Hebreus 7
Anut nukan Ämän Eposek (BBR) vs AAI
1 Ik meter ak awaromun, Jisas Krais ko Anut kamuk raiäu ro näwäu senes, ko orip orip raiäu, ko Melkisedek sarau miäu senek. Rusapai, ik Melkisedek nukan onok awaram. Melkisedek ko Salem näu mena kameäwon ro näwäu. Kon kar sarau kiro ko Anut kamuk raiäu ro raianik, Anut kämioik rau nukan sarau muriäu. Iken askanai Apraham ko pote roat näunäu 4 orip pak weräimara, ätäi kon mena koi rai, apu opok Melkisedek tararnuk, Melkisedek nukas Apraham jekur rawaun Anut auruwon.
1 Melkisedek i tafaram Salem ana aiwob, naatu God ta’imon Auyom ma’ama’anin ana Firis. Veya ta Abraham tafaram etei kwafe’en hai aiwob bairi hiyow rarouw ufunamaim, matabir nan basit Melkisedek hairi hitar, naatu Melkisedek Abraham igegewasin.
2 Kesernuk, Apraham nukas marai pote mianik, karauk osap oi kowon 10 orip inäumara, karar 10 Melkisedek nuruwon. Melkisedek nukan enip onok tapau kesek: ‘roasiret kamwareäwon ro näwäu ko orip orip onok eposek miäu’. Ko Salem näu mena kameäu ro. Salem kiro kon enip onok tapau ‘päurar raiäi’ mena. Keseria, kos kon roasiret päurar rawaun sarwareäwon.
2 Abraham sawar ana roumukur etei Melkisedek itin. Melkisedek anayabin i, “Aiwob ana yawas mutufurin.” Naatu Salem ana aiwob, imih i wabin anayabin turin i, “Tufuw ana aiwob.”
3 Melkisedek nukan momok, anak, kon askanai erapakas koin ik kiro akan enmaka Anut nukan buk opok aparau wa. Ko owo woisan opok pewon, owo woisan opok meiewon, jer we mona, ik aparau wa. Ko orip orip Anut kamuk raiäu ro rau. Keseria, ko Anut nukan mokoi senek, Anut nukan Mokoi nais ko senek.
3 Melkisedek hinah o tamah o uwahinah ana a’agir ana gin tanay boro men tanatita’ur. Naatu ana tufuw o ana morob men taso’ob, anayabin bukamaim men ta hikirum ema’am boro tana’itin. I God Natun na’atube wanatowan firis ema’am.
4 Ak Melkisedek mesin ronkatäiei, ko ro näwäu senes. Apraham ro näwäu enip jou orip ko iken askanai ko pote weräimara, karauk osap oi kowon. Osap eposek 10 orip inäumara, Melkisedek karar 10 nuruwon.
4 Imih kwana’itin, iti orot i gagamin anababatun. Ata agir Abraham i wabin gagamin, baise baiyowane mamatabir sawar roumukur etei Melkisedek itin.
5 Ik rusapai äpu mau, inok ro ko karauk roat akas osap inäianik, nuruna rai, ik äiäu, ‘ko näu ro, okon, osap nuroi’. Kar apu kesek, sintore ämänis keser äieu. ‘Liwai nukan tupsiu pakan roat ak Anut kamuk rawaun roat. Akas Israel roasiret akan osap 10 orip 10 orip owaiei.’ Anut kamuk raiäi roat akas akan menan roasiret pakan osap 10 orip pakan karar karar oiäi. Anut kamuk raiäi roat pak roasiret pak ak erekapu Apraham nukan tupsiu.
5 Naatu Israel sabuw etei i Abraham wawawan, baise ofafaramaim eo, Levi wawawan akisihimo boro hinifiris, naatu siwar roumukur i taituwah Israel sabuw biyahine hinab.
6 Melkisedek ko Liwai nukan tupsiu wa. Apraham nukasar kon osap nuruwon. Apraham ko iken askanai Anut nukas ko pak paip mowon. Ko pakaimas omnokou pakan roasiret erekapu osap eposek oin. Utianik, Melkisedek nukas Apraham jekur rawaun ämän auruwon.
6 Naatu Melkisedek i men Levi ana rara’ane tufuw, baise Abraham God ana omatanen bai ma’am biyanane sawar roumukur etei Melkisedek bai, naatu igegewasin.
7 Ik rusapai äpu mom, ro enip jou näwäu oripas, ro enip jou eteinak orip, jekur rawaun ämän auruwon. Keseria, kiro ses opok, Melkisedek ko ro näwäu senes, Apraham ko ro näwäu wa.
7 Imih men tanakasiy. Orot yait uman bora’ah turan ebigegewasin nati orot i gagamin naatu orot yait baigegewasin ebaib i orot kikimin.
8 Anut kamuk raiäi roat ak osap 10 orip pakan karar karar oi oi raiäis, meieäi. Utianik, Melkisedek ko Apraham ipokupan osap owon, ko meiäu wa orip orip awau rawon. Anut nukan ämänis ko meiewon äiäu wa.
8 Firis ana efamaim, Levi ana rara’ane hina hifiris, sawar roumukur hibowabow i himorob. Baise Melkisedek sawar roumukur baib i yawasin ema’am, Bukamaim eo na’atube.
9 Israel roasiret akas sintore ämän tainorianik, Liwai roat akan osap 10 orip pakan karar karar oi aroin. Keseria, Apraham nukas Melkisedek osap nurunuk, Liwai nukan tupsiu ak erek akan osap ko nuroin. Kiro onokus ik ätär mukowon Melkisedek ko ro näwäu senes, ak roat näunäu wa.
9 Imih boro iti na’atube tanao, Levi wawawan i sawar roumukur hibowabow, baise Abraham Melkisedek isan sawar roumukur bitin ana veya i auman hitin.
10 Owon, Liwai akan askanai kiro Apraham. Liwai ko päu wa opok Apraham nukas Melkisedek apu opok tararmara, kon osap nuruwon.
10 Nati ana veya’amaim taso’ob, Levi i men tufuw, baise Levi i uwah Abraham biyan ana rara wanawanan ma’am ana veya, Melkisedek hairi hitar.
11 Meter sintore ämänis keser äiewon, Liwai nukan tupsiu karar akas Anut kamuk rawaun roat saräiei. Utianik, kiro roat akan saraus roasiret Anut nukan amuk opok eposek sarein senek maro, kar Anut kamuk rawaun ro wa kowo. Is kar ro ko Aron senek äiäu wa, ko Melkisedek senek.
11 Levi ana big akisihimo firis ana bowabow hibowabow ana veya Israel sabuw ofafar itih. Naatu iti levite firis ana bowabow hibowabow imaim tarurusouwit na’at, aisim boro firis tabo tan, Melkisedek ana rara’ane, men Aaron ana rara’ane.
12 Anut nukas kon kamuk rawaun ro awau sare mowon. Kiro ron saraus roasiret Anut nukan amuk opok eposek saräun itok. Kiro onokus Anut nukas meteran jou muriäin sintore ämän oi kuremoi, awau mowon.
12 Anayabin firis ana bowabow hinaya’abun orot ta nabaib, ofafar auman boro hinabotabir.
13 Ik Jisas mesin äiem, ko Liwai nukan tupsiu pakan ro wa, kon tupsiu atap. Kon tupsiu pakan kar ro Anut kamuk raiäu ro rawau wa. Kon tupsiu pakan kar ros opur makeanik, Anut nurau wa.
13 Naatu Buk Atamaninamaim ata Regah isan hikikirum, i ana rara’amaim men ta firis ana bowabow bow sibor eafusaramih, iti i big ta hai bowabow.
14 Roasiret erekapu ak äpu iken Näwäu ko Juda nukan tupsiu pakan. Moses nukas kiro tupsiu pakan kar ro Anut kamuk rawaun ro pe rau keser äienuk, wa roiäumun.
14 It etei taso’ob Regah i Judah ana bigane tufuw, naatu Moses men kafa’imo Judah ana bigane firis ana bowabow isan iuwihimih.
15 Rusapai is kiro ämän awaroita, äpu maiei. Anut nukas kon kamuk raiäi roat atap atap sare maronuk, ak kon sarau miäi. Kosar kon kamuk raiäu ro kar kon onok atap sare mianik, ko ik nuka jou muraun sintore ämän awau mowon. Kiro ro ko Melkisedek senek.
15 Abisa ao i bebeyan kwa’itin, anayabin firis boubun God rurubin ana bowabow i men firis mat hibowabow na’atube, baise firis Melkisedek na’atube.
16 Meteran sintore ämänis äiewon, Anut kamuk rawaun roat ak Liwai nukan tupsiu pakas pein. Kiro ro ko Liwai nukan askanai wa. Ko awau rawaun sakau orip, okon, ko Anut kamuk raiäu ro sarewon.
16 Iti orot boubun na bifiris i men orot babin hai ofafar naatu hai o baiyunenamaim na ifirisimih, baise yawas wanatowan ana fairane.
17 Ik äpu kiro Anut kamuk rawaun ro kon sarau wa utai, owon Anut nukan ämänis keser äiewon, “Na nakasar Anut kamuk rawaun ro, Melkisedek senek, atakan orip orip rawam.” Buk Song 110:4
17 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “O i boro wanatowan inifiris, firis Melkisedek na’atube.”
18 Keserianik, Anut nukas meter roasiret sintore ämän arowon kiro erekapu oi kurewon, owon, kis roasiret sarwarau wa.
18 Ofafar atamanin i hibosair nabin hiyai, anayabin ririm naatu ana fair sawar.
19 Moses nukan sintore ämänis kar roasir Anut nukan amuk opok eposek saräu wa, okon, rusapai, ik Anut nuka tone auraun nukas kar apu eposek senes sare mukowon. Ikes nuka jou muraun apu kiro awau sare mukowon, okon, ik kon sarau murau. Keseria, ik kon onok eposek tainoraun ko aurau.
19 Anayabin Moses ana ofafar i men karam boro sawar ta takusouw, imih boun i sawar ta gewasin hi’obaiyit, saise nuhit nafot tanan God sisibinamaim tanatit.
20 Anut nukas Jisas ko kon kamuk rawaun ro erar sare mau wa. Kos ko sare maurmara, ko paip sakau momara, sare mowon. Kos Liwai Aron ori pak sakau ämän kesek mau wa. Ko erar sintore ämän tainorianik, au kon kamuk rawaun roat ori sare matowon.
20 Naatu anao maiye kwananowar, sabuw afa hibifiris i ofafaramaim hina hifiris, men omatanenamaim.
21 Utianik, Anut nukas Jisas Krais kon kamuk rawaun ro sare momara, paip sakau mowon. Karauk ämän mianik, kiro paip sakau mowon. Keseria, kos äiewon, “Näwäu nukas paip sakau momara, karauk ämän kiro paip opok sakau mianik, keser äiewon, okon, kon ronkat ätäi wa pirirai. Kos äiewon, ‘Na nakasar Anut kamuk rawaun ro atakan orip orip rawam.’” Buk Song 110:4
21 Baise Jesu na bifiris, i God ana omatanen marasika eo inu’in na yabin matar. Marasika Buk Atamaninamaim, God Jesu isan eo,
22 Keserianik, ik äpu kiro paip awau Jisas nukas erekapu tainorwon, kiro eposek senes. Kiro paip awaus meten paip erekapu itimoriäu.
22 Imih iti’imaim ebi’obaiyit Jesu i turobe omatanen boubun gewasin.
23 Paip awau kiro eposek, kis meteran paip itimoriäu, owon, meteran paip kiro Anut kamuk raiäi roat sosop raiäi. Ak meiena, akan sarau kar ros miäu.
23 Firis maiyow i moumurih na’in, baise temomorob ana veya, hai bowabow nati’imaim esasawar.
24 Utianik, Jisas ko wa meieäu, ko orip orip awau raiäu. Kon sarau Anut kamuk raiäu ro, ko kiro wa utiäu.
24 Baise Jesu i wanatowan ema’am, imih i ana bowabow boro men orot ta isan naya’abun.
25 Keserianik, Jisas nukas kon roasiret Anut siakup potaurna, kos imware potonuk, ak orip orip awau rawaiei. Nuka nais orip orip awau raianik, kiro roasiret sarwaraun Anut auriäu.
25 Naatu Jesu i karam boun naatu mar etei sabuw iyab i wanawananamaim hina God biyan titit boro niyawasih, anayabin Jesu i wanatowan God nanamaim bat isah eyoyoyoban.
26 Jisas ko Anut kamuk rawaun ro näwäu senes, ko ik eposek sareikeäu. Ko tuku senes, ko kar onok aru wa miäu. Ko karauk roat onok aru miäi senek wa, ko ro atap. Ko onok eposek senes tainoriäu. Keseria, Anut nukas ko omar oik imäi tonowon rau.
26 Imih Jesu i Firis Gagamin, kakafiyin, rousouwin, aurin kato en, bowabow kakafin wairafih, ata yababan etei so’ob, God bora’ah yen mar nasair.
27 Ko karauk Anut kamuk raiäi roat näunäu senek wa. Omre orip orip ak amke akan onok aru jäkäi maraun akan opur makeanik, Anut nuriäi. Ätäi roasiret akan onok aru jäkäi maraun opur makeanik, Anut nuriäi. Utianik, Krais ko kiro onok keserau wa. Ko kararpai nukasar nukan enipsau Anut nurumara, am äpäs opok meiemoi, roasiret akan onok aru erekapu jäkäi marowon. Kar ros kiro onok keseraun senek itok wa.
27 Naatu i men firis gagamih wan hima’am na’atube, boro men mar etei i ana bowabow kakafin isan sibor nayai, naatu sabuw hai bowabow kakafih isan nayai’imih. En. Sibor i ta’imon yai’ika, mar moumurih na’in isan mar ta’imon yai sawar. God isan taiyuwin biyan siboromih ya’iyai ana maramaim.
28 Moses nukan sintore ämänis Anut kamuk raiäi roat näunäu sare mareäin, utianik, kiro roat ak roasiret senek, ak onok aru miäi. Anut nukan onok jekur wa tainoriäi. Anut nukas Moses kiro sintore ämän nuruwon. Utianik, om rumuk rai rai, Anut nukas paip sakau mianik, ätäi kon Mokoi ko kamuk rawaun ro näwäu senes sare mowon. Ko kiro onok keserwon, owon, kon Mokoi Jisas ko ro tuku senes, kon kar onok wa utiäu. Ko kon onok erekapu orip orip tainoriäu. Karauk usu sakau senes ko opok peäu, ko kon ämän erekapu tainorianik, wa utiäu.
28 Turobe, ofafaramaim firis gagamin hirubinih i orot ririmih, baise God ana obaifaro tur i ofafar ufunamaim natit, Natun rubin. Anayabin God ana kok etei Jesu i wanatowan ebobosunusunub.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Hebreus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.