João 9
Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs ARIB
1 Jisas ke taveti vano kori hangana me reghia sina mane ke havi doa mai.
1 E passando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Nigna na komi vaovarongo a Jisas kena huatiagna, “Velepuhi, ehava? Na mane iaani ke doa eigna na komi paluhagna ghehegna ba na komi paluhadia a tamagna ma idogna?”
2 Perguntaram-lhe os seus discípulos: Rabi, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Ma Jisas ke velera, “Imanea ke doa, boi eigna na komi paluhagna ghehegna ba na komi paluhadia a tamagna ma idogna. Imanea ke doa eigna a God keda tateli au nigna na mana kori vido keda hathea imanea.
3 Respondeu Jesus: Nem ele pecou nem seus pais; mas foi para que nele se manifestem as obras de Deus.
4 Kori vido ke dani mua, ati eia na agutu nigna ahai ke vetulau mai. Kari na bongi ke gharani mai ghohi ke boi tangomana sa tinoni keda eia sa agutu.
4 Importa que façamos as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; vem a noite, quando ninguém pode trabalhar.
5 Kori vido inau ku mono mua kori maramagna, inau na raraha tadia na komi tinoni kori maramagna.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Leghugna ke velea iangeni, a Jisas ke angusu horu kori thepa me ngignoa na angusugna duagna na thepa me pila. Gi e havula kori matagna na mane ke doa.
6 Dito isto, cuspiu no chão e com a saliva fez lodo, e untou com lodo os olhos do cego,
7 Gi e veleagna, “O vano mo daudanu kori maha i bea kena kiloagna Siloam.” (Na ghaghana koragna Siloam, ‘vetula vanoa’). Imanea ke vano me daudanu kori bea iangeni, mi kori vido ke tabiru kori vathegna, na matagna ke toke.
7 e disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé {que significa Enviado}. E ele foi, lavou-se, e voltou vendo.
8 Na komi tinoni kena mono kori melehagna, ma arahai kena reghia kori vido ke kaekae rongo, imarea kena veihuahuatighi vaghagna iaani, “Ehava? Iaani na mane ke doa ke nohe me kakae rongo i hau?”
8 Então os vizinhos e aqueles que antes o tinham visto, quando mendigo, perguntavam: Não é este o mesmo que se sentava a mendigar?
9 Kekeha kena velea, “Hii, imanea hiri.”
9 Uns diziam: É ele. E outros: Não é, mas se parece com ele. Ele dizia: Sou eu.
10 Imarea kena huatiagna, “Na hava ke padagho gi o dodoro ikeagaieni?”
10 Perguntaram-lhe, pois: Como se te abriram os olhos?
11 Imanea ke anira, “Na mane kena kiloagna Jisas ke hatia na thepa me havula kori matagu. Gi e veleu eigna kuda vano daudanu kori maha i bea i Siloam. Inau ku vano mu daudanu kori bea iangeni, gi e toke na matagu!”
11 Respondeu ele: O homem que se chama Jesus fez lodo, untou-me os olhos, e disse-me: Vai a Siloé e lava-te. Fui, pois, lavei-me, e fiquei vendo.
12 Gi ena huatia mua, “Ivei na mane iangeni?”
12 E perguntaram-lhe: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Gi kekeha tinoni kena hati vanoa na mane iangeni tadia mara na Farise.
13 Levaram aos fariseus o que fora cego.
14 Na dani a Jisas ke havula na thepa kori matagna na mane iangeni me vatokea, na Sabat.
14 Ora, era sábado o dia em que Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Kori vido mara na Farise kena adoa iangeni, imarea kena huatia na hava ke pada gi e tangomana na dodoro. Imanea ke anira, “Imanea ke havula na thepa kori matagu. Gi u vano mu daudanu, mi keagaieni inau ku tangomana na dodoro.”
15 Então os fariseus também se puseram a perguntar-lhe como recebera a vista. Respondeu-lhes ele: Pôs-me lodo sobre os olhos, lavei-me e vejo.
16 Kekeha mara na Farise kena velea, “Na mane iangeni ke boi mai tagna God, eigna imanea ke agutu kori Sabat.”
16 Por isso alguns dos fariseus diziam: Este homem não é de Deus; pois não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia dissensão entre eles.
17 Mena ghoi huatia mua na mane ke doa i hau, “Na vunegna imanea ke votokea na matamu, na hava ko ghaghana eigna imanea?”
17 Tornaram, pois, a perguntar ao cego: Que dizes tu a respeito dele, visto que te abriu os olhos? E ele respondeu: É profeta.
18 Mara puhidia mara Jiu kena boi vaututunia na mane iangeni ke doa i hau. Na vunegna iangeni, imarea kena kilora mai a idogna ma tamagna.
18 Os judeus, porém, não acreditaram que ele tivesse sido cego e recebido a vista, enquanto não chamaram os pais do que fora curado,
19 Gi ena huatira roira, “E tutuni iaani a dathemiu? Ehava, imanea ke havi doa mai? Gi keda tutuni iangeni, ehava gi e tangomana na dodoro na?”
19 e lhes perguntaram: É este o vosso filho, que dizeis ter nascido cego? Como, pois, vê agora?
20 A idogna ma tamagna koro velea, “Iroghami kuru adoa imanea a dathemami, muru adoa mua imanea ke havi doa mai.
20 Responderam seus pais: Sabemos que este é o nosso filho, e que nasceu cego;
21 Kari iroghami kuru boi adoa ehava gi e tangomana na dodoro ikeagaieni, muru boi adoa ahai ke vatokea. Oti huatia ghehemiu eigna imanea ke hutu ghohi me tangomana na titiono ghehegna.”
21 mas como agora vê, não sabemos; ou quem lhe abriu os olhos, nós não sabemos; perguntai a ele mesmo; tem idade; ele falará por si mesmo.
22 Roira koro velea iangeni eigna koro mataghunira mara puhidia mara Jiu, eigna imarea kena kidi velea ghohi ahai keda velea a Jisas a Vahavi, imarea kedana boi lubatia na tinoni iangeni keda haghe kori vathe haidu bali maimanihihia a God.
22 Isso disseram seus pais, porque temiam os judeus, porquanto já tinham estes combinado que se alguém confessasse ser Jesus o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Iangeni na vunegna iroira koro velea, “Oti kaea imanea eigna ke hutu ghohi me tangomana na titiono ghehegna.”
23 Por isso é que seus pais disseram: Tem idade, perguntai-lho a ele mesmo.
24 Imarea kena ghoi kiloa maia mua na mane ke doa i hau mena ania, “O taluhaghore tagna a God na hava koda veleghami keda tutuni. Ighami kiti adoa na mane iangeni na mane koakoa.”
24 Então chamaram pela segunda vez o homem que fora cego, e lhe disseram: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Imanea ke haghore tughura, “Inau ku boi adoa imanea na mane koakoa ba teo. Sina fata vamua inau ku adoa, inau ku havi doa mai, kari ikeagaieni inau ku dodoro!”
25 Respondeu ele: Se é pecador, não sei; uma coisa sei: eu era cego, e agora vejo.
26 Mi marea kena ania, “Na hava ke eia itamua na? Ehava nia na vatokeghogna na?”
26 Perguntaram-lhe pois: Que foi que te fez? Como te abriu os olhos?
27 Imanea ke anira, “Inau ku veleghamu ghohi kari oti bosi vaututuniu. Ehava gi oti magnahaghinia kuda ghoi veleghamu na hava ke padau? Ehava? Ighamu huju oti magnahaghinia kotida nigna na mane vaovarongo?”
27 Respondeu-lhes: Já vo-lo disse, e não atendestes; para que o quereis tornar a ouvir? Acaso também vós quereis tornar-vos discípulos dele?
28 Gi imarea kena pukuni haghore diadikala na mane iangeni mena veleagna, “Ighoe na nigna na mane vaovarongo, kari ighami nigna na mane vaovarongo a Moses!
28 Então o injuriaram, e disseram: Discípulo dele és tu; nós porém, somos discípulos de Moisés.
29 Ighami kiti adoa a God ke haohaghore itagna a Moses, kari na mane iangeni, ighami iti boi adoa sa fata eigna imanea. Toke na meleha imanea ke havi mai itagna, ighami kiti boi adoa.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés; mas quanto a este, não sabemos donde é.
30 Ma na mane iangeni ke haghore tughura, “Inau ku vere nigua puala! Toke imanea ke vatokea na matagu, ighamu koti boi adoa na meleha ke au mai itagna!
30 Respondeu-lhes o homem: Nisto, pois, está a maravilha: não sabeis donde ele é, e entretanto ele me abriu os olhos;
31 Ighita kati adoa a God ke boi rongovia na komi tarai nidia mara kena dika, kari imanea ke rongovia nidia na komi tarai arahai kena ghaghana bohea mena leghua.
31 sabemos que Deus não ouve a pecadores; mas, se alguém for temente a Deus, e fizer a sua vontade, a esse ele ouve.
32 Kori turughugna na maramagna me jufu ikeagaieni, teo sa tinoni ke vatokea na tinoni ke havi doa mai.
32 Desde o princípio do mundo nunca se ouviu que alguém abrisse os olhos a um cego de nascença.
33 Ma na mane iangeni teo keda eia iangeni gi keda boi mai tagna God.”
33 Se este não fosse de Deus, nada poderia fazer.
34 Imarea kena veleagna, “Turughu kori vido ko havi mai, ighoe na tinoni koakoa! Me boi tangomana koda velepuhighami sa fata!” Gi ena gigi aua imanea kori vathe haidu.
34 Replicaram-lhe eles: Tu nasceste todo em pecados, e vens nos ensinar a nós? E expulsaram-no.
35 Kori vido a Jisas ke rongovia imarea kena gigi aua na mane ke doa i hau, imanea ke vano me reghipada na mane iangeni. Gi e huatia, “Ehava? O vaututunia ghohi na Dathei Tinoni?”
35 Soube Jesus que o haviam expulsado; e achando-o perguntou-lhe: Crês tu no Filho do homem?
36 Na mane iangeni ke ania, “Mane puhi, o veleu ahai imanea eigna kuda vaututunia.”
36 Respondeu ele: Quem é, senhor, para que nele creia?
37 A Jisas ke ania, “Ighoe ko reghia ghohi imanea. Ikeagaieni imanea hiri ke haohaghore duamu.”
37 Disse-lhe Jesus: Já o viste, e é ele quem fala contigo.
38 Imanea ke veleagna, “Lod, inau ku vaututunigho.” Gi imanea ke maimanihihia a Jisas.
38 Disse o homem: Creio, Senhor! E o adorou.
39 Ma Jisas ke ania, “Inau ku mai kori maramagna eigna na pukuni havidia na komi tinoni keda tate au. Inau ku mai eigna arahai kena doa kedana reghivaughithatha na hava ke tutuni eigna a God, ma arahai kena velea kena tangomana na dodoro, imarea kedana adoa kena pukuni doa.”
39 Prosseguiu então Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não vêem vejam, e os que vêem se tornem cegos.
40 Kekeha mara na Farise kena sokara ngengeni kena rongovia na hava ke velea a Jisas mena huatiagna, “Ehava? Ighoe ko velea ighami kiti doa?”
40 Alguns fariseus que ali estavam com ele, ouvindo isso, perguntaram-lhe: Porventura somos nós também cegos?
41 Ma Jisas ke anira, “Gi kotida adoa ighamu koti doa, a God keda talutavogha na komi paluhamiu. Kari na vunegna ighamu koti velea oti tangomana na dodoro, a God keda boi talutavogha na komi paluhamiu.”
41 Respondeu-lhes Jesus: Se fosseis cegos, não teríeis pecado; mas como agora dizeis: Nós vemos, permanece o vosso pecado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.