni, me teo mua sa dathegna me thehe.
30 Casou-se com ela o segundo, mas também ele morreu sem filhos.
31 Ma na vatolugna tadia mara tamatahi ke taulaghi tagna me nanaba vamua. Vano me mara e vitu tamatahi gougovu kena taulaghi tagna na vaivine iangeni. Me teo sikei mane itadia ke boa sa gari tagna na vaivine iangeni mena thehe gougovu.
31 Casou-se depois com ela o terceiro. E assim sucessivamente todos os sete, que morreram sem deixar filhos.
32 Vagovugna, na vaivine ke thehe.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 O veleghami, kori vido a God keda vasokara tabirura arahai kena thehe, ahai tadia mara tamatahi irangeni keda taugna na vaivine iangeni, eigna mara vitu tamatahi gougovu kena taulagi tagna?”
33 Na ressurreição, de qual deles será a mulher? Porque os sete a tiveram por mulher.
34 Ma a Jisas ke haghore tughura, “Kori maramagna iaani, mara mane ma na koi vaivine kena taulaghi.
34 Jesus respondeu: Os filhos deste mundo casam-se e dão-se em casamento,
35 Kari arahai a God ke velera kena nabadia gi kedana havi tabiru kori thehe mena mono kori na maramagna mathangani, imarea kedana boi taulaghi,
35 mas os que serão julgados dignos do século futuro e da ressurreição dos mortos não terão mulher nem marido.
36 me kedana boi thehe eigna imarea kedana vaghadia na komi enjel. Imarea ara dathegna a God, eigna imanea ke vasokara tabirura kori thehe.
36 Eles jamais poderão morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, porque são ressuscitados.
37 Moses ke tatelia vanighita arahai kena thehe kedana ghoi havi tabiru. Kori titionogna a Moses ma na ghai iso ke beubethu na eloelogna, a Moses ke kiloagna a Lod God ‘a God na nidia a Ebraham, a Aisak ma a Jekob.’
37 Por outra parte, que os mortos hão de ressuscitar é o que Moisés revelou na passagem da sarça ardente {Ex 3,6}, chamando ao Senhor: Deus de Abraão, Deus de Isaac, Deus de Jacó .
38 A God iangeni, boi a God nidia arahai kena thehe ghohi, kari a God nidia arahai kena havi. Toke tolumara kotolu thehe ghohi i hau, tagna a God tolumara kotolu talu havi mua. Eigna tagna a God, na komi tinoni gougovu kena havi.”
38 Ora, Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos; porque todos vivem para ele.
39 Kekeha mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses ke velea, “Vunaghi, nimua na haghore tughu e toke puala.”
39 Alguns dos escribas disseram, então: Mestre, falaste bem.
40 Leghugna iaani, teo mua sa tinoni ke mathaghai na huatiagna.
40 E já não se atreviam a fazer-lhe pergunta alguma.
41 Ma a Jisas ke huatira, “Ehava gi ena velea a Vahavi na vinahuhugna vamua a King Deved?
41 Jesus perguntou-lhes: Como se pode dizer que Cristo é filho de Davi?
42 Kori na buka Psalm a Deved ke velea,
42 Pois o próprio Davi, no livro dos Salmos, diz: Disse o Senhor a meu Senhor: Senta-te à minha direita,
43 — ausente —
43 até que eu ponha os teus inimigos por escabelo dos teus pés {Sl 109,1}.
44 Deved ke kiloagna a Vahavi na vunaghigna. Gi imanea na vunaghigna a Deved, ehava gi imanea na vinahuhugna a Deved mua?”
44 Portanto, Davi o chama de Senhor! Como, pois, é ele seu filho?
45 Kori vido na mavitu kena rorongo mai, a Jisas ke velera nigna na komi vaovarongo,
45 Enquanto todo o povo o ouvia, disse a seus discípulos:
46 “Oti saghoi leghua na puhidia mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses! Imarea kena magnahaghinia na vahagheagna nidia na poko ke tabu mena vano kori makete eigna kena magnahaghinia vamua na mavitu kedana ghithathara mena ghaghana bohera. Kori vido kena vano haghe tadia na komi vathe haidu ba kena vano kori vangahaidu, imarea kena magnahaghinia kedana nohe tadia na komi nagho i sape.
46 Guardai-vos dos escribas, que querem andar de roupas compridas e gostam das saudações nas praças públicas, das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares dos banquetes;
47 Imarea kena pilaunira mena hatia nidia na komi fata na koi vaivine thehe sasani. Imarea kena tarai teve eigna kena magnahaghinia vamua na mavitu kedana ghaghana imarea kena tabu puala. Mara iraani, a God keda pukuni vaparara puala!”
47 que devoram as casas das viúvas, fingindo fazer longas orações. Eles receberão castigo mais rigoroso.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.