João 6

Sari NT+ (ASJ_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Lɛjiŋ lɛlu, Jiso dza gɛɛŋ lenchi Libɛ chi Galilii, gɛɛŋ luwiŋ lɔɔ. Libɛ chini bɛ teenyi chi le chi Tibɛria.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Kintutu ki bɛniiŋ lɛ banchɛ lɛ wu jiŋ kifɛ be tɛ̀ ŋɛŋ biee bi doonchi bunɔŋa bwee bi tɛ̀ gii feti li bɛniiŋ bɛ chigɔŋ si tɛ̀ wɔnchi be.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Jiso bee bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be yɛɛ be gɛɛŋ be shee li ŋkumɛ-ɛ.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Tɛ nuuŋ li mfi wulu Tsɔnɔ chi Bɛjuu lɛ chi N'yafuwee tɛ̀ nuuŋ tsɛkɛtsɛkɛ.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Jiso dza lɔŋ lii, ŋɛŋ si kintutu ki bɛniiŋ lɛ bɛɛ lɛ wuu, bii li Fili laa, “Tɛ gii tɛ geeŋ tɛ se go bijɛ le bɛniiŋ bani ji?”
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 Tɛ̀ gii biiti lɛ, mɔnchi Fili bu mɔnchɛ kifɛ wu kibɛɛ tɛ̀ kii fiee fi gii fɛ.
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Fili tuu li wuu le, “Bɛnchuki gii fɛɛ nuuŋ tɛ kɔchɛ wu bɛ nuuŋ bɛ go bijɛ bi wi mumkpaŋ mumkpaŋ nuuŋ kɛmɛ niiŋ kɛ.”
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Ŋwani wu kintutu wumu wu bukooŋ bwee tɛ̀ nuuŋ le Andolo wu tɛ̀ nuuŋ ŋwaani Simu Pita se tee li wu-u le,
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 “Ŋwaŋ wu nyuŋ wumu wɛ fɛni bɛ tsée yi bibele bitiinu bɛ nsúuŋ fiɛɛtu, se nuuŋ le fini nuuŋ fi ge la bɛ kintutu ki bani bɛniiŋ ŋge ni?”
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Jiso se tee le, “Tee yɛɛŋ li bɛniiŋ bɛlu le be shee yɛ fɛkwiiŋ.” Kitɔɔ gii ki nuuŋ fe ŋge, be tee le be shee yɛ, buniŋ kwaa tɛ̀ nuuŋ si bɛnchuki bɛtiinu.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Jiso se fi tsée yi bibele yɛɛ, nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ, gachɛ li bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shee yɛ baa li. Tuu fɛ tɛ lɛ bɛ nsúuŋ yɛɛ. Wi kwikwi tɛ̀ kɛmɛ si mwɛ tɛ̀ kɔŋgisi.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Be tɛ̀ ji be fukɛ, tee li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u le, “Banchɛ yɛɛŋ biŋkɛ bilu kiiŋ fiee fimu ni la li yee li kɛ.”
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Bɛdɛɛni, be banchɛ biŋkɛ bi tsée yi bibele bi bitiinu bi tɛ̀ shɛ biɛɛ, bi yisɛ bɛŋkaa yoofi ntsɔ bɛfɛ.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Le bɛniiŋ bɛlu ŋɛŋ fiee fi doonchi bunɔŋa bwee fi tɛ̀ fɛ fini, be tee le, “Wi wuni gbɛŋgɔɔ nuuŋ Ntomfɔŋ wu Nyɔ chɛɛŋ wu tɛ̀ nuuŋ le gii bɛ li nshɛ yini wɛ.”
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Le Jiso ŋɛŋ le bɛniiŋ bɛlu wɛki baa le be kɔɔ wu bɛ buŋga be kokɛ wu li Mfɔŋ wu bee, cheekiyi kaari miri li ŋkumɛ-ɛ nuuŋ fe wuu mbiiŋ.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Le ni nuuŋ lɛ fɛmfo-o, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɔɔ be gɛɛŋ fɛ libɛ-ɛ,
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 be lɛ lɛ ŋgo-o be bɛchi be lenchi be giiŋgi Kapanuŋ. Li mfi wɛɛ, lɛkuuŋ tɛ̀ jiŋ kituŋ Jiso mɛɛŋ ki bɛ kɛ fɛ be tɛ nuuŋ kɛ.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Dzɔɔ bɛchi yi duŋgi, kifɛ mfiee yi tɛɛmi tɛ̀ gii yi kɛti.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Be tɛ̀ kundi ŋgo be lenchi, le be gɛɛŋ be bo nɛɛ si bɛma bɛtɛɛtu kɛ bɛnɛɛ, be dza be ŋɛŋ Jiso si deŋgi li dzɔɔ li liwe bɛɛ li ŋgo-o lichiŋ. Jaaŋ kɔɔ be.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Se nuuŋ le, tɛ̀ tee li bee le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ chɛndi kɛ. Ɛ mi.”
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Le be woo lɛ, be kɔɔŋgi le be dzɔ wu lɛ ŋgo-o. Le be dza, be taa be ŋɛŋ ɛ ŋgo fɛsi kituŋ li ŋgemɛ yi dzɔɔ li fɛ be tɛ̀ giiŋgi.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Le butuu bo bu woo, bɛniiŋ bɛ tɛ̀ shɛ li libɛ luwiŋ baa kimi le ɛ ŋgo mumkpaŋ wu tuu nuuŋ fe, se Jiso ti mɛɛŋ ki lɛ lɛ ŋgo-o bɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u kɛ, bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u dza be gɛɛŋ be bɛ mbiiŋ.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Se nuuŋ le, bɛŋgo bamu tɛ̀ dza kimbɛ ki Tibɛria, be lenchi be bɛ fɛ kintsii ki bɛniiŋ tɛ̀ ji kibele ki Taa tɛ̀ dzɔ nyɛ kiyɔɔni li Nyɔ-ɔ kɛɛ lichiŋ.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Si bɛniiŋ bɛlu tɛ̀ ŋɛŋ le Jiso tɛ̀ nuuŋ yɛ fe kɛ lɛ, kɛ bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u, be lɛ be bɔɔ lɛ bɛŋgo bɛlu, be lenchi be gɛɛŋ Kapanuŋ le be gɛɛŋ be gɔɔŋ Jiso.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Le be gɛɛŋ be ŋɛŋ wu luwiŋ lɔɔ, be bii li wuu laa, “Labi, ɔ bɛ fɛni mfi wu la?”
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Jiso tuu li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le nɛ wɛki yɛ mi nuuŋ kii biee bi doonchi bunɔŋa bweŋ bi nɛ ŋɛŋ mfeti kɛ. Nɛ wɛki mi nuuŋ kifɛ nɛ tuu nɛ ji tsée yi bi bibele biɛɛ nɛ fukɛ.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Kiiŋ nɛ ni nɛ nindi le nɛ kɛmɛ nuuŋ bijinɛ bi nuuŋ bi bee kɛ. Nimɛ yɛɛŋ nuuŋ le nɛ kɛmɛ bijinɛ bi nuuŋ bi ba bi ni bi nuuŋ lu gɛɛŋ bo bu ntsɛ wu kimakɛ-ɛ. Bini nuuŋ biee bi Ŋwanɛwi gii nyɛ li be-eŋ. Ɛ wu, wu Nyɔ yi Baa we gɛɛɔ ŋkiki we li wuu le fi doonchɛ le wu beŋɔ wu.”
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Be se bii li wuu laa, “Biee bi tɛ̀ kɛmi le tɛ ni tɛ feti bi se nuuŋ le tɛ feti baa nimɛ chi Nyɔ nuuŋ bi la?”
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Jiso tuu li bee le, “nimɛ chi Nyɔ chɛɛ chini, nɛ gɛɛ shéŋ li wi wu wu to-oŋ.”
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Bɛdɛɛni be tuu be bii li wuu laa, “Fiee fi doonchi bunɔŋa bwo fi ɔ nuuŋ ɔ fɛ, le tɛ ŋɛŋ se tɛ tuu tɛ̀ gɛɛ shéŋ li wɛ-ɛ nuuŋ la? Fiee fi ɔ nuuŋ ɔ fɛ nuuŋ fi la?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Bɛtaa bɛsɛŋ tɛ̀ ji mana li buka, fi se nuuŋ si bɛ tsɛɛ le, ‘Tɛ̀ nyɛ be bijinɛ bi dzɛti liboo be ji.’”
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Le be tee lɛ, Jiso se tuu tee li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le tɛ̀ nuuŋ yɛ Mɔɔsɛ wu tɛ̀ nyɛ beŋ bijinɛ bi dzɛti liboo kɛ. Ɛ Baa wɛŋ wu nyɛɛ bijinɛ bi chɛɛŋ bi dzɛti liboo.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Nɛ ni nɛ kii le bijinɛ bi Nyɔ-ɔ nuuŋ bi shiiti liboo bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ bɛ li nshɛ yini-i.”
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Be se tee li wuu le, “Taa, ɔ nyɛɛ bee bijinɛ bini mfi kwi.”
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Jiso se tee li bee le, “Ɛ mi bijinɛ bilu bi nyɛɛ ntsɛ. Wi wu bɛɛ lɛ mi mwɛ mɛɛŋ yɛ woo dzeeŋ kɛ. Wi wu gɛɛ shéŋ li mi-i, ndɔɔŋ we nuuŋ tɛ naa wondɛ kɛ.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Se nuuŋ le mi nteeɔ beŋ le nɛ ŋɛŋ baa mi, nɛ faaŋ ŋgɛɛwu shéŋ li mi-i.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Bɛniiŋ bɛchu bɛ Baa wɛŋ nyɛ li mi-i, be gii be ni be bɛɛ lɛ mi-i. Wi wu bɛɛ lɛ mi nuuŋ ntɛ̀ ŋkooŋ bɛ mwɛ kɛ.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Kifɛ mi dza liboo mi mbɛ laaŋkwiiŋ. Mɛɛŋ ki mbɛ kɛ le mfɛ nuuŋ fiee fi ŋkɔŋgisi kɛ. Mi mbɛ le mfɛ nuuŋ fiee fi wi wu toŋ mi Kɔŋgisi
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Se fiee fi wi wu toŋ mi kɔŋgisi nuuŋ fini le, kiiŋ ni nlɛɛ mɔɔ nuuŋ wi mumkpaŋ li bɛniiŋ bɛ wu nyɛ li mi-i kɛ, se nuuŋ le ke naa mbuu be li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Nɛ kɛɛ le fiee fi Baa wɛŋ kɔŋgisi nuuŋ fini, le wi kwikwi wu ŋɛŋ Ŋwani, wu gɛɛ shéŋ li wu-u, gii kɛmɛ ntsɛ wu kimakɛ, ŋgii nse mbuu mwɛ tɛ li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ.”
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Bɛjuu se bɛchi be ŋuŋini kii wu, kifɛ tɛ̀ tee le, ɛ wu bijinɛ bi dza liboo bi bɛ laaŋkwiiŋ.
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Be tɛ̀ ŋuŋini be biiti laa, “Wuni nuuŋ nɛɛ Jiso wu ŋwanɛ Jɔsɛ ni? Wu tɛ̀ kii nɛɛ tee bee ni ni? Fi geeŋ dɛɛni fi kweŋgi le wu dza nuuŋ liboo?”
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Jiso se tuu li bee le, “Kiiŋ nɛ ni nɛ ŋuŋini beŋ beŋ kɛ.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Wi nuuŋ tɛ bɛ lɛ mi-i, fuki fɛ Baa wɛŋ wu toŋ mi chee mwɛ le bɛ nsiŋ kɛ. Ŋgii mbuu mwɛ tɛ li kwe-e li jobɛ chi kimɛrisɛ-ɛ.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Bɛntomfɔŋ bɛ Nyɔ-ɔ tɛ̀ tsɛɛ le, ‘Nyɔ gii yi tifi be bɛchu.’ Bɛdɛɛni wi kwikwi wu woo fiee fi Baa wɛŋ tiifi wu kɛɛ, gii bɛ lɛ mi-i.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Ntiiti yɛ ni le wi wɛ lu wu saa wu ŋɛŋ Baa wɛŋ kɛ. Ɛ nɛɛ wu wɛ wu dza fɛ Nyɔ-ɔ kwaa wu saa wu ŋɛŋ Baa we.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le, wi wu beŋ kɛmɔɔ ntsɛ wu kimakɛ kituŋ.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Ɛ mi bijinɛ bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Bɛchaa bɛnɛ tɛ̀ ji mana libuka, se nuuŋ le be kwiyɛ nɛɛ.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Bijinɛ bini nuuŋ bi dza liboo bi bɛ le, ɛ wi ji bi tɛ kwi kɛ.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Ɛ mi wu nuuŋ bijinɛ bi dzɛti liboo bi nyɛɛ ntsɛ li bɛniiŋ li. Ɛ wi ji bijinɛ bini, mwɛ ba ni nuuŋ lu mfi kwikwi. Se bijinɛ bi ŋgii nyɛ li bɛniiŋ bɛ li nshɛ-ɛ le be kɛmɛ ntsɛ bini nuuŋ yi yɛŋ.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Bɛjuu se bɛchi be waanini be be, be biiti laa, “Wi wuni gii geeŋ se nyɛ yi yee le tɛɛbeŋ se ji le?”
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Jiso se kweeŋ li bee le, “Ntee beŋ chɛɛŋ chɛɛŋ le ɛ nɛ mɛɛŋ ki ji yi yi Ŋwanɛwi kɛ, ŋ'wonu mɔɔ ŋgɔŋ mee nsiŋ, nɛ tɛ kɛmɛ ntsɛ li yi yi nɛɛ kɛ.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Wi wu jii nyaŋ yɛɛŋ wu tuu wu woŋ ŋgɔŋ meŋ kɛmɔɔ ntsɛ wu kimakɛ. Ŋgii naa mbuu wu li kwe-e jobɛ chi kimɛrisɛ,
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 kifɛ nyaŋ yɛɛŋ gbɛŋgi yi nuuŋ nɛɛ bijinɛ, se ŋgɔŋ meŋ gbɛŋgi me nuuŋ fiee fi wonɛ.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Wi wu ji nyaŋ yɛɛŋ tuu wundi ŋgɔŋ meŋ tsiiŋɔ li yi yɛɛŋ ntsiiŋ tɛ li yi yee li.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Baa wɛŋ wu toŋ mi kɛmi ntsɛ, nse ŋkɛmi ntsɛ kii Baa wɛŋ. Bɛdɛɛni wi wu jii nyaŋ yɛɛŋ gii kɛmɛ tɛ ntsɛ kii mi.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Bijinɛ bini nuuŋ bi dza liboo bi bɛ. Bi nuuŋ yɛ si bi bɛchaa tɛ̀ ji be tuu be kwiyɛ biɛɛ kɛ. Wi wu jii bijinɛ bini gii ba ni nuuŋ lu mfi kwi.”
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Biee bini nuuŋ bi Jiso tɛ̀ tiiti mfi wu tɛ̀ tiifi bɛniiŋ li yih yi nlɛkɛ li Nyɔ-ɔ Kapanuŋ.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Le bɛniiŋ bɛ Jiso-o bɛ kintutu ŋge woo ntiifɛ wuni ni be tee le, “Wuni n'yɔru tɛmɔɔ ŋge! Ɛ noo wu nuuŋ beŋ wuni n'yɔru?”
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Jiso kɛɛ le bɛniiŋ bee bɛ kintutu-u ŋuŋini baa bebe kii n'yɔru wulu, biee bii li bee laa, “Fiee fi mi n'yɔ fini sɛɛsɛ shéŋ yinɛ ni?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Ɛ fi nuuŋ lɛ, nɛ gii nɛ geeŋ mfi wu nɛ ŋɛŋ Ŋwanɛwi wu karisi yɛki fɛ tɛ̀ saa nuuŋ ŋkosi?
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Fiana yi Nyɔ nuuŋ fiee fi nyɛɛ ntsɛ. Nyaŋ yi bwiŋ kɛmi yɛ fiee fi yi gii kɛ. Tefɛ chi mi n'yɔ li be-eŋ nuuŋ Fiana, tuu nuuŋ ntsɛ.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Se nuuŋ le beŋ bamu baa lu bɛ mɛɛŋ ki beeŋ tefɛ chilu kɛ.” Jiso tɛ̀ yeti ni kifɛ tɛ̀ kii kituŋ fɛ mbɛɛchɛ bɛniiŋ bɛ mɛɛŋ ki gɛɛ kɛ shéŋ li wu-u kɛ, kii tɛ wi wu gii kabɛ wu.
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Tuu tee li bee le, “Ɛ nɛɛ fiee fi mbee nsaa mi ntee kituŋ li be-eŋ le, nuuŋ wi tɛ bɛ li mi-i fuki fɛ Baa wɛŋ nyɛ dze li wu siŋ kɛ.”
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Lɛjiŋ lɛlu, bɛniiŋ bee bɛ kintutu kinɔŋa se tuu be gooŋ lijiŋ, be faaŋ ndɛndɛ bɛ wu.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Jiso se dza bii li bɔɔŋ bee bɛ kintutu-u bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa laa, “Beŋ tɛ nɛ kɔŋgisi le nɛ gɛɛŋ ni?”
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Simu Pita tuu li wuu le, “Taa, tɛ giiŋgi lɛ noo li. Ɛ wɛ wu kɛmi n'yɔru wu nyɛɛ ntsɛ wu kimakɛ,
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 tɛ beŋ tɛ tuu tɛ kii le ɛ wɛ wi wu Wuuti wu dza fɛ Nyɔ wɛ-ɛ.”
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Jiso tee li bee le, “Ɛ nɛɛ mi wu ntsaa beŋ bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ bani ni? Se nuuŋ le, wumu li be-eŋ linti wɛ kiŋkundi.”
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Jiso tɛ̀ tiiti lɛ nuuŋ kii Judas wu ŋwanɛ Simu Iskaliyɔ. Tɛ̀ nuuŋ li kintutu ki bɔɔŋ bee bɛ yoofi ntsɔ bɛfɛ baa, se tɛ gii nuuŋ wu, wu tɛ̀ nuuŋ le gii dɛndɛ kabɛ Jiso.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.