João 7

Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Leghugna iangeni a Jisas ke taveti tadia na komi meleha kori provins i Galili. Imanea ke boi magnahaghinia keda vano i Jerusalem kori provins i Jiudea eigna mara puhidia mara Jiu ngengeni kena magnahaghinia kedana vathehea.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Na laulahu bali togha tabirua na maghavu ara hutudia mara Jiu kena mono kori baebale kori meleha ke gou ke gharani ghohi.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Ara tahigna a Jisas kena mai itagna mena veleagna, “O taveti vano i Jerusalem kori provins i Jiudea tagna na laulahu, mo eia kekeha reghithehe eigna kedana reghia na komi tinoni kena leghugho.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ahai ke magnahaghinia na ahagna keda rongoragha ivei mi vei, imanea keda saghoi poloa na hava ke eia. Gi koda tangomana na eiagna na komi reghithehe, o eia mekena reghia na komi tinoni gougovu.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Imarea kena velea iangeni eigna, toke imarea ara pukuni tahigna a Jisas, imarea kena boi vaututunia.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Ma Jisas ke anira, “Na nigua na maghavu kuda vano e boi jufu mai mua, kari ighamu tangomana kotida vano tagna sa maghavu koti magnahaghinia.
6 Ele respondeu:
7 Na komi tinoni kori maramagna, e teo sa vunegna kedana thevuioka itamiu, kari imarea kena thevuioka itagua eigna inau ku velera na komi puhidia ke dika.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Oti vano tagna na laulahu iangeni. Inau teo kuda atu ikeagaieni, eigna e boi jufu mai mua nigua na maghavu.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Leghugna ke velea iaani, a Jisas ke talu mono mua i Galili.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Leghudia ara tahigna ke vano kori laulahu, a Jisas huju e vano mua, kari e vano ghehegna eigna kedana boi reghia na komi tinoni.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Mara puhidia mara Jiu kena hiroa a Jisas kori laulahu mena huatia tadia na komi tinoni mena velea, “Ivei na mane iangeni?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Sethe na tinoni tadia na mavitu kena titiono varihotaghidia eigna a Jisas. Kekeha itadia kena velea, “Imanea na mane toke.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Kari teo ahai ke titiono eigna a Jisas naghodia na mavitu eigna kena mataghunira mara puhidia mara Jiu.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Leghugna kekeha dani, kori vido imarea kena haga jufu ghohi hotaghigna na laulahu, a Jisas ke vano kori Vathe ke Tabu nigna God me velepuhira na komi tinoni.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Mara puhidia mara Jiu kena vere nidia puala tagna nigna na velepuhi mena velea, “Imanea ke boi pukuni sikolu toetoke eidia na komi fata koragna na komi Rioriso ke Tabu. Ehava gi e adoa puala na komi fata iraani?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 A Jisas ke anira, “Nigua na velepuhi boi na ghaghanagu ghehegu, kari e mai tagna a God ke vetulau mai.
16 Jesus disse:
17 Ahai ke magnahaghinia na leghuagna nigna na vanohehe a God, imanea keda adoa nigua na velepuhi ke mai tagna a God ba e mai kori ghaghanagu ghehegu.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Ahai ke titionoa na ghaghanagna ghehegna, imanea ke magnahaghinia vamua na komi tinoni kedana veletokea. Kari ahai ke agutu heta eigna na komi tinoni kedana veletokea ahai ke vetula maia, nigna na haghore ke tutuni me teo sa piapilau itagna.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Ighamu koti adoa a Moses ke heghamu na komi vetula, kari teo sikei itamiu ke pukuni leghura. Ma na hava ke tutuni, ighamu koti vapuipuhi bali vatheheu!”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Na mavitu kena ania, “Na tidatho ke mono ikoramu! Teo ahai ke vapuipuhi bali vathehegho.”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 A Jisas ke anira, “Sikei vamua na reghithehe koti reghia inau ku eia, moti vere nimiu puala eigna ku eia iangeni kori Sabat.
21 Então Jesus disse:
22 Kari ighamu huju oti eia mua na agutu kori Sabat kori vido koti leghua na vetulagna na sogivaughithatha a Moses ke heghamu. (Na vetula iangeni e boi turughu mai tagna a Moses, kari e turughu mai tadia ara hutumiu kena kidi mono gi e mono mai a Moses.)
22 Vocês
23 Gi na dani bali eia na sogivaughithatha keda mai kori Sabat, ighamu koti eia vamua bali leghua na vetula iangeni nigna a Moses. Gi kotida eia iangeni, ehava gi oti dikatamiu itagua eigna inau ku pukuni vatoke tabirua sina mane kori Sabat na?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Oti saghoi fatea sa tinoni leghuagna na hava koti reghia vamua, kari oti fatea leghuagna na hava ke jino kori matagna a God.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Kekeha tinonigna i Jerusalem kena titiono varihotaghidia eigna a Jisas vaghagna iaani, “Ehava? Iaani na mane mara puhida kena vapuipuhi bali vathehea?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Reghia! Imanea ke titiono naghodia na mavitu, kari mara puhi kena boi velea sa fata itagna. Ehava? Oti ghaghana imarea kena toatogha imanea a Vahavi?
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Kari imanea teo keda a Vahavi eigna ighita kati adoa na meleha imanea ke mai itagna. Kori vido a Vahavi keda mai, teo ahai keda adoa ivei tagna ke mai.”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Kori vido a Jisas ke talu velepuhira na komi tinoni kori Vathe ke Tabu, imanea ke haghore heta vanira, “Ighamu koti adou moti adoa mua na meleha ku mai itagna. Inau u boi mai leghuagna na ghaghanagu ghehegu, kari ahai ke vetulau mai, imanea ke tutuni. Ighamu koti boi adoa imanea,
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 keana inau ku adoa eigna inau ku mai itagna, mi manea ke vetulau mai itamiu.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Kori vido mara puhidia mara Jiu kena rongovia iangeni, imarea kena magnahaghinia kedana thotia, keana boi tangomana nidia eigna ke boi jufu mua nigna na maghavu.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Sethe na tinoni tadia na mavitu kena mono ngengeni kena vaututunia a Jisas kori vido iangeni mena velea, “Da imanea a Vahavi. Eigna teo ahai keda mai keda eia na komi reghithehe ke sethe vano tagna na komi reghithehe ke eia na mane iaani.”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Kori vido mara na Farise kena rongovia na komi fata irangeni kena titionoa na mavitu eigna a Jisas, imarea duadia mara na naghoi pris kena vetulara kekeha mara soldia kena kaekalea na Vathe ke Tabu eigna kedana thotia.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Gi a Jisas ke velera na komi tinoni, “Inau kuda mono duamiu sina vido iso vamua, gi u ghoi tabiru vano tagna ahai ke vetulau mai.
33 Jesus disse:
34 Leghugna iangeni ighamu kotida hirou kari ighamu kotida boi padau. Na meleha kuda mono itagna ighamu boi tangomana kotida vano ngengeni.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Mara puhidia mara Jiu kena veihuahuatighi, “Ivei keda vano na mane iaani gi keda vahothahaghinighita na padagna? Ehava? Imanea keda vano tadia na komi tinoni Jiu kena mono tadia na komi melehadia mara kena boi Jiu eigna keda velepuhira duadia mara kena boi Jiu?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Na hava na ghaghana koragna na komi haghore iraani ke velea imanea: ‘Ighamu kotida hirou kari ighamu kotida boi padau,’ ma ‘Na meleha kuda mono itagna, ighamu boi tangomana kotida vano ngengeni’?”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Na vagovui danigna na laulahu bali togha tabiru na maghavu ara hutudia mara Jiu kena mono kori baebale, iangeni na dani ke nagho vano. Ma Jisas ke sokara hadi me haghore heta tadia na mavitu, “Gi kotida langasa, oti mai itagua eigna kuda vakoughamu!
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Eigna na komi Rioriso ke Tabu kena velea, “Ahai keda vaututuniu inau, na bea i havi keda fufutu au mai itagna.”
38 Como dizem as
39 (Kori vido a Jisas ke titiono eigna na bea i havi, imanea ke titiono eigna na Tarunga ke Tabu keda hera arahai kena vaututunia. Keana kori vido iangeni imarea kena boi hatia mua na Tarunga ke Tabu, eigna a God ke boi tateli aua mua a Jisas ke thaba vano.)
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Kori vido na komi tinoni kena rongovia na hava ke velea Jisas, kekeha itadia kena velea, “Tutuni, imanea na Profet a God ke taluhaghorea keda vetula maia!”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Kekeha kena velea, “Imanea a Vahavi.”
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 Eigna na komi Rioriso ke Tabu kena velea a Vahavi keda havi mai kori vikegna a King Deved. Mi manea keda havi mai i Betlehem, kori melehagna a King Deved.”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Ma na ghaghanadia na komi tinoni e taotavogha eigna a Jisas.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Kekeha kena magnahaghinia na thotiagna, kari boi tangomana nidia.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Mara na soldia kena kaekalea na Vathe Tabu kena tabiru vano tadia mara na naghoi pris mi mara na Farise. Mi marea kena huatira na komi soldia, “Ehava koti nia boi thotia a Jisas moti hatia maia eeni?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Imarea kena anira, “Ighita ati boi rongovia sa tinoni ke titiono vaghagna na tinoni iangeni!”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Gi mara na Farise kena velera mara na soldia, “Ehava? A Jisas ke pilaunighamu mua?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Teo sikei mane itamami ghami mara na Farise ba mara na naghoi pris ke vaututunia na mane iangeni.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Na mavitu ke mee vamua! Imarea kena leghua eigna ena boi pukuni thaothadoghagna na komi vetula nigna Moses. A God keda vaparara!”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Nikodimas, na mane Farise ke mai ghehegna tagna a Jisas i hau, imanea ke mono ngengeni me velera,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Na nida vetula ke velea ighita boi tangomana katida fatea sa tinoni kori vido kati boi rongovi tokea mua nigna na titiono bali adoa na hava ke ei hahia imanea.”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Gi imarea kena veleagna, “Ighoe ko titiono vaghagna ighoe huju eimu i Galili! Gi ighoe koda ijumi toetokea na komi Rioriso ke Tabu, ighoe koda adoa e teo sa profet keda au mai i Galili.”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Govu, gi imarea kena tabiru tadia na komi vathedia.
53 — ausente —

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.