João 9
Jesucristo oy oa’pak: Kenda Jesucristoa; monigka’uyatenok; Diostaj mo’manopo’yarea’ika’ne (AMRNT) vs AAI
1 Nogok okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete Jesús oʼhuaʼepo Jerusalényo̱ oʼhuaʼepo huabokerek ekpobigtaj oʼtiahuayʼuy. Keʼna ekpobig oʼsiʼpoe̱ʼuy ekpobig o̱ʼe̱ʼuy.
1 Orot matan fim auman tufuw ma’am Jesu remor inan itin.
2 —¿Menaʼpo inbokerek ekpobig yasiʼpoe̱ʼuyate? ¿Beʼa dakhueaʼ yakuyet? ¿Huaoapiʼ hua̱ye̱a̱piʼ keʼnadapiʼ dakhueaʼ yakuyetpiʼ huamanmadikaʼeri? —Oroʼomey Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeria Jesústaj onaʼuy.
2 Ana bai’ufununayah Jesu hibatiy, “Bai’obaiyenayan, yait ana kakafinamaim iwa’an iti orot matan fim auman tufuw? I taiyuwin ana kakafin o i hinah tamat hai kakafinamaim?”
3 —Ehueʼ, keʼna dakhueaʼ kahueʼ o̱ʼu̱y. Keʼnen huaoa hua̱ye̱erea dakhueaʼ kahueʼ o̱ʼnuyate. Konige̱po dakhueaʼ o̱gkuypo ekpobig ehueʼ o̱ʼe̱. Diosa teyda kikaʼdik ka̱e̱ʼpo bakpoyareaʼdik ka̱e̱ʼpo aratbuta kanʼtiahuayeʼpo kanʼnopo̱e̱ʼpo konige̱po ekpobig oʼsiʼpoe̱ʼuyate.
3 Jesu eo, “Orot matan fim i men anabowabow kakafinamaim iwa’an matan ifimemih o i hinah tamah hai kakafinamaim, baise i ana fimemaim God ana fair iti orot biyanamaim nirerereb hina’itin.
4 Kenda Diosa oʼpak kakikeʼpo kenpaʼti Diostaj kanigpe̱i̱keʼpo Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. Konige̱po oyedda Diosen kikaʼdik i̱jje̱y. Sueʼda huameʼnoe meke̱nok oyda Diosen kikaʼdik i̱jje̱y. Aʼti nogok kahueʼdik i̱jje̱a̱poy. Konig sikyonig o̱ʼe̱a̱po kahueʼdik i̱jje̱a̱poy.
4 Iti ana veya’amaim yait ayu iyunu anan i ana bowabow tanabow, gugumin i enan men karam yait ta nabow.
5 In huadariyo i̱jje̱depo konig Diosen huakjey i̱jje̱po Diostaj ijmaknopo̱e̱a̱ʼdey, Diosen huaʼa ijmanopo̱e̱a̱ʼdey. —Jesúsa oroʼtaj keʼnen huanigpe̱i̱kaʼeritaj monaʼuyne.
5 Ayu boun iti tafaramamaim ama’am, ayu i tafaram ana marakaw.”
6 Kenda oaʼdepo barakte oʼsupupo igkusi̱ʼhue̱ oʼdukutaʼpo soroka ekpobigtaj okpodukutaʼuy.
6 Iti tur eo ufunamaim, Jesu kwei me yan re naatu iyuriyur bai bora’ah orot matan idadawir.
7 —Yahuatiʼ. Siloé ya̱koyo yahuatiʼ. Yakpokoyoaʼ. —Ekpobigtaj onaʼuy. (Siloé judíoen huadik eʼdiktaʼmonaʼ o̱ʼe̱.)
7 Naatu iu, “Kwen harew Siloam kukuf (nati wab anayabin iyafar) imaim kururub.” Imih orot in rurub naatu matan nuw sawar itah auman matabir au bar in.
8 Yareahued ekpobig jak eretnopoyoda oʼhuadikaʼpo “huakupe menʼyok,” oʼmanaʼikaʼuy. Ayaʼada kentaj onʼnoki̱e̱ʼuy. Ekpobig o̱ʼi̱kaʼ ayaʼada onʼtiahuayikaʼuy.
8 Orot tain tuwan naatu sabuw afa marasika hi’i’itin ma fefefeyan, hibatiy, “Iti orot ta’imon mar etei ema efefefeyanaban i iti?”
9 —E̱e̱ʼ, keʼna o̱ʼe̱. —Nogomeya̱ oʼdaʼuy.
9 Sabuw afa hi’o, “Orot i nati.” Afa hi’o, “En nati i ana yumatabe.”
10 —¿Monig ikpoyarudmeʼ? ¿Moniga̱ʼ iʼmabodmeʼ? —Oʼnonaʼuy.
10 Sabuw hibatiy, “Mi’itube o mat igewasin kunuwanuw?”
11 —Jesúsa barakte oʼsupupo oʼdukutaʼpo soroka bekpodukutaʼpo, “Siloé ya̱koyo yahuatiʼ. Yakpokoyoaʼ.” Menaʼne. Ken ijhuaʼdepo yokpokoyodepo huaboaʼda ijmabodi. —Oʼmanaʼuy.
11 Orot iyafutih eo, “Orot wabin te’o Jesu i yur bai matou idadawir naatu na Siloam harew kukufamaim rurubamih iuwu. Imih ayu an arurub, naatu matou to iwa’an anuwanuw.”
12 —¿Men ya̱ʼe̱ kenbokerek? —Oʼnonaʼuy.
12 Sabuw hibatiy, “Bo iti orot i menamaim ema’am?”
13 — ausente —
13 Nati orot Jesu biyawas hibai hina Pharisee biyah hitit.
14 — ausente —
14 Baiyarir ana veya’amaim Jesu nati orot matan fim yuramaim idawir matan igewasin nuw.
15 —Ekpobig i̱ʼunhuahuikaʼuy. ¿Monig oyda huaboaʼda iʼtiahuay? —Fariseo huairia oʼnonaʼuy.
15 Isan imih Pharisee ibanak maiye orot hibatiy mi’itube matan igewasin. Orot hai tur eowen eo, “I yuramaim matou idadawir uwu harewamaim arurub naatu boun i anuwanuw.”
16 —Okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete aratbut katepiʼ kahueʼdik o̱ʼne. Oʼmanmadikikay. Inbokerek nigpe̱e̱hueʼda o̱ʼe̱po okmapi̱e̱ʼahuaddik huameʼnoete oʼyareaʼnok keʼna Diosen huamanbatiaʼpakeri ehueʼdik o̱ʼe̱, oʼnopo̱e̱y. —Sueʼada onʼbatiaʼpakuy.
16 Pharisee afa hi’o, “Iti orot i men Godane na, anayabin Baiyarir ana ofafar i men ekakaif.”
17 —¿On menpaʼ iʼnopo̱e̱ ken huabokerek huakpo beyareatenigtaj? —Huabokerek huakpoyareritaj judío huairia oʼnonaʼuy.
17 Imih Pharisee hitatabir orot ibanak hibatiy maiye, “Iti orot o mata iwa’an bigewasin isan o boro mi’itube inao?”
18 Aʼnenda ekpobig o̱ʼi̱kaʼuy. Oyda okpoyaredepo tiahuaydik o̱ʼe̱. Kenda Judío huairia oknopo̱e̱hueʼdik o̱ʼnepo, “Keʼnen huaoj hua̱ye̱tere yanʼtotiak.” Onʼmanaʼuy. Enʼtiakdeʼte.
18 Jew hai ukwarih men kafa’imo hititumatum iti orot matan fim ma’am naatu bounabo matan nuw, naatu orot hinah tamah isah hi’af hina, imaibo hibatiyih.
19 —¿In huabokerek menpaʼ o̱ʼnensiʼpo ya̱ʼe̱? ¿Menpaʼ ekpobig oʼsiʼpoe̱ʼuy, boʼtiaʼpakikaʼ? ¿Menaʼpo oyda tiahuaydik ya̱ʼe̱? —Judío huairia keʼnen huaojtaj hua̱ye̱tere onʼmanaʼuy.
19 “Iti orot i kwa natu? Kwa kwa’o’o i matan fim auman tutufuw kekeban iti? Naatu boun i mi’itube enuwanuw?”
20 —E̱e̱ʼ, keʼna oroʼensiʼpo o̱ʼe̱. Ekpobig oʼsiʼpoe̱ʼuy oʼnopo̱e̱y.
20 Hinah tamah hiyafutih hi’o, “Aki aso’ob iti kek i aki natu, naatu matan fim auman tufuw.
21 Menaʼpo oyda tiahuaydik o̱ʼe̱ oroʼnayo nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱y. Kenpaʼti beʼa yakpoyaret nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱y. “¿Beʼa bekpoyareaʼ?” Ya̱ʼnonaʼ. Huabokerek o̱ʼe̱. Keʼnada aʼdik o̱ʼe̱. —Keʼnen huaoa hua̱ye̱erea onʼmanaʼuy.
21 Baise aki men aso’ob, boun i mi’itube enuwanuw, o yait matan iwa’an igewasin, kwaibatiy i sanaman, karam taiyuwin isan boro nao.”
22 Judío huairitaj onʼmakmeʼpukpo huaojerea hua̱ye̱erea kenda namaʼda huairitaj onʼmanaʼuy. “Jesús Diosen Cristo o̱ʼe̱. Diosa oʼtaʼmonaʼuyate.” Beʼapiʼ eaʼnayo Apagbaʼtaj aʼpe̱e̱yaʼpo judíoen hua̱i̱takeʼ jakyo onteʼti kudhueʼdik o̱ʼneapo. Judío huairia onpapayoʼ ondaʼpo. Konige̱po huabokereken huaojere hua̱ye̱ere onʼmeʼpukpo, namaʼda onʼmanaʼuy.
22 Hinah tamah iti tur hi’o, i Jew sabuw isah hibir, anayabin iti tur i marasika Jew ukwa’ukwarih hi’o hibasit, yait Jesu isan naorereb Keriso nararauw boro kou’ay barene hinabotait ufun nama.
23 “Huabokerek o̱ʼe̱. Keʼna aʼdik o̱ʼe̱. Kentaj ya̱ʼnonaʼ.” Judío huairitaj namaʼda onʼmanaʼuy.
23 Iti isan imih i hinah tamah hi’o, “Kwa taiyuw kwaibatiy kwa’itin, i sanaman.”
24 “Keʼna huabokerek ekpobig oʼsiʼpoe̱ʼuy. Kentaj yanʼtotiak.” Judío huairia onʼmanaʼuy. Eʼtiakdeʼte oʼnonaʼpo,
24 Mar bairu’abin orot matan fim nuwanuw isan hi’af na, naatu hibatiy maiye, “Turobe God nanamaim ai tur ina’owen! Aki aso’ob orot yait o biyawasi i bowabow kakafin wairafin.”
25 —Dakhueaʼ huakaʼeripiʼ o̱ʼe̱piʼ ʼuruda huakaʼeri o̱ʼe̱piʼ nopo̱e̱hueʼ i̱jje̱y. Nogtida ijnopo̱e̱y. ʼIkken ekpobig i̱jje̱mey. Oynayo ijtiahuay. —Oʼmanaʼuy.
25 Orot iyafutih eo “Ayu men aso’ob i bowabow kakafin wairafin o en? Ayu sawar ta’imonamo asoso’ob i ayu matou fim ama’am naatu boun i anuw a’i’itah.”
26 —¿Ontaj moniga̱ʼ megkaʼ? ¿Monig bekpoyareaʼ? —Onteʼti judío huairia oʼnonaʼuy.
26 Naatu orot hibatiy, “Abistanawat o isa sinaf? Mi’itube sinaf o mata botawiy?”
27 —Kenda huaboaʼda oʼnonaʼdene. ¿Menaʼpo onteʼti eʼpe̱e̱taʼ boʼpak? ¿Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri e̱e̱ʼtaʼ menpaʼ boʼpak? —Oʼmanaʼuy.
27 Orot iyafutih eo, “Ayu marasika kwa isa aoka naatu kwa men kwanowar. Aisim kwakokok anao maiye kwananowar? Ta’itin kwa auman kwakokok i ana bai’ufununayah kwanamatar?”
28 —O̱ʼna kentaj huanigpe̱i̱kaʼeri i̱ʼe̱. Oroʼnayo Moisésen huanigpe̱i̱kaʼeri o̱ʼe̱y.
28 Hi’obaibiyab naatu hi’o, “O i nati orot ana bai’ufununayan, baise aki i Moses ana bai’ufununayah.
29 Moiséstaj Diosa onaʼikaʼuyate oknopo̱i̱kay. In huabokereknayo meya̱ʼ yaʼtiakuyet nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱y. —Fariseo huairiomeya̱ diga̱ʼda onʼhuadiaypo i̱ghuaʼda oʼnonaʼuy.
29 Aki aso’ob God mutufor Moses hairi hi’o, baise orot nati Jesu tibiwab, aki men kafa’imo aso’ob i menane na?”
30 —¡Kenpihuay! Kentaj menaʼpo oknopo̱e̱hueʼ moʼe̱. Ken huabokereka bekpoyareaʼne. Ke̱ya̱ʼ oʼtiakuy nopo̱e̱hueʼ moʼe̱ne.
30 Orot matan fim bigewasin iyafutih eo, “Abifofofor men kafaita! I menane nan kwa men kwaso’ob, baise i ayu matu fim iwa’an anuwanuw.
31 Dakhueaʼ huakaʼeritaj Diosa manigpe̱e̱hueʼ o̱ʼi̱kaʼ. Diostaj huanigpe̱i̱kaʼeritaj Diosa oʼmanigpe̱i̱kaʼ. Katepiʼ onʼpaknok Diosa oʼmanigkikaʼ.
31 It Taso’ob bowabow kakafih wairafih God hai tur men enonowar. God ana sabuw i ana kok tesisinaf naatu isan tekakakaf i hai tur enonowar.
32 Aʼnennanadapiʼ huakkuruda ekpobigtaj eʼsiʼpoe̱ʼ okpoyareaʼuy tipe̱e̱hueʼ o̱ʼi̱kay.
32 Men yait ta tafaram wanawanan orot matan fim auman tufuw ma’am matan botawiy nuwanuw ana tur nowaramih.
33 Dapitaʼ Diosyaʼ oʼtiakuyate. Diosyaʼ tiakhueʼ e̱ʼu̱ynayo in huabokereka kenda sigpiʼ kahueʼdik o̱ʼe̱. Bakpoyareahueʼdik o̱ʼe̱. —Judío huairitaj oʼmanaʼuy.
33 Iti orot men Godane tanan na’at, i boro men karam iti bowabow tasinaf.”
34 —Dakhueʼ eʼeretkaʼ iʼsiʼpoe̱ʼuy. Dakhueaʼ iʼkikaʼuy. Oroʼtaj onmandikahueʼdik o̱ʼe̱ne. —Judío huairia onʼhuadiaypo oʼnonaʼuy.
34 Iti isan hi’o, “O bowabow kakafin wanawanan itufuw ira’at iyey, i boun aki ini’obaiyi!” Naatu kou’ay barene hibotait tit ufun ma.
35 Huabokerek ekpoyareʼtaj hua̱i̱takeʼ jakyaʼ oʼnende Jesúsa oʼnopo̱e̱po oʼdeatopo,
35 Jesu orot hinun tit ufun ma’am ana tur nowar, naatu titita’ur anamaramaim ibatiy, “O Orot Natun kubitumitum?”
36 —¿Beʼa ya̱ʼe̱, huairi? Eknopo̱e̱ʼtaʼ ijpaki. —Jesústaj onaʼuy.
36 Orot Jesu ibatiy, “Regah, iti orot i menatan ku’o anowar saise i anitumitum!”
37 —Kentaj iʼtiahuayne. Diosa meʼtaʼmonaʼuyne. In do i̱jje̱y. Diosen Huasiʼpo i̱jje̱po onaʼne. —Jesúsa onaʼuy.
37 Jesu orot isan eo, “Orot i iti kwi’i’itin, boun iti airi kwa’o’o.”
38 Jesús Diosen Huasiʼpo o̱ʼe̱ oknopo̱e̱po huikudate oʼtihuadpo,
38 Naatu orot eo, “Regah, Ayu abitumatum.” Naatu Jesu nanamaim sun yowen kwafir.
39 —Huakkaʼada konig tiahuayhueʼdik o̱ʼnepo konig ekpobig o̱ʼnepo Diostaj oknopo̱e̱hued o̱ʼnepo doʼtaj oʼnoknopo̱e̱a̱popo Diosere onʼnoeonhuahuikaʼapo. Nogomeya̱ “Ekpobig ehueʼ o̱ʼe̱y. Tiahuaydik o̱ʼe̱y. Diostaj huadakda oknopo̱i̱kay.” Namaʼda onʼbatiaʼpakpo hueretda huaknopo̱e̱ʼeri ehueʼ o̱ʼnepo konig ekpobig o̱ʼnenok Diosa castiga magkaʼdik o̱ʼi̱kaʼapo. Konige̱po Diosa indariyo meʼtaʼmonaʼuyne. —Jesúsa oaʼuy.
39 Jesu eo, “Ayu ana iti tafaramaim atitit anayabin i sabuw ana kusibih, saise iyab mata fim boro hinanuw, naatu iyab tenuwanuw boro matah fimabe hinamatar.”
40 Ken, sueʼada fariseo huairi kenteda o̱ʼnepo Jesústaj onʼpe̱e̱depo,
40 Pharisee afa nati’imaim bairi hima’am iti tur eo’o hinowar, naatu hibatiy, “Nati tur ku’o’o, aki auman matai fim?”
41 —“Diostaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱y,” eaʼnayo o̱ʼnen dakhueaʼ eʼkaʼ Diosa bakkahueaʼdik moʼe̱a̱ynigʼa “Diostaj oknopo̱e̱hueʼ hua̱e̱ʼeri ehueʼ o̱ʼe̱y,” namaʼda boaʼnok Diosa bakkahueahueʼdik moʼe̱ne. —Jesúsa fariseo huairitaj oʼmanaʼuy.
41 Jesu iyafutih eo, “Kwa mata fim na’at, kwa boro men kakafimih. Baise boun kwa kwa’o’o aki matai anuwanuw, kwa a kakafih i tema’am.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.