Marcos 12

Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 A Jisas ke velera na titiono velepuhi iaani tadia mara kena nagho tadia mara Jiu: “Sina mane ke joua na komi ghai grep kori nigna na gnatha. Govu, gi e agutua na peo me agutua na vido bali pojiagna na komi grep bali agutu waen. Gi e sokaraghinia na vathe bali kaekale. Govu, gi e hirora kekeha tinoni bali agutu me reireghia nigna na gnatha. Imanea ke velera eigna kedana hatia kekeha sagharogna na ghai grep vaghagna na volidia. Leghugna iaani, imanea ke taveti au me vano mono tagna sina meleha ke hau.
1 Depois, entrou Jesus a falar-lhes por parábola: Um homem plantou uma vinha, cercou-a de uma sebe, construiu um lagar, edificou uma torre, arrendou-a a uns lavradores e ausentou-se do país.
2 Kori vido ke jufungia na maghavu ke ghano na komi grep, imanea ke vetula nigna na mane agutu eigna keda ohoa maia itagna kekeha ghagna na sagharogna kena vihukira.
2 No tempo da colheita, enviou um servo aos lavradores para que recebesse deles dos frutos da vinha;
3 Kori vido imanea ke jufu tadia mara kena reireghia na agutu, imarea kena thotia mena tupia mena vetula tabirua vavaha vamua tagna na vunaghigna.
3 eles, porém, o agarraram, espancaram e o despacharam vazio.
4 Leghugna iaani, na mane ke tonogna na gnatha ke ghoi vetula vanoa mua sina nigna na mane agutu. Imarea kena pukuni diadikala puala. Imarea kena tupia mena vangesoa na ulugna.
4 De novo, lhes enviou outro servo, e eles o esbordoaram na cabeça e o insultaram.
5 Gi e ghoi vetula mua sina nigna na mane agutu mena vathehea. Imanea ke ghoi vetulara vano mua kekeha mara nigna na agutu me nanaba vamua na hava kena eiragna. Imarea kena tupira kekeha mena vathehera kekeha.
5 Ainda outro lhes mandou, e a este mataram. Muitos outros lhes enviou, dos quais espancaram uns e mataram outros.
6 “Sina mane ke ghathi mono keda vetula vanoa, a pukuni dathegna ke dothovia puala. Imanea ke toatogha keda vetula vano ba teo. Gi e vetula vanoa eigna ke ghaghana imarea kedana ghaghana bohea a dathegna.
6 Restava-lhe ainda um, seu filho amado; a este lhes enviou, por fim, dizendo: Respeitarão a meu filho.
7 “Kori vido imarea kena reghia, imarea kena velea varihotaghidia, ‘Iaani na pukuni dathegna na mane ke tonogna na gnatha. Gi katida vathehea, ighita katida tonogna nigna na gnatha.’
7 Mas os tais lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; ora, vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Gi ena thotia mena vathehea mena soni aua na tonogna kosigna na gnatha.”
8 E, agarrando-o, mataram-no e o atiraram para fora da vinha.
9 Govu, gi a Jisas ke huatira, “Na hava keda eia na mane ke tonogna na gnatha iangeni tadia mara kena reireghia vania na? Imanea keda vano me vathehera na komi tinoni ke dika irangeni me hera vano mara tavogha nigna na gnatha eigna kedana reireghia vania.
9 Que fará, pois, o dono da vinha? Virá, exterminará aqueles lavradores e passará a vinha a outros.
10 Ighamu koti adoa ghohi na fata iaani kena risoa tadia na komi Rioriso ke Tabu:
10 Ainda não lestes esta Escritura:
11 A God ke eia na fata iaani
11 isto procede do Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos?
12 Mara kena nagho tadia mara Jiu, kena magnahaghinia na thotiagna a Jisas eigna kena adoa na titiono velepuhi iaani eidia imarea ghehedia - imarea na komi tinoni ke dika kena reireghia na gnatha. Keana imarea kena boi thotia eigna imarea kena mataghunira na mavitu kena totogo kori nigna na velepuhi. Imarea kena taveti sania vamua.
12 E procuravam prendê-lo, mas temiam o povo; porque compreenderam que contra eles proferira esta parábola. Então, desistindo, retiraram-se.
13 Leghugna iaani, mara na Farise duadia mara kena leghua a King Herod kena vetulara vano kekeha tinoni tagna a Jisas eigna kedana huatia. Imarea kena magnahaghinia a Jisas keda velehouhorua na King gna i Rom eigna kedana thotia mena fatea.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Imarea kena mai tagna a Jisas mena veleagna, “Velepuhi, ighami kiti adoa na komi fata ko velea ke jino meke tutuni. Kari o velepuhira mua na mavitu na komi fata a God ke magnahaghinia kedana eia. O boi mataghunia na hava kena ghaghana na mavitu eimu ighoe. Toke kedana boi magnahaghinia nimua na velepuhi, ighoe o velepuhi vamua na hava ke tutuni eigna a God. O veleghami, kori nida na vetula e toke vamua katida volia na takis tagna na King gna i Rom ba teo?”
14 Chegando, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e não te importas com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens; antes, segundo a verdade, ensinas o caminho de Deus; é lícito pagar tributo a César ou não? Devemos ou não devemos pagar?
15 A Jisas ke adoa imarea kena haga pilaunia me velera, “Ehava kotinia haga pilauniu? Oti hatia maia sikei na sileni itagua.”
15 Mas Jesus, percebendo-lhes a hipocrisia, respondeu: Por que me experimentais? Trazei-me um denário para que eu o veja.
16 Imarea kena hatia maia itagna, gi e reghia me huatira, “Ahai na totoghalegna ma na ahagna ke mono itagna?”
16 E eles lho trouxeram. Perguntou-lhes: De quem é esta efígie e inscrição? Responderam: De César.
17 Ma a Jisas ke velera, “Hea na King gna i Rom na hava ke kaeghamu moti hea a God na hava ke kaeghamu.” Imarea kena vere nidia puala eigna imanea ke thaothadogha puala kori nigna na haghore tughu.
17 Disse-lhes, então, Jesus: Dai a César o que é de César e a Deus o que é de Deus. E muito se admiraram dele.
18 Leghugna iaani, kekeha mara na Sadiusi kena mai tagna a Jisas. Imarea kena boi vaututunia na havi tabiru leghugna na thehe. Imarea kena huatia,
18 Então, os saduceus, que dizem não haver ressurreição, aproximaram-se dele e lhe perguntaram, dizendo:
19 “Velepuhi, a Moses ke risoa gi na mane keda thehe sania a taugna me teo mua sa dathegna, a tahigna keda taulaghi itagna na vaivine ke thehe a taugna eigna keda boa na gari itagna bali vavusua na pagusugna a toghagna ke thehe.
19 Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se morrer o irmão de alguém e deixar mulher sem filhos, seu irmão a tome como esposa e suscite descendência a seu irmão.
20 Vaghagna iaani, “Mara vitu tamatahi ke mono ma na mane ke havi nagho ke taulaghi tagna sina vaivine kari e teo mua sa dathegna me thehe.
20 Ora, havia sete irmãos; o primeiro casou e morreu sem deixar descendência;
21 Gi a tahigna ke taulaghi tagna na vaivine iangeni, me teo mua sa dathegna me thehe. Ma na vatolugna tadia mara tamatahi ke taulaghi tagna me nanaba vamua.
21 o segundo desposou a viúva e morreu, também sem deixar descendência; e o terceiro, da mesma forma.
22 Vano me mara vitu tamatahi gougovu kena taulaghi tagna na vaivine iangeni. Me teo sikei mane itadia ke boa sa gari tagna na vaivine iangeni mena thehe gougovu. Vagovugna, na vaivine ke thehe.
22 E, assim, os sete não deixaram descendência. Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
23 Gi keda ai na, kori vido a God keda vasokara tabirura arahai kena thehe, ahai tadia mara tamatahi irangeni keda taugna na vaivine iangeni?”
23 Na ressurreição, quando eles ressuscitarem, de qual deles será ela a esposa? Porque os sete a desposaram.
24 A Jisas ke velera, “Oti pukuni hahi tutuni! Ighamu koti boi talu adoa na komi Rioriso ke Tabu, moti bosi thaothadoghagna a God ke mana puala.
24 Respondeu-lhes Jesus: Não provém o vosso erro de não conhecerdes as Escrituras, nem o poder de Deus?
25 Kori vido a God keda vasokara tabirura na komi tinoni kena thehe imarea kedana boi taulaghi, vaghadia na komi enjel kena mono i popo kena boi taulaghi.
25 Pois, quando ressuscitarem de entre os mortos, nem casarão, nem se darão em casamento; porém, são como os anjos nos céus.
26 Ikeagaieni inau kuda velepuhighamu eigna na havi tabiru kori thehe. Oti adoa mua, kori na titionogna a Moses ma na ghai iso ke beubethu na eloelogna, a God ke veleagna a Moses, ‘Inau na God nigna Ebraham, a Aisak ma a Jekob.’ Toke tolumara kotolu thehe ghohi i hau, tagna a God tolumara talu havi mua.
26 Quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido no Livro de Moisés, no trecho referente à sarça, como Deus lhe falou:
27 A God, boi na God nidia arahai kena thehe ghohi, kari nidia na God arahai kena havi. Kori vido ighamu koti velea ighita katida boi sokara tabiru kori thehe, ighamu oti pukuni hahi tutuni!”
27 Ora, ele não é Deus de mortos, e sim de vivos. Laborais em grande erro.
28 Sina mane velepuhigna na vetula nigna a Moses ke mono ngengeni me rongovia na hava ke velea a Jisas tadia mara na Sadiusi. Imanea ke adoa nigna na haghore tughu e toke puala me huatia a Jisas, “Na hava na vetula nigna a Moses ke nagho tadia na komi vetula gougovu?”
28 Chegando um dos escribas, tendo ouvido a discussão entre eles, vendo como Jesus lhes houvera respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o principal de todos os mandamentos?
29 Gi a Jisas ke veleagna, “A Moses ke velea iaani: ‘Ighamu na mavitugna Israel, oti vaovarongo toetoke! A God na nida na vunaghi, imanea sikei vamua a God.
29 Respondeu Jesus: O principal é:
30 Oti dothovia kori havimiu gougovu, kori tarungamiu gougovu, kori ghaghanamiu gougovu ma na hetamiu gougovu.’ Iaani na vetula ke nagho vano tadia na komi vetula gougovu.
30 Amarás, pois, o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todo o teu entendimento e de toda a tua força.
31 Na varuagna na vetula ke nagho iaani mua: ‘Dothovira na komi tinoni vaghagna ko dothovigho ghehemu.’ Teo sa vetula mua ke nagho vano tadia e rua na vetula iaani.”
31 O segundo é:
32 Imanea ke veleagna a Jisas, “Toke puala velepuhi! E tutuni puala na hava ko velea, sikei vamua a God, teo mua sa God tavogha.
32 Disse-lhe o escriba: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que ele é o único, e não há outro senão ele,
33 E toke katida dothovia a God kori havida gougovu, kori tarungada gougovu kori ghaghanada gougovu ma na hetada gougovu. Ma katida dothovira na komi tinoni vaghagna kati dothovighita gheheda. E rua na vetula iraani ke nagho vano tadia na komi vetula kati leghua vaghagna na komi vetula eidia na komi havughaghi kati eia kori Vathe ke Tabu nigna a God.”
33 e que amar a Deus de todo o coração e de todo o entendimento e de toda a força, e amar ao próximo como a si mesmo excede a todos os holocaustos e sacrifícios.
34 A Jisas ke adoa nigna na haghore tughu ke jino me veleagna, “Inau ku velegho, ighoe ko gharani ghohi na lubatiagna a God eigna keda vunaghi pungusia na havimu.” Leghugna iaani teo mua sa tinoni keda mathaghai na huatiagna.
34 Vendo Jesus que ele havia respondido sabiamente, declarou-lhe: Não estás longe do reino de Deus. E já ninguém mais ousava interrogá-lo.
35 Leghugna iaani, a Jisas ke velepuhira na mavitu kori Vathe ke Tabu nigna a God. Imanea ke veleragna, “Ehava gi mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses kena velea a Vahavi na vinahuhugna vamua a King Deved?
35 Jesus, ensinando no templo, perguntou: Como dizem os escribas que o Cristo é filho de Davi?
36 Eigna sina maghavu na Tarunga ke Tabu ke batua na ghaghanagna a Deved mi manea ke velea,
36 O próprio Davi falou, pelo Espírito Santo:
37 Deved ke kiloagna a Vahavi na vunaghigna. Gi imanea na vunaghigna a Deved, ehava gi imanea na vinahuhugna a Deved mua?” Na mavitu kena rongovia na hava ke velea a Jisas mena totogo nidia puala.
37 O mesmo Davi chama-lhe Senhor; como, pois, é ele seu filho? E a grande multidão o ouvia com prazer.
38 Kori vido a Jisas ke velepuhira na mavitu, imanea ke velera mua iaani, “Oti saghoi leghua na puhidia mara na velepuhigna na vetula nigna a Moses! Imarea kena vahaghea nidia na poko ke tabu mena vano kori makete eigna kena magnahaghinia vamua na mavitu kedana ghithathara mena ghaghana bohera.
38 E, ao ensinar, dizia ele: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes talares e das saudações nas praças;
39 Kori vido imarea kena vano haghe tadia na komi vathe haidu ba kori vido kena vano kori vangahaidu, imarea kena vahia na komi nagho i sape.
39 e das primeiras cadeiras nas sinagogas e dos primeiros lugares nos banquetes;
40 Imarea kena pilaunira na koi vaivine thehe sasani eigna kedana hera nidia na komi fata ma na vathedia. Imarea kena tarai teve eigna kena magnahaghinia vamua na mavitu kedana ghaghana imarea kena tabu puala. Mara iraani, a God keda pukuni vaparara puala!”
40 os quais devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações; estes sofrerão juízo muito mais severo.
41 A Jisas ke nohe koragna na Vathe ke Tabu nigna a God me reghi vano tagna na vido bali sosoni rongo. Imanea ke reghira na komi tinoni kena haghe mai mena sonia nidia na rongo. Sethe mara pada rongo kena mai mena sonia haghea na rongo ke sethe.
41 Assentado diante do gazofilácio, observava Jesus como o povo lançava ali o dinheiro. Ora, muitos ricos depositavam grandes quantias.
42 Gi e reghia sina vaivine thehe sasani ke kuma ke haghe mai me soni haghea e rua na siliva keda talu haidura e jufungia vamua sina seleni.
42 Vindo, porém, uma viúva pobre, depositou duas pequenas moedas correspondentes a um quadrante.
43 A Jisas ke kilora mai nigna na komi vaovarongo me velera, “E tutuni na hava ku veleghamu, na vaivine iaani e sethe vano na rongo ke sonia tadia na komi tinoni gougovu kena mai sosoni.
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta viúva pobre depositou no gazofilácio mais do que o fizeram todos os ofertantes.
44 Eigna na komi tinoni kena pukuni pada rongo kena sonia vamua na rongo ke tomagha tadia. Keana na vaivine iaani ke soni govua na ghathi rongo ke tonogna me teo sa nigna rongo ke tomagha bali volia ghagna vanga.”
44 Porque todos eles ofertaram do que lhes sobrava; ela, porém, da sua pobreza deu tudo quanto possuía, todo o seu sustento.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.