Gênesis 32
Awara Baibel (AWX) vs NVT
1 Labanu yotnäle kuxawänu, Jekopkäyä äenake kukut. Kahit täpäne kuhikangu, Anätule ängela dayipgut.
1 Quando Jacó seguiu viagem, anjos de Deus vieram encontrar-se com ele.
2 Dayike “Kewu awomu Anätule ämindä yotde äpmandähimdekän päkapu yiwixaying,” yang yake, kewu uwomu umanä Mahanaim yang inikut.
2 Ao vê-los, Jacó exclamou: “Este é o acampamento de Deus!”. Por isso, chamou o lugar de Maanaim.
3 Tikengä Jekopdä puyä äminä kantri Idomkätanu kewu Seir uwomune ku, payänä Iso yawä natäpikge yänikut.
3 Então Jacó enviou adiante dele mensageiros a seu irmão Esaú, que vivia na região de Seir, na terra de Edom.
4 Using yänikut. “Bulämbam täpäna Iso wamu using ininong. ‘Puyä äminda Jekopdä using yak. Labankät yiwihika aapunggat.
4 Disse-lhes: “Deem a seguinte mensagem ao meu senhor Esaú: ‘Assim diz seu servo Jacó: Até o momento, estava morando com nosso tio Labão
5 Nä towiyä gämäna, donggina, sipsipna, memena äwä puyä ämina yangu käyä. Ge bulämbam täpäna, wamu aläknga gäle tewa apunggak, inale gätä bänip gwaläng natängamiläkge natät, yang ninik, tiwän apumäng,” yang ininong, Ison,” yang yänikut. Yänike yäning yäpiwän kukin.
5 e, agora, tenho bois, jumentos, rebanhos de ovelhas e cabras, além de muitos servos e servas. Enviei estes mensageiros para informar meu senhor da minha chegada, na esperança de que me receba amistosamente”.
6 Ku inike, Jekopde hipdu apgin. Apu using inikin. “Payäka Iso axu inikumäng. Tiwän änggandupikge, äminu 400 päpän ixät using apäyak.” yang inikin.
6 Depois de transmitirem a mensagem, voltaram a Jacó e lhe disseram: “Estivemos com seu irmão Esaú, e ele está vindo ao seu encontro com um bando de quatrocentos homens!”.
7 Tiwän änaxälake, meyä hikngä päxäwikgän, äminu ixät kukin, sipsipnä, memenä, towiyä gämänä äwä kamelnä yang upuke, täkwäkgu inätä päku peke, täkwäkguxäyä inätä päku pekut,
7 Quando ouviu a notícia, Jacó ficou apavorado. Dividiu em dois grupos sua família e seus servos, e também os rebanhos, os bois e os camelos,
8 inale using natäpgut. “Isotä apu yakap täkwäk sipänu, mahan yiwitning täkwäxu andatäkuwä, dosipik,” yang natäpgut.
8 pois pensou: “Se Esaú encontrar um dos grupos e atacá-lo, talvez o outro consiga escapar”.
9 Tikengä tumuk wamu using yakut. “O Anätu bapuna Abraham äwä nana Aisak yanggäne, O Yawe, gätä using nanikuläk. ‘Kantrika alakuläk womune kuwi, nätä gatänggama, täkekän yiwiläk,’ yang nanikuläk.
9 Então Jacó orou: “Ó Deus de meu avô, Abraão, e Deus de meu pai, Isaque; ó S enhor , tu me disseste: ‘Volte para sua terra natal, para seus parentes’. E prometeste: ‘Tratarei bem de você’.
10 Nä puyä äminda, tiwän umana wenä. Tiwändeyä gätä näle iwikge natäxäwik, gwälam hikngä tahanggaläxunin. Yanggä Jodan Dupi tupä yayike apgumkätanu, hängäna wenä; hiputnatäkän hanggike yayike apgum. Tiwändeyä äpmanu hangäna meyä hikngä tiwän, inäinä pet; täkwäkgu inätä peke, täkwäkgu inätä pet.
10 Não sou digno de toda a bondade e fidelidade que tens mostrado a mim, teu servo. Quando saí de casa e atravessei o rio Jordão, não possuía nada além de um cajado. Agora, minha família e meus servos formam duas caravanas!
11 Ge gatängamiyo. Gatängamike, payäna Isole kätaxune maleyo. ‘Itä apu mängätna, enganga, äwä nina yangu undä nihipän kumnäm,’ yake naxäläkgat.
11 Por favor, salva-me de meu irmão, Esaú. Estou com medo de que ele venha atacar tanto a mim quanto a minhas mulheres e meus filhos.
12 Wamu using nanikuläk. ‘Nätä äpme pahawa täkekän yiwiläk. Tikengä bapuka pahawa, meyä hikngä haluhalu bimä tiwä, kendetnangäsä doliwik,’ yang nanikuläk. Ge gatängamiyo, tiwän Isotä donihipik,” yang inikut.
12 Mas tu prometeste: ‘Certamente tratarei bem de você e multiplicarei seus descendentes até que se tornem tão numerosos quanto a areia à beira do mar, que não se pode contar’”.
13 Inike, kupilä uggwenune, une yiwikut. Une yiwixäwik, kälawu gwenduyi bänip gwalängge payänäle imikge tuwängukut.
13 Jacó passou a noite ali. Depois, escolheu entre seus bens os seguintes presentes para seu irmão, Esaú:
14 Using tuwängukut. Meme mängälä 200, meme wäwi 20, sipsiwu mängälä 200, sipsiwu wäwi 20,
14 duzentas cabras, vinte bodes, duzentas ovelhas, vinte carneiros,
15 kamelu engangä käyä 30xät engangäxät, towiyä gämänu mängälä 40, towiyä gämänu wäwi 10, donggi mängälä 20, äwä donggi wäwi 10 yang imikge tuwängukut.
15 trinta fêmeas de camelo com seus filhotes, quarenta vacas, dez touros, vinte jumentas e dez jumentos.
16 Kälap tuwängukengu, inäinä upuke, puyä äminu täpätu täpätule kätaxune pekut. Peke puyä äminä using yänikut. “Gindä gämäk kunong. Axunanggengu, unekän hikngä maxunong. Täkwäkgutä gämäk kuwä, bänäkänu wangga äyiwiyok. Tiwänä täkwäkgu une. Tiwän une kuningkäyä, usinggän,” yang yänikut.
16 Dividiu esses animais em rebanhos, entregou cada rebanho a um servo e lhes disse: “Vão à minha frente com os animais, mas mantenham certa distância entre os rebanhos”.
17 Tikengä puyä äminä yakäp kuwikge täpä using inikut. “Axuwi payäna Isotä ganduke, ‘Gä towikga imin? Kälawu imindäne yäwäxawi apukaying? Tiwän säne päke kunggaläk?’ yang bä ganiwän kayo.
17 Aos homens encarregados do primeiro grupo, deu as seguintes instruções: “Quando meu irmão, Esaú, se encontrar com vocês, ele perguntará: ‘De quem são servos? Para onde vão? Quem é o dono destes animais?’.
18 Tiwänu using iniyo. ‘Kälawu aläkwäxu puyä äminda Jekopdäne. Itä bulämbam täpänä Isole yake namän, bänip gwalängge gamikge päkapunggat. Tixäwixu inä Jekowu äpmäxälä apänak,’ yang iniyo,” yang inikut.
18 Respondam: ‘Eles pertencem ao seu servo Jacó, mas são um presente para Esaú, o senhor dele. Veja, ele está vindo atrás de nós’”.
19 Tikengä puyä äminä kälawu yakap täpäle mehene päke kuwikge täpä, äwä uläpäle mehene päke kuwikge täpä, äwä une päke kuning ämin yangu usinggän yänikut. “Iso kakengu,
19 Jacó deu a mesma instrução aos encarregados do segundo e do terceiro grupo e a todos que seguiam os rebanhos: “Digam a mesma coisa a Esaú quando o encontrarem,
20 wamu undaninggat usinggän ininong. Tikengu using ininong. ‘Puyä äminda inä Jekopkäyä mahaninkätan apänak,’ yang ininong,” yang yänikut, Jekopdän, inale using natäpgut. “Hängä bänip gwalängge imitde pewa kuwä kakengu, bänip kwikwixu äpmembä natängamik. Ge nina kuwa nandukengu, äläkuläkawik,” yang natäke,
20 e não se esqueçam de acrescentar: ‘Veja, seu servo Jacó está vindo atrás de nós’”. Jacó pensou: “Tentarei apaziguá-lo com os presentes que estou enviando à minha frente. Quando o vir, quem sabe ele me receberá amistosamente”.
21 hängäläpä gämäk pewän päke kuxawä, kupilä unggwenu Jekowu yolu äpmandekän tahake yiwikut womune inäkän yiwikut.
21 Assim, os presentes foram enviados à frente, enquanto Jacó passou aquela noite no acampamento.
22 Kupilä unggwenunekänu Jekopdä mängät täpäyatnä, mängälä puyä äminäle yiwixamäläxu uläpäyat, äwä wawakngä 11-u uläkwäk yang päpän, Yanggä Jabok Dupi ayayikaying womune yayike, käwutdu yänipäko pekut.
22 Durante a noite, Jacó se levantou, tomou suas duas mulheres, suas duas servas e seus onze filhos e atravessou com eles o rio Jaboque.
23 Päko peke ako, hängä täpänäxäyä yawän, puyä äminä kukindä päke, atusikäwut päko pekin.
23 Depois de levá-los para a outra margem, fez passar todos os seus bens.
24 Tixawänu Jekowu käwutdu inäkän yiwikut.
24 Com isso, Jacó ficou sozinho no acampamento. Veio então um homem, que lutou com ele até o amanhecer.
25 Using betäxäwik, äminu uläpätä kawänu, Jekowu yapmitnangäsä doliwän, yemiyiwilune tepän, golängä wakäwakälune dekut.
25 Quando o homem viu que não poderia vencer, tocou a articulação do quadril de Jacó e a deslocou.
26 Tiwän äminu uläpätä Jekowu “Tewi kunggäwa. Axwakäwikge alinggak,” yang iniwändeyä, Jekopdä “Wam gwaläng gämäk namiyä, tewa kuwiläk,” yang inikut.
26 O homem disse: “Deixe-me ir, pois está amanhecendo!”. Jacó, porém, respondeu: “Não o deixarei ir enquanto não me abençoar”.
27 Tiwän äminu uläpätä “Ngä gä umanda imin?” yang iniwän, “Nä umana Jekop,” yang inikut.
27 “Qual é seu nome?”, perguntou o homem. “Jacó”, respondeu ele.
28 Iniwänu äminu uläpätä using inikut. “Gä umanda Jekop yangu dongganikaning. Tike umanda käluk täkgna Israel yang ganikaning, inale gä ämin äwä Anätu yangu amäke yapmiläk” yang inikut.
28 O homem disse: “Seu nome não será mais Jacó. De agora em diante, você se chamará Israel, pois lutou com Deus e com os homens e venceu”.
29 Iniwän Jekopdä “Äwä gäle umanu täkembä naniwiläk?” yang iniwän, uläpätä “Umana ganiwitde inale hikngä yänggaläk?” yang inike, wam gwaläng imikut.
29 “Por favor, diga-me qual é seu nome”, disse Jacó. “Por que quer saber meu nome?”, replicou o homem. E abençoou Jacó ali.
30 Tiwän Jekopdä “Anätule nomu axake teyä doxungwät,” yake, kewu uwomu umanä Peniel yang inikut.
30 Jacó chamou aquele lugar de Peniel, pois disse: “Vi Deus face a face e, no entanto, minha vida foi poupada”.
31 Gusitdä akoxawänu, golängä andekutde, Peniel teke kukulu, amandotäke kukut.
31 O sol estava nascendo quando Jacó partiu de Peniel, mancando por causa do quadril deslocado.
32 Jekopde yemiyiwilune tepän, golängä wakäwakälune dekutde, Israel nanä äpmandehimkäyä, kälap hakengu, hikngwämu goläng wakäwakälune nanä donäkayingunin.
32 (Até hoje, o povo de Israel não come o tendão perto da articulação do quadril, por causa do que aconteceu naquela noite em que o homem feriu o tendão do quadril de Jacó.)
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gênesis 32, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.