Mateus 26
Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs VC
1 Leghugna a Jisas ke titionoa na komi fata irangeni, imanea ke velera nigna na komi vaovarongo,
1 — ausente —
2 “Ighamu koti adoa na Laulahugna na Thovoliungi keda turughu ivaliha. Kori vido iangeni, imarea kedana lubatiu vano inau, na Dathei Tinoni, tadia nigua na thevuioka eigna kedana tupipuhiu kori ghaibabala.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Kori vido iangeni, mara na naghoi pris mi mara puhidia mara Jiu kena haidu kori vathegna a Kaiafas. Imanea na pukuni naghoi pris.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Imarea kena hiohiro puhi eigna kedana thotia me vathehea a Jisas kori puhi kedana boi adoa na mavitu.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Keana imarea kena velea, “Ati saghoi eia tadia na komi dani kati eia na laulahu, kenughua ena adoa na mavitu mena eia na rihu hutu.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 A Jisas ke mono i Betani kori vathegna a Saimon, sina mane ke toke tabiru kori lepa.
6 — ausente —
7 Kori vido kena nohe mena vanga, sina vaivine ke haghe mai duai botolo ke ulaghagna ke mono na oela i koragna. Na oela iangeni e ghuba tokegna puala me vahotha puala na voligna. Iia ke hangavia me rotea kori ulugna a Jisas.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Nigna na komi vaovarongo a Jisas kena reghia mena dikatadia itagna mena vele aua, “Ehava gi e hai rote diadikala na oela iangeni?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Na botolo oela iangeni vaghagna keda salemua, da e hatia na rongo ke sethe. Kari hatia me kemulia vanira mara na kuma.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 A Jisas ke adoa na hava kena velea me haghore vanira, “Saghoi velehouhorua! Iia ke eia itagua na fata ke toke puala.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Mara kena kuma kena mono duamiu hahali. Keana inau eni, teo kuda mono duamiu hahali.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 Kori vido ke rotea na oela itagua, iia ke kaikalitia na tonogu gi jufu mai na maghavu kuda thehe mena giluu.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Inau ku veleghamu, ivei mi vei, tadia na komi meleha koragna na maramagna kedana titionoa na Rorongo ke Toke, imarea kedana titiono na hava ke eia na vaivine iaani mena togha tabirua.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 A Jiudas Iskariot, imanea sikei tadia nigna na komi vaovarongo a Jisas, ke vano tadia mara na naghoi pris.
14 — ausente —
15 Imanea ke huatira, “Na hava kotida voliu gi kuda lubatia a Jisas vanighamu na?” Mi marea kena hea tolu hangavulu na seleni ke silva.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Kori vido iangeni, a Jiudas ke turughu na hiroagna na maghavu ke toke keda lubatia a Jisas vanira.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Tagna na dani ke nagho mai kori Laulahugna na Bred ke Teo na Isi Koragna, nigna na komi vaovarongo a Jisas kena mai itagna mena huatia, “Ivei ko magnahaghinighami kitida vano kaikalitia na vanga katida ghania kori Thovoliungi?”
17 — ausente —
18 Ma a Jisas ke velera, “Oti vano i Jerusalem tagna na mane ku titionoa vanighamu ghohi. Moti veleagna, ‘Nimami na mane velepuhi ke velea nigna na maghavu ke gharani mai ghohi. Imanea keda vanga duadia nigna na komi vaovarongo kori vathemu bali togha tabirua na Thovoliungi.’”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Mi mara na vaovarongo kena vano mena eia vaghagna vamua a Jisas ke velera. Imarea kena kaikalitia na vanga bali togha tabirua na Thovoliungi kori vathe iangeni.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Kori lavi, a Jisas duagna nigna na komi vaovarongo kena nohe bali vanga.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Kori vido kena sakai vanga, a Jisas ke velera, “Na hava ku veleghamu e tutuni. Sina mane itamiu keda perou.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Kori rongoviagna na haghore iangeni, nigna na komi vaovarongo kena dikahehe mena sopa veleagna a Jisas, “Lod, boi inau na?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Ma Jisas ke velea, “Sikei itamiu ghamu koti sakai vanga duagu tagna sina disi keda perou.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Inau, na Dathei Tinoni, kuda papara mu thehe vaghagna na komi Rioriso ke Tabu kena velea. Keana kenughua e dika vano tagna ahai ke lubatiu vano tadia nigua na komi thevuioka. Na tinoni iangeni e toke vamua keda boi havi mai kori maramagna eigna imanea keda pada na papara ke hutu puala.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Ma Jiudas, imanea ke taluhaghore eigna keda peroa a Jisas, ke velea, “Velepuhi, boi inau na?” Ma Jisas ke veleagna, “Ighoe ghehemu ko velea iangeni.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Kori vido kena vanga, a Jisas ke hatia na bred me veletokea a God. Gi e vidoa me kemulia itadia nigna na komi vaovarongo me velera, “Oti hatia moti ghania. Iaani na tonogu.”
26 — ausente —
27 Gi e hatia na hinao ke mono na waen ikoragna. Imanea ke veletokea a God me hera me velera, “Oti kouvia iaani, ighamu gougovu.”
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Iaani na ghaughabuagu keda lulu eidia na komi tinoni eigna a God keda talutavogha na komi paluhadia. Na ghaughabuagu keda kaputi ngasia na taluhaghore haehathe ke mathangani ke eia a God vanira nigna na komi tinoni.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Inau ku veleghamu, inau kuda boi ghoi kouvia na waen me ghieghilei jufungia na maghavu inau kuda kouvia na waen mathangani duamiu kori nigna na hughuta a Tamagu.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Gi ena salea na hymn mena taveti vano kori Suasupa i Ghai Olev.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 A Jisas ke velera nigna na komi vaovarongo, “Kori bongi iaani ighamu gougovu kotida ghogho moti korogha saniu vaghagna na komi Rioriso ke Tabu kena velea,
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Keana, kori vido kuda sokara tabiru kori thehe, inau kuda kidi nagho atu itamiu kori provins i Galili.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Ma a Pita ke veleagna, “Toke kedana ghogho sanigho mara na vaovarongo gougovu, inau teo kuda ghogho sanigho!”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 A Jisas ke haghore vania a Pita, “Inau ku velegho, kenughua bongi, gi e tangi na kokorako, ighoe koda tolu horui veleagna ko boi adou.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Keana a Pita ke veleagna, “Toke kuda thehe duamu, teo kuda velea inau ku boi adogho!” Mara na vaovarongo gougovu kena taluhaghore vaghagna iangeni.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 A Jisas duagna nigna na komi vaovarongo kena vano kori vido kena kiloagna i Getsemani. Jisas ke velera, “Oti nohe eeni. Inau kuda taveti vano sina ghathi vido iso mu tarai.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Imanea ke talangira duagna a Pita me rua dathegna a Jebedi, Jemes ma Jon. Kori vido iangeni a Jisas ke dikahehegna puala eigna na komi fata keda kathea.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Imanea ke velera e tolu nigna na mane vaovarongo, “Na dikahehe ke hutu puala itagua me haga vatheheu. Oti mono eeni moti rarai.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Imanea ke taveti vano sina vido gi e nere kolipogho horu kori thepa me tarai, “Mama, gi keda mono sa puhi keda tavogha, o saghoi lubatiu gi kuda papara mu thehe. Keana o saghoi leghua nigua na vanohehe, kari nimua na vanohehe vamua.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Gi a Jisas ke tabiru mai tadia tolu nigna na mane vaovarongo me reghira kena nere. Imanea ke veleagna a Pita, “Ehava? Boi tangomana kotida rarai duagu sikei na ghathi aoa vamua?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Otolu rarai motolu tarai eigna keda boi mai na auau itamiu. Tolughamu kotolu magnahaghinia na eiagna na hava ke jino, kari boi tangomana nimiu eigna na tonomiu ke lae.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Gi a Jisas ke ghoi taveti vano me tarai vaghagna iaani, “Mama, gi keda boi mono sa puhi ke tavogha tagna na papara ma na thehe kuda eia, inau kuda leghua vamua nimua na vanohehe.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Kori vido ke ghoi tabiru mai itadia tolu na mane vaovarongo, imanea ke reghira kena ghoi nere mua eigna kena magoli nidia puala.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 A Jisas ke vatolui tabirugna vano me tarai vaghagna ke eia ghohi.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Gi imanea ke ghoi tabiru mai me velera, “Oti talu nere nimiu mua? Otolu rorongo mai itagua. Na maghavu ke jufu mai ghohi. Inau na Dathei Tinoni, sina mane keda lubatiu vano kori limadia mara na koakoa.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Imanea keda perou ke mai ghohi iangeni. Sokara hadi mati atu itagna!”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Kori vido a Jisas ke talu haohaghore mua, a Jiudas, sikei itadia mara salaghe rua, ke jufu mai itadia. Sethe na tinoni kena mai duagna kena tangolia na ghau ma na ghai bali rihu. Mara na naghoi pris, mi kekeha mara puhidia mara Jiu kena vetulara mai.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 A Jiudas ke kidi velera ghohi na mavitu, “Ahai inau kuda kisia, iangeni imanea. Oti thotia.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 A Jiudas ke mai tagna a Jisas me velea, “Velepuhi! Na soleana keda mono duamu.” Gi e kisia.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 A Jisas ke veleagna a Jiudas, “Kulagu, o eia na hava ko mai bali eia.” Gi imarea kena mai mena thotia a Jisas.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Sina mane vaovarongo nigna a Jisas ke sipa aua nigna na ghau me toka vurukusua sina kuligna nigna na mane agutu na pukuni naghoi pris.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Ma Jisas ke haghore vania, “O sulupaghini tabirua nimua na ghau kori mathagna. Ahai ke rihu kori ghau, imanea keda thehe kori ghau.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Ehava? O boi adoa gi kuda kaea a Tamagu, imanea keda vetulara mai itagua sethe na toghai enjel?
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Keana gi kuda eia iangeni, kenughua e boi tutuni na komi Rioriso ke Tabu kena velea iaani keda padau.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Gi a Jisas ke haghore vanira na komi tinoni ngengeni, “Ehava? Inau na mane geogeno gi oti tangolia mai duamiu na ghau ma na ghai bali rihu? Leuleghu dani inau ku nohe kori Vathe ke Tabu nigna a God mu velepuhira na komi tinoni. Ehava gi oti boi thotiu ingengeni?
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Keana ighamu koti eia na komi fata iraani eigna keda tutuni na hava kena risoa i hau mara na profet itadia na komi Rioriso ke Tabu.” Kori vido iangeni mara vaovarongo gougovu kena ghogho sania a Jisas.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Mara kena thotia a Jisas kena hatia mena vano kori vathegna a Kaiafas, na pukuni naghoi pris. Kori vathe iangeni mara velepuhigna na komi vetula a Moses mi mara puhidia mara Jiu kena kidi haidu ghohi.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 A Pita ke leghura kari boi taveti gharanira eigna ke mataghu. Imanea ke haghe vano kori lalabagna na vathe iangeni, me nohe duadia na komi soldia kena Jiu kena kaekalea na Vathe ke Tabu. Imanea ke magnahaghinia keda adoa na hava keda pada a Jisas.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Na vunegna kena magnahaghinia na vatheheagna a Jisas, mara na naghoi pris mi mara puhi kena mono kori Kansol kena hirora kekeha tinoni kedana piapilau eigna a Jisas.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Sethe na tinoni kena mai mena titiono piapilau, keana boi tangomana nidia na padagna sikei titiono ke nabagna kedana vathehea. Gi e rua na mane koro mai
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 moro velea, “Na mane iaani ke velea ke tangomana na reo horuagna na Vathe ke Tabu nigna a God me ghoi vasokaraghinia koragna tolu na dani.”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Na pukuni naghoi pris ke sokara hadi me huatia a Jisas, “Ehava gi o boi velea sa fata tadia na komi tinoni kena titionogho?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Keana a Jisas ke mono bughoro vamua. Ma na pukuni naghoi pris ke velea, “O jijighi kori ahagna a God ke havi mo veleghami, ighoe a Vahavi, a Dathegna a God?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 A Jisas ke haghore tughua, “Ighoe ghehemu ko velea iangeni. Mi nau ku veleghamu, ighamu kotida reghiu inau, na Dathei Tinoni, kuda nohe kori madothogna a God ke mana puala. Ighamu kotida reghiu inau kuda tabiru mai kori parako.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Kori rongoviagna na haghore iaani, na pukuni naghoi pris ke dikatagna puala. Imanea ke resua nigna na poko ghehegna me velea, “Imanea ke vananaba ghehegna duagna a God. Teo sa vunegna katida hiroa mua sa tinoni keda toroagna imanea. Ighamu gougovu koti rongovia na hava ke velea imanea.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Ehava kori ghaghanamiu na?”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Gi imarea kena angusua na matagna mena tupia kori limadia. Kekeha kena tapoa
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 mena veleagna, “Gi ighoe a Vahavi, o veleghami, ahai ke tapogho?”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Kori vido kena talu fatea a Jisas, Pita ke nohe kori lalabagna na vathegna na pukuni naghoi pris. Sina vaivine ke agutu kori vathe iangeni ke mai itagna a Pita me veleagna, “Ighoe sikei tadia mara kena mono duagna a Jisas gna i Galili.”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Ma Pita ke veleagna, “Teo! U boi adoa na hava ko velea.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Gi e riu vano kori hagethagna na peo. Sina vaivine agutu ke tavogha ke reghia me velera arahai kena mono ngengeni, “Na mane iaani ke mono duagna a Jisas gna i Nasaret.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Ma Pita ke jijighi me velea, “Teo! Inau ku boi adoa na mane iangeni!”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Boi hauhaugna leghugna iangeni kekeha tinoni kena sokara ingengeni kena vano tagna a Pita mena veleagna, “Tutuni, ighoe sikei itadia, eigna na haghoremu vaghagna na haghoredia mara i Galili.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Imanea ke velera, “Inau ku jijighi ku boi adoa na mane iangeni. Gi kuda piapilau, e toke a God keda vaparau.” A Pita ke eu govu horu na haghore iaani ma na kokorako ke tangi.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Gi a Pita ke togha tabirua na haghore a Jisas ke kidi veleagna, “Inau ku velegho, kenughua bongi, gi e tangi na kokorako, ighoe koda tolu horui veleagna o boi adou.” A Pita ke dikahehegna puala me taveti au kori lalabagna na vathe me tangi heta.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.