João 18

Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kori vido a Jisas ke govu na tarai, imanea ke hatira mara nigna na vaovarongo mena vano sethevugna na jaijari bea i Kidron. Imarea kena vano tagna sina gnathagna na ghai olev.
1 Depois dessas palavras, Jesus saiu com os seus discípulos para além da torrente de Cedron, onde havia um jardim, no qual entrou com os seus discípulos.
2 A Jiudas, na mane ke vano bali peroa a Jisas, imanea ke adoa na vido iangeni, eigna sethe na maghavu a Jisas ke vano ngengeni duagna nigna na komi vaovarongo.
2 Judas, o traidor, conhecia também aquele lugar, porque Jesus ia freqüentemente para lá com os seus discípulos.
3 Mara na naghoi pris mi mara na Farise kena veleagna a Jiudas eigna keda hatira duagna na boo soldia gna i Rom mi kekeha soldia kena kaekalea na Vathe ke Tabu. Imarea kena hatia na komi jekolo ma na komi lui ma na komi fata bali rihu, mena vano jufu kori gnathagna na ghai olev.
3 Tomou então Judas a coorte e os guardas de serviço dos pontífices e dos fariseus, e chegaram ali com lanternas, tochas e armas.
4 Na vunegna a Jisas ke kidi adoa ghohi na hava imarea kedana eia itagna, imanea ke taveti vano itadia me huatira, “Ahai koti hiroa?”
4 Como Jesus soubesse tudo o que havia de lhe acontecer, adiantou-se e perguntou-lhes: A quem buscais?
5 Imarea kena velea, “A Jisas gna i Nasaret.”
5 Responderam: A Jesus de Nazaré. Sou eu, disse-lhes. {Também Judas, o traidor, estava com eles.}
6 Kori vido a Jisas ke velera, “Inau imanea,” imarea gougovu kena suaraghi tabiru mena kutu horu kori thepa.
6 Quando lhes disse Sou eu, recuaram e caíram por terra.
7 Gi imanea ke ghoi huatira mua, “Ahai koti hiroa?”
7 Perguntou-lhes ele, pela segunda vez: A quem buscais? Disseram: A Jesus de Nazaré.
8 Gi a Jisas ke velera, “Inau ku veleghamu ghohi, inau imanea. Gi kotida hirou inau vamua, oti lubatira nigua na komi vaovarongo iraani eigna kedana taveti au.”
8 Replicou Jesus: Já vos disse que sou eu. Se é, pois, a mim que buscais, deixai ir estes.
9 Imanea ke velea iangeni eigna keda tutuni na hava ke kidi velea ghohi, “Teo sikei itadia arahai ko heu mai kedana jefe.”
9 Assim se cumpriu a palavra que disse: Dos que me deste não perdi nenhum {Jo 17,12}.
10 Gi a Saimon Pita ke sipa aua nigna na ghau bali rihu me toka vurukusua na kuli madothogna nigna na mane agutu na pukuni naghoi pris. Na ahagna imanea a Malkus.
10 Simão Pedro, que tinha uma espada, puxou dela e feriu o servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha direita. {O servo chamava-se Malco.}
11 Ma Jisas ke veleagna a Pita, “O boa tabirua nimua na ghau tagna bali monogna! Inau kuda papara leghuagna na hava a Tamagu ke magnahaghiniu inau kuda eia.”
11 Mas Jesus disse a Pedro: Enfia a tua espada na bainha! Não hei de beber eu o cálice que o Pai me deu?
12 Gi na boo soldia gna i Rom ma na vunaghidia, duadia mara soldia kena kaekalea na Vathe ke Tabu, imarea kena thotia a Jisas mena tari haidua e rua na limagna.
12 Então a coorte, o tribuno e os guardas dos judeus prenderam Jesus e o ataram.
13 Imarea kena kidi hati vanoa tagna Anas, a vungaogna a Kaiafas. A Kaiafas na pukuni naghoi pris kori vinogha iangeni.
13 Conduziram-no primeiro a Anás, por ser sogro de Caifás, que era o sumo sacerdote daquele ano.
14 A Kaiafas na mane ke velera ghohi mara puhidia mara Jiu e toke gi sikei mane keda thehe tughura na komi tinoni gougovu.
14 Caifás fora quem dera aos judeus o conselho: Convém que um só homem morra em lugar do povo.
15 A Pita duagna sina mane vaovarongo mua koro leghua a Jisas. Na vunegna na mane vaovarongo iangeni ke adoa na pukuni naghoi pris, imarea kena lubatia eigna keda leghua a Jisas kori vido kena hati vanoa kori lalaba ke mono kosigna na vathegna na pukuni naghoi pris.
15 Simão Pedro seguia Jesus, e mais outro discípulo. Este discípulo era conhecido do sumo sacerdote e entrou com Jesus no pátio da casa do sumo sacerdote,
16 Keana a Pita ke sokara i kosi kori hagethagna na peo. Gi na mane vaovarongo ke vano haghe ghohi ke au mai me titiono duagna na vaivine ke reireghia na hagethagna na peo. Gi na mane vaovarongo iangeni ke hati haghea a Pita.
16 porém Pedro ficou de fora, à porta. Mas o outro discípulo {que era conhecido do sumo sacerdote} saiu e falou à porteira, e esta deixou Pedro entrar.
17 Kori vido iromara koro haghe vano, na vaivine iangeni ke reghia a Pita me ania, “Ehava? Ighoe sina nigna na mane vaovarongo a Jisas?”
17 A porteira perguntou a Pedro: Não és acaso também tu dos discípulos desse homem? Não o sou, respondeu ele.
18 Kori bongi iangeni e ghaula puala. Na vunegna iangeni na komi tinoni kena agutu kori vathe iangeni, mi mara soldia kena kaekalea na Vathe ke Tabu, imarea kena ifua na joto mena sokara kililivia mena mangiru. Ma Pita ke sokara duadia me mangiru.
18 Os servos e os guardas acenderam um fogo, porque fazia frio, e se aqueciam. Com eles estava também Pedro, de pé, aquecendo-se.
19 Gi a Anas, na pukuni naghoi pris, ke huatia a Jisas eigna nigna na komi vaovarongo ma na nigna na komi velepuhi.
19 O sumo sacerdote indagou de Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
20 A Jisas ke haghore tughua vaghagna iaani, “Na komi fata ku titionoa, inau ku titiono aua naghodia na komi tinoni gougovu. Inau ku velepuhira na komi tinoni hahali tadia na komi nida na vathe haidu ma na Vathe ke Tabu nigna a God. Inau ku boi poloa sa fata.
20 Jesus respondeu-lhe: Falei publicamente ao mundo. Ensinei na sinagoga e no templo, onde se reúnem os judeus, e nada falei às ocultas.
21 Ehava gi o huatiu na komi huahuati iraani? O huatira arahai kena rongovia na hava ku titionoa. Imarea kena adoa na komi fata ku titionoa.”
21 Por que me perguntas? Pergunta àqueles que ouviram o que lhes disse. Estes sabem o que ensinei.
22 Kori vido a Jisas ke velea iangeni, sina soldia ke kaekalea na Vathe ke Tabu ke tapoa me veleagna, “E boi jino gi o velea vaghagna iangeni tagna na pukuni naghoi pris!”
22 A estas palavras, um dos guardas presentes deu uma bofetada em Jesus, dizendo: É assim que respondes ao sumo sacerdote?
23 Ma Jisas ke veleagna, “Gi keda boi jino sa fata ku velea, o titiono aua tada ighita gougovu. Keana gi keda jino na komi fata ku velea, na vunegna na hava gi o tapou?”
23 Replicou-lhe Jesus: Se falei mal, prova-o, mas se falei bem, por que me bates?
24 Gi Anas ke vetula vanoa a Jisas tagna a Kaiafas, na pukuni naghoi pris. Na limagna a Jisas ke talu tatari mua.
24 {Anás enviou-o preso ao sumo sacerdote Caifás.}
25 Kori vido a Pita ke talu sokara mua hilighagna na joto me mangiru, kekeha tinoni kena mono ngengeni kena huatia, “Ehava? Ighoe sina nigna na mane vaovarongo a Jisas?”
25 Simão Pedro estava lá se aquecendo. Perguntaram-lhe: Não és porventura, também tu, dos seus discípulos? Negou-o, dizendo: Não!
26 Sina nigna na mane agutu na pukuni naghoi pris ke mono ngengeni. Imanea ke tamatahi tagna na mane a Pita ke toka vurukusua na kuligna. Imanea ke huatiagna a Pita, “Ehava? Inau ku reghigho duagna na mane iangeni tagna na gnathagna na ghai olev?”
26 Disse-lhe um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha: Não te vi eu com ele no horto?
27 A Pita ke ghoi velea mua ke boi adoa a Jisas. Kori vido vamua iangeni na kokorako ke tangi.
27 Mas Pedro negou-o outra vez, e imediatamente o galo cantou.
28 Kori vuevugheigna hadi, mara puhidia mara Jiu kena hati aua a Jisas kori vathegna a Kaiafas mena hati vanoa kori vathe hutu nigna na manegna i Rom ke Primia kori provins iangeni. Kari imarea kena boi vano haghe kora, eigna gi kedana vano haghe kori vathegna na tinoni ke boi Jiu, nidia na komi vetula ke velea imarea kedana boi raraha kori matagna a God. Mena boi tangomana nidia kedana vanga kori Laulahugna na Thovoliungi.
28 Da casa de Caifás conduziram Jesus ao pretório. Era de manhã cedo. Mas os judeus não entraram no pretório, para não se contaminarem e poderem comer a Páscoa.
29 Ma na Primia, a Pailat, imanea ke taveti au i kosi me huatira, “Na hava koti toroagna na mane iaani?”
29 Saiu, por isso, Pilatos para ter com eles, e perguntou: Que acusação trazeis contra este homem?
30 Imarea kena veleagna, “Gi imanea keda boi ei hahia sa fata, teo kitida hati maia itamua!”
30 Responderam-lhe: Se este não fosse malfeitor, não o teríamos entregue a ti.
31 Ma Pailat ke anira, “Oti hatia imanea moti fatea leghuagna nimiu na komi vetula.”
31 Disse, então, Pilatos: Tomai-o e julgai-o vós mesmos segundo a vossa lei. Responderam-lhe os judeus: Não nos é permitido matar ninguém.
32 Imarea kena velea iangeni eigna keda tutuni na hava ke velea a Jisas eigna na puhi thehe keda eia imanea.
32 Assim se cumpria a palavra com a qual Jesus indicou de que gênero de morte havia de morrer {Mt 20,19}.
33 A Pailat ke tabiru haghe kori vathe me velera nigna na komi soldia eigna kedana hati maia a Jisas itagna. Gi e huatiagna, “Ehava? Ighoe na king nidia mara Jiu?”
33 Pilatos entrou no pretório, chamou Jesus e perguntou-lhe: És tu o rei dos judeus?
34 A Jisas ke haghore tughua, “Ehava? Na huahuati iaani na ghaghanamu ghehemu, ba arahai tavogha kena velegho eigu inau?”
34 Jesus respondeu: Dizes isso por ti mesmo, ou foram outros que to disseram de mim?
35 A Pailat ke ania, “Inau boi na mane Jiu! Nimua na komi tinoni mi mara na naghoi pris kena hatigho mai itagua. Na hava ko ei hahia?”
35 Disse Pilatos: Acaso sou eu judeu? A tua nação e os sumos sacerdotes entregaram-te a mim. Que fizeste?
36 A Jisas ke ania, “Inau ku boi vaghagna na komi king kori maramagna iaani. Gi inau kuda vaghadia imarea, nigua na komi tinoni kedana rihu kori vido mara Jiu kena mai mena thotiu. Teo, inau ku boi vaghadia na komi king kena mono kori maramagna iaani.”
36 Respondeu Jesus: O meu Reino não é deste mundo. Se o meu Reino fosse deste mundo, os meus súditos certamente teriam pelejado para que eu não fosse entregue aos judeus. Mas o meu Reino não é deste mundo.
37 Gi a Pailat ke veleagna a Jisas, “Ighoe na king?”
37 Perguntou-lhe então Pilatos: És, portanto, rei? Respondeu Jesus: Sim, eu sou rei. É para dar testemunho da verdade que nasci e vim ao mundo. Todo o que é da verdade ouve a minha voz.
38 Ma Pailat ke huatia, “Ehava gi ati adoa na hava ke tutuni na?”
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade?... Falando isso, saiu de novo, foi ter com os judeus e disse-lhes: Não acho nele crime algum.
39 Leuleghu vinogha kori Laulahugna na Thovoliungi inau ku lubati mamaluha sina tinoni kori vathe tatari koti kaeu. Ehava? Oti magnahaghinia kuda lubati mamaluha na king nimiu ghamu mara Jiu?”
39 Mas é costume entre vós que pela Páscoa vos solte um preso. Quereis, pois, que vos solte o rei dos judeus?
40 Imarea kena ghuu tabiru itagna vaghagna iaani, “Teo! Boi na mane iaani! Kari o lubati aua a Barabas! A Barabas sina mane ke mono kori vathe tatari eigna ke rihu pungusia na gaumane gna i Rom.
40 Então todos gritaram novamente e disseram: Não! A este não! Mas a Barrabás! {Barrabás era um salteador.}

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.