1 Coríntios 9

Na Rorongo Ke Toke Eigna a Jisas Krais (BGT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ighamu koti adoa ghohi inau ku mamaluha na eiagna na komi fata kena eia arahai tavogha. Moti adoa ghohi inau na mane vetula. Moti adoa mua inau ku reghia kori matagu na vunaghida, a Jisas. Ma na nimiu na vaututuni, na sagharogna nigua na agutu vania a Lod.
1 Não sou eu livre? Não sou apóstolo? Não vi Jesus nosso Senhor? Não sois vós minha obra no Senhor?
2 Kekeha tinoni kena toatogha inau boi na mane vetula. Keana ighamu oti adoa inau sikei, eigna na agutu ku eia itamiu gi oti hatia na havi mathangani ke tateli aua inau na pukuni mane vetula nigna a Lod.
2 Se para outros não sou apóstolo, ao menos para vós o sou, porque vós sois no Senhor o selo do meu apostolado.
3 Arahai kena velea inau ke boi mono nigua na mana vaghadia mara na vetula tavogha, ikeagaieni inau kuda velera vaghagna iaani.
3 Esta é a minha defesa contra os que me denigrem.
4 E jino vamua gi inau kuda kaera arahai kena vaututuni eigna kedana hatheu kori vanga.
4 Não temos nós porventura o direito de comer e beber?
5 Me jino mua gi kuda magnahaghinia na taulaghi tagna na vaivine ke vaututuni mu hatia duagu kori vido ku taveti kilili bali titionoa na Rorongo ke Toke. Iangeni ke jino eigna a Pita, ma ara tahigna a Lod Jisas, mi kekeha mara na vetula mua kena eia na puhi iangeni.
5 Acaso não temos nós direito de deixar que nos acompanhe uma mulher irmã, a exemplo dos outros apóstolos e dos irmãos do Senhor e de Cefas?
6 E boi jino gi kedana velea inau ma a Banabas vamua kuruda eia na agutu tavogha bali volia romami na komi fata, kari ena hathera mara na vetula tavogha.
6 Ou só eu e Barnabé não temos direito de deixar o trabalho?
7 Vaghagna koti adoa ghohi, e boi jino gi na komi soldia kori ami kedana volia nidia na komi fata ghehedia. Ma ahai ke joua na komi fata kori nigna na gnatha, boi jino gi kedana boi lubatia imanea eigna keda ghania na komi sagharogna. Ma na mane ke reireghi sip, boi jino gi kedana boi lubatia imanea eigna keda poji aua na susudia bali kou.
7 Quem, jamais, vai à guerra à sua custa? Quem planta uma vinha e não come do seu fruto? Quem apascenta um rebanho e não se alimenta do leite do rebanho?
8 Iaani boi na ghaghanagna na tinoni vamua, eigna ke nanaba vamua na hava ke velea na komi vetula nigna a Moses.
8 Trata-se, acaso, de simples norma entre os homens? Ou a lei não diz também o mesmo?
9 Imarea kena risoa vaghagna iaani tadia na komi vetula nigna a Moses, “Saghoi tari ponotia na livogna na kau kori vido ke taetaveti popogna na komi sagharogna na wit bali ghulitira, keana oti lubatia eigna keda vanga ghagna.” Ehava? Kori ghaghanamiu a God ke togha vamua na kau kori vido ke velea iangeni?
9 Na Lei de Moisés está escrito: Não atarás a boca ao boi que debulha {Dt 25,4}. Acaso Deus tem dó dos bois?
10 Teo! Imanea ke toghaghami mua ighami kiti agutu vania. Eigna ahai ke jou ma ahai ke ghegheli, romara oro vaututunia koroda kemulia na hava koro sakai agutua.
10 Não é, na realidade, em atenção a nós que ele diz isto? Sim! É por nós que está escrito. Quem trabalha deve trabalhar com esperança e igualmente quem debulha deve debulhar com esperança de receber a sua parte.
11 Ighami kiti joua na komi katuragna na havi ke teo na govugna kori havimiu. Me naba ighamu kotida hatheghami tadia na komi fata kiti magnahaghinia.
11 Se entre vós semeamos bens espirituais, será, porventura, demasiada exigência colhermos de vossos bens materiais?
12 Gi keda jino ighamu koti hathera kekeha mara velepuhi tavogha, e jino vano kotida hatheghami eigna ighami kiti pukuni hatheghamu.
12 Se outros se arrogam este direito sobre vós, não o temos muito mais? Entretanto, não temos feito uso deste direito: sofremos tudo para não pôr obstáculo algum ao Evangelho de Cristo.
13 Ighamu oti adoa ghohi mara na pris kena agutu kori Vathe Tabu, imarea tangomana kedana ghania na vanga kena mai sosoni vania a God na komi tinoni. Ma arahai kena pughulia na komi fata tagna na olta, imarea tangomana kedana ghania na vidogna.
13 Não sabeis que os ministros do culto vivem do culto, e que os que servem ao altar participam do altar?
14 Vaghagna vamua iangeni, a Lod ke velea arahai kena titionoa na Rorongo ke Toke, imarea kedana hatia nidia na komi fata tadia arahai kena vaovarongo itadia.
14 Assim também ordenou o Senhor que os que anunciam o Evangelho vivam do Evangelho.
15 Toke keda jino kuda eia na puhi iangeni, inau ku boi eia. Ma na letasi ku risoa iaani, inau ku boi eia eigna kotida turughu na hatheugna. Inau ku totogo eigna na puhi ku eia. Gi kuda thehe eigna teo ahai ke hatheu, e toke vamua. Eigna inau bosi magnahaghinia teoteoa kedana velea sa tinoni inau ku titionoa na Rorongo ke Toke eigna ku magnahaghinia vamua na hatiagna nigua na komi fata.
15 Mas não tenho usado de nenhum desses direitos; e nem escrevo isto para reclamá-los. Preferiria morrer a... Mas ninguém me tirará este título de glória.
16 Gi kuda hatia nigua na komi fata tadia arahai ku hathera kori titionoagna na Rorongo ke Toke, e teo sa vunegna inau kuda totogo eigna na puhi iangeni, eigna a God ke vahiu me veleu eigna kuda eia na agutu iaani. Gi kuda boi titionoa na Rorongo ke Toke, a God keda fateu me vaparau!
16 Anunciar o Evangelho não é glória para mim; é uma obrigação que se me impõe. Ai de mim, se eu não anunciar o Evangelho!
17 Gi kuda eia na agutu iaani eigna inau ghehegu ku vahia, e jino vamua inau kuda hatia na voligu. Keana na vunegna inau ku boi vahia ghehegu, inau ku eia vamua na agutu a God ke boa itagua. Me boi jino kuda hatia na voligu.
17 Se o fizesse de minha iniciativa, mereceria recompensa. Se o faço independentemente de minha vontade, é uma missão que me foi imposta.
18 Ma na hava na voligu na? Na voligu, na totogo vamua ke mono itagua kori vido ku titionoa na Rorongo ke Toke mu boi kaea sa fata, toke keda jino kuda eia na puhi iangeni.
18 Então em que consiste a minha recompensa? Em que, na pregação do Evangelho, o anuncio gratuitamente, sem usar do direito que esta pregação me confere.
19 Na vunegna ku boi hatia na voligu, teo ahai kori maramagna ke vunaghi pungusiu vaghagna inau nigna na mane seka. Keana inau ku agutu vanira na komi tinoni gougovu vaghagna inau nidia na mane seka. Inau ku eia iaani eigna kuda hatira mai na komi tinoni sethe tagna a Krais.
19 Embora livre de sujeição de qualquer pessoa, eu me fiz servo de todos para ganhar o maior número possível.
20 Kori vido inau ku mono duadia mara Jiu, inau ku mono vaghadia mara Jiu eigna kuda hatira mai tagna Krais. Toke inau ku boi mono saragna na komi vetula nidia mara Jiu, kori vido ku mono duadia mara Jiu kena leghura, inau ku leghua mua nidia na komi vetula eigna kuda tangomana na hatiragna mai tagna a Krais.
20 Para os judeus fiz-me judeu, a fim de ganhar os judeus. Para os que estão debaixo da lei, fiz-me como se eu estivesse debaixo da lei, embora o não esteja, a fim de ganhar aqueles que estão debaixo da lei.
21 Mi kori vido inau ku mono duadia na komi tinoni kena boi Jiu kena boi mono saragna na komi vetula nidia mara Jiu, inau ku mono vaghadia imarea eigna kuda hatira mai tagna a Krais. Boi vaghagna inau ku boi leghua nigna na komi vetula a God, eigna inau ku leghua nigna na velepuhi a Krais.
21 Para os que não têm lei, fiz-me como se eu não tivesse lei, ainda que eu não esteja isento da lei de Deus - porquanto estou sob a lei de Cristo -, a fim de ganhar os que não têm lei.
22 Kori vido ku mono duadia arahai ke lae nidia na vaututuni mena leghua na komi vetula kena agutua na komi tinoni, inau ku mono vaghadia imarea bali hathera eigna keda boi luvu nidia na vaututuni. E tutuni, inau ku mono leghua na puhi monoadia na komi tinoni taotavogha eigna kuda hathera kekeha itadia na hatiagna na havi ke teo na govugna.
22 Fiz-me fraco com os fracos, a fim de ganhar os fracos. Fiz-me tudo para todos, a fim de salvar a todos.
23 Inau ku eia vaghagna iangeni eigna keda rongoragha ivei mi vei na Rorongo ke Toke. Inau ku magnahaghinia kuda sakai hatia na komi fata ke toke ke taluhaghorea na Rorongo ke Toke duadia arahai mua kena vaututuni.
23 E tudo isso faço por causa do Evangelho, para dele me fazer participante.
24 Ighamu oti adoa ghohi sethe na tinoni kena raghe kori na raghe veuvehuhu, keana sikei vamua na tinoni keda hatia na taba. Na vunegna iangeni, vaghagna ahai ke raghe heta bali hatia na taba, ighamu kotida agutu heta kori havimiu duagna Krais bali hatia nimiu na taba.
24 Nas corridas de um estádio, todos correm, mas bem sabeis que um só recebe o prêmio. Correi, pois, de tal maneira que o consigais.
25 Mara gougovu kena magnahaghinia kedana raghe veuvehuhu, imarea kedana kaikaliti toetokea na tonodia eigna kedana heta na raghe. Imarea kedana eia iangeni bali hatia na taba keda boi hau me dika. Keana ighita ati agutu heta bali hatia na taba keda mono thovohaliu.
25 Todos os atletas se impõem a si muitas privações; e o fazem para alcançar uma coroa corruptível. Nós o fazemos por uma coroa incorruptível.
26 Na vunegna iangeni inau ku boi hai raghe kilili vaghagna ahai ke boi adoa ivei keda vano jufu itagna bali hatia na taba. Mu boi eia vaghagna na mane ke laulahu tutupi ke tutupi haihaliu hahali.
26 Assim, eu corro, mas não sem rumo certo. Dou golpes, mas não no ar.
27 Inau ku reireghi toetokea na tonogu mu huruagna eigna keda leghua na ghaghanagu. Inau ku eia iangeni eigna e boi toke gi inau kuda hathera arahai tavogha eigna kedana vaututunia na Rorongo ke Toke mena hatia na tabadia, kari kori vagovugna inau kuda boi hatia na nigua na taba.
27 Ao contrário, castigo o meu corpo e o mantenho em servidão, de medo de vir eu mesmo a ser excluído depois de eu ter pregado aos outros.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.