Mateus 16
Ila⁄imbidu Gu ⁄abu hari Burungaisoo (BDS) vs NTLH
1 Da hheꞌesi, Farisaayoo haa Sadukaayoo yaa khayri daqa Yeesuge, tay konay piimaa da koisa ina. Inay gugi firiniri, ma sigi laqami gimba gu bakaꞌasa gwaa rawaa gu raw dahha.
1 Alguns fariseus e alguns saduceus foram falar com Jesus. Eles queriam alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
2 Ina gigi ilaki⁄isi inay tuba, “Qatlay doó ilii daye khwayaiĩ, unkuray hoó kaaday tuba, ‘Heetlaalee caaqwa doo hhoi, sa gimba raw hiĩ daa⁄adeesi.’
2 Mas Jesus respondeu:
3 Kara, qatlay gu heetlawaa hoóti kaaday tuba, ‘Letuti doo wana tlubay gu ilafahhiya, sa gimba raw hiĩ daa⁄adeesi, kara tlonga hiĩ slaabinti.’ Gu lou, unkuray khuꞌuday naraꞌa, idoo da ilii caahha hhankuda da raw. Teesaaqay see, unkuray hiidahhasidaaiiba baraslawa hhankuda da gimba gu bakaꞌasa gu diqimi hhanki.
3 E, de manhã, cedo, dizem: “Vai chover porque o céu está vermelho-escuro.” Olhando o céu, vocês sabem como vai ser o tempo. E como é que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
4 Laqwaloo da hida gu tlakwi haa gwaa slipalauumidee, inay ti slaiyay, sigima laqami gimba gu kaaru. Inkoo, inay sigi laqanaaba gimba lensee gu kaaru, hikira kilesi gu tletimiisay Yoona sigini laqana.” Da hheꞌesi, Yeesu gigi may inay teꞌesii, gi tosaa waaudi.
4 Como o povo de hoje é mau e sem fé! Vocês estão me pedindo um milagre, mas o milagre de Jonas é o único sinal que lhes será dado. Então ele saiu e foi embora.
5 Qatlay sirakoomiisee da Yeesu giyaa ilii tlo⁄osiri kenga gu caduu gu tlawa da didiri, gi baraslayiri tuba, digaani afahhami hubida mukaatee.
5 Quando os discípulos atravessaram para o lado leste do lago, esqueceram de levar pão.
6 Yeesu sigigi kaay inay tuba, “Hangu ga⁄aydee haa mahhaaꞌamee da hamiira pahha da Farisaayoo haa da Sadukaayoo.”
6 Jesus disse:
7 Teꞌesii, sirakoomiisee dosi gi tlaatleesidi idara inay haa inay, kakaanay tuba, “Ina teesaaqay giimaamisi, ti sa gimba haani hubidaniiba mukaatee.”
7 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não trouxemos pão.
8 Yeesu yaa caahhi ilahudaa koina, sigigi kaay tuba, “Ye unkuray hida gu koomee ⁄imbaraa coko⁄o! Hangu soꞌoyi ilaki⁄ii⁄imisiday unkuray haa unkuray tuba, handi kontaaiiba mukaatee?
8 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
9 Inkoo, unkuray hati kahhadaaii caahha? Unkuray hoó hiislaydaaiibaslii mukaatetira kooani daa ⁄agimisidi hida elefu kooani? Qariqaaqari giyaa ilii hheꞌesiri ⁄agoo, unkuray haa hiikurunkuridiri kapapuu maka gu meetu gu mukaatee?
9 Ainda não entenderam? Não lembram dos cinco pães que eu parti para cinco mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
10 Kara, hoó hiislaydaaiibaslii mukaatetira fanqu daa ⁄agimisidi hida elefu cigahha? Qariqaaqari giyaa ilii hheꞌesiri ⁄agoo, unkuray haa hiikurunkuridiri kapapuu maka gu meetu gu mukaatee?
10 E aqueles sete pães para quatro mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
11 Unkuray hariĩ malee slanqatiri caahha tuba, ana hati giimaamisaaba haa unkuray gimba gu mukaatee? Diliqa haa hangu ga⁄aydee haa mahhaaꞌamee da Farisaayoo haa da Sadukaayoo.”
11 Vocês não entendem que eu não estou falando a respeito de pães? Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e dos saduceus!
12 Teꞌesii, sirakoomiisee dosi gi caahhiri tuba, Yeesu hiti giimaamisiyaaba mahhaaꞌamee dari boo⁄imisu mukaatee, ti diliqa haa caacaahhamisu gu hiicoridu gu Farisaayoo haa gu Sadukaayoo.
12 Então os discípulos entenderam que ele não estava dizendo que tivessem cuidado com o fermento usado no pão, mas com os ensinamentos dos fariseus e dos saduceus.
13 Qatlay Yeesu giyaa ilii day yaamu gu Kaysaariya Filiipige, gi maasi sirakoomiisee dosi tuba, “Hida hinoóti kaayay tuba, ana Nanku Heedi na miyaa?”
13 Jesus foi para a região que fica perto da cidade de Cesareia de Filipe. Ali perguntou aos discípulos:
14 Inay gugi ilaki⁄isiri tuba, “Hida wakinay yoóti kakaanay tuba, ugu ti Yohaana Hiinunqudimiisay, wakinay yoóti kakaanay tuba, ugu ti Eliyaa. Kara wakinay yoóti kakaanay tuba, ugu ti Yeremiyaa tletimiisay gu Iliitleemu baku waku tla⁄aã gu tletimiisee da segi da Iliitleemu.”
14 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é Jeremias ou algum outro
15 Yeesu gi maasi inay tuba, “Hari unkuray hanoóti ilahudeesiday ana na miyaa?”
15 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus.
16 Simooni Peetiro gugi ilaki⁄isi gi kaay tuba, “Ugu na Kristu, Nanku Iliitleemu gu slafa.”
16 Simão Pedro respondeu: — O senhor é o
17 Da hheꞌesi, Yeesu gi kaay sa ina tuba, “Duguũ ⁄aafi ugu, Simooni nanku Yoona, sa gimba gimbaki duguntii tlaaꞌasiiba daqa dooguu ha heedi, duguntii tlaaꞌasi daqa dooguu ha Taataa goy goó rawaa gu rawge waara.
17 Jesus afirmou:
18 Ana sugu kaawa ambee ugu na Peetiro, kara rawaa gu hhafidakii ha tleehha kanisaa doyi, gimati ⁄uuru gu khonsleebaa gii dahhasiyaaba kaba⁄araa.
18 Portanto, eu lhe digo: você é Pedro, e sobre esta pedra construirei a minha Igreja, e nem a morte poderá vencê-la.
19 Ana sugu hadisa ugu fungoo gu Tawaaloo da rawaa gu raw. Idoo ga khiidinte tiꞌii khoorooge, hatee Iliitleemu gi khiidina rawaa gu rawge. Kara idoo ga afiiooyinte tiꞌii khoorooge, hatee Iliitleemu gi afiiooyina rawaa gu rawge.”
19 Eu lhe darei as chaves do
20 Da hheꞌesi, Yeesu gi tlaatlahhasi sirakoomiisee dosi, hhanti kaayay sa heedi lensee tuba, ina na Kristu.
20 Então Jesus ordenou que os discípulos não contassem a ninguém que ele era o Messias.
21 Tlaatleesoo da qatlaykeesaa, Yeesu yaa tlaatleesi kakaaru sa sirakoomiisee dosi pandataa tuba, ina kwanda gi hadakaye Yerusaleemuge. Slime yade dugu labaꞌasi hari khisla ha gaduũ gu Yahuudi, haa hhapalooee da deni haa maarimamaa da sariyaa. Ina kwanda dugu gaasiye, kara baloo da tamiige gi tosaa slafi yaagii ca⁄i ayisago.
21 Daí em diante, Jesus começou a dizer claramente aos discípulos: — Eu preciso ir para Jerusalém, e ali os líderes judeus, os chefes dos sacerdotes e os
22 Teꞌesii, Peetiro harigi waaudi Yeesu afayige, gugi tlaatleesi ilii⁄oo⁄a, kakaana tuba, “Looimoo gu Goõ, Iliitleemu hiitlintiꞌisiye gimbakee segenge! Gimbakee etaa hiica⁄iyaaba daqa dooguu!”
22 Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo, dizendo: — Que Deus não permita! Isso nunca vai acontecer com o senhor!
23 Teꞌesii, Yeesu gii fookidi daqa Peetiroge, sugugi kaay tuba, “Taa⁄a aluũ koii Sataanimoo! Ugu haniti koiiꞌimisida ana da Sataanimoo gooay, sa gimba ilahudaa koku hari bara da Iliitleemu wanaaiiba, ti ilahudaa gu hida kilesi.”
23 Jesus virou-se e disse a Pedro:
24 Da hheꞌesi, Yeesu gi kaay sa sirakoomiisee dosi tuba, “Bere heedi slai sirakooma ana, kwanda gi hiifookidiye gimba gosi giyoó slaiye sirakomamidu, haa geregediye musalaaba gosi, gi asu sirakona ana.
24 E Jesus disse aos discípulos:
25 Heedi gu slaꞌa ilabuꞌuru ibinaa dosi, hikee ibinaa dosi higimaa hhamisi. Heedikaꞌa gu hhamisa ibinaa dosi sa ana, hikee ibinaa dosi gimaa ilabuꞌuna.
25 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
26 Heedi faydaa mala slay, gimati slay hindaqaruumaa goõ da khooroti, tay gi tosaa hhamisi ibinaa dosi da koraraa goóba hiifaakoo? Kara heedi mala hadisi, ma slay ibinaa dosi da koraraa haa koraraa goóba hiifaakoo?
26 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira? Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
27 Nanku Heedi yaa khay sliimaa haa malayika dosi, hari wanqamee da didiri sugwaa hadisi ha Taataa gosi. Teꞌesii, ina maa asu bui kila heedi hari qoomay gu yondu gosi.
27 Pois o
28 Gu lou, ana sangu kaay ambee, wanay hida wakinay tla⁄aã googunay, guũ qadimidee tiꞌii, maa kaka⁄iyaaiiba, maati gesaa arinayi Nanku Heedi, yaa khoci hari ⁄uuru gu tawaaloo dosi.”
28 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de verem o Filho do Homem vir como Rei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.