Atos 7
Jesucristo oy oa’pak: Kenda Jesucristoa; monigka’uyatenok; Diostaj mo’manopo’yarea’ika’ne (AMRNT) vs AAI
1 —¿Buttida menpaʼ yadaʼ? —Sacerdote huairia Estebantaj onaʼuynok,
1 Imaibo Firis Gagamin Stephen ibatiy, “Tur iti i anababatun o isa teo?”
2 —Menʼpe̱e̱ʼ, egʼ, menʼpe̱e̱ʼ, huairitoneʼ. Oroʼen Dios teyda oʼkikaʼ. Diosa oroʼen onaratbutyoʼ adhueaʼpaneʼkudak Abrahamtaj oʼbatiaʼpakuyate. Abraham Haránbayo huahued Mesopotamiabayo e̱ʼi̱kaʼte Diosa Abrahamtaj oʼbatiaʼpakuyate.
2 Stephen iya’afut eo, “Taitu tuwai’inah naatu tamai’inah anao kwananowar! Ata agir Abraham ufibo na Haram imaim ma, baise wan Mesopotamia ma’am ana veya’amaim Marakaw ana God isan irerereb eo. Stephen Ebibinan|alt="Stephen preaching" src="cn01914B.tif" size="col" loc="Act 7.2" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.2"
3 “O̱ʼnen huadaribayaʼ o̱ʼnen huabetyaʼ yabakhuaʼ nogbayo yahuatiʼ ijtohuaʼapopo huadari oʼtiahuayaʼapone.” Diosa Abrahamtaj onaʼuyate.
3 ‘A tafaram naatu taituwa inihamiyih inan tafaram ayu ana bi’obaiyi imaim inama.’
4 Ken, Caldea aratbutenbayaʼ Abrahamomey onʼbakhuaʼuy. Harán huakkaʼ jakyo Abraham o̱ʼi̱kaʼuyate. Nogok keʼnen apag eʼbueydeʼte inbayo oroʼ o̱ʼi̱kay Diosa Abrahamtaj oʼtotiakuyate.
4 Imih Kaldia tafaram ihamiy naatu na Haram imaim ma. Tamah momorob ufunamaim God nawiy na me tafaram iti bitin boun kwa iti kwama’am.
5 I̱yo̱ konig keʼnen huadari ka̱ta̱e̱ʼpo yokhued o̱ʼu̱y Diosa. Taʼbasiʼpopiʼ yokhued o̱ʼe̱po, “Huadari ka̱ta̱e̱ʼpo ijyokapoy. On eʼbueyte o̱ʼnen huasiʼpotaj o̱ʼnen huayayotaj huayayoen huayayotaj huadari ijyokapoy.” Diosa eaʼte Abraham keʼnen huasiʼpo to̱e̱hued o̱ʼe̱ʼuyate.
5 God men abisa ta Abraham nowanamih itin naatu men kafa’imo me kikimin eafuw nowanamih itin. Baise God eomatan tafaram tutufin etei boro nowanamih nab naatu wawawan uf hinatutufuw boro hinab. Nati ana veya’amaim Abraham i aurin kek en ma’am God eomatan.
6 “O̱ʼnen adhueaʼ huayayo nogaratbutenbayo onʼmaeonhuahuikaʼapo. Nogaratbuta dakhueʼda onʼmagkadhuahuikaʼapet. Nog aratbuten huanabaʼ ya̱ʼneapet.” Dios Abrahamtaj onaʼuyate. Cuatrocientos huabayok dakhueʼda onʼmagkadhuahuikaʼuyate.
6 Naatu God iti na’atube eo, ‘O wawaw i boro nah toumanih hai tafaramamaim hinama, nati’imaim boro nah toumanih hai fair babanamaim hinama bowabow fokarin maiyow hinabow, hinarouw hini’a’afiyih kwamur etei 400 na’atube nasawar.’
7 “Kenomeytakon castiga ijmagkaʼapoy. Castiga e̱gkadeʼte onteʼti onʼmaoro̱kaʼapo. I̱yo̱ onʼbatiakdepo doʼhued o̱gkikaʼapo.” Diosa Abrahamtaj onaʼuyate.
7 Baise God iuwih eo, ‘Ayu nati tafaram hinabuwi babahimaim kwanama kwanabowabow boro baimakiy anitih. Nati ufunamaim boro tafaram kwanihamiy kwanatit efan iti’imaim ayu kwanakwafiru.
8 Kenda onaʼnig eknopo̱e̱ʼnayo huabokereksiʼdaktaj yabaktegaʼikaʼ. Abrahamtaj onaʼuynok Abrahamensiʼpotaj Isaac eʼsiʼpoe̱ʼde ocho huameʼnoe e̱e̱ʼte osiʼdakoktegʼuyate. Isaac kenpaʼti keʼnensiʼpo Jacobtaj osiʼdakoktegʼuyate. Jacoben doce huasiʼpotaj oʼbasiʼdakoktega̱ʼuyate, Kenomey oroʼen Israel aratbut adhueaʼpaneʼ o̱ʼnuyate.
8 Imaibo God ar afu’afuw ana obaibasit Abraham itin ina’inanen na’atube kaif. Imih Abraham natun Isaac tufuw fur ta’imon sasawar ufunamaim ana ar kanabin e’afuw. Nati ufunamaim Isaac natun Jacob ana ar kanabin e’afuw naatu Jacob natunatun 12 it uwatanah wabih gagamin auman hai ar kanabih e’afuw.
9 Kenomey Jacobensiʼpo oroʼen adhueaʼpaneʼ o̱ʼnepo kenomeyen huamaʼbuy huasuedtaj onʼhuadiayʼuyate. Josétaj onʼhuadiaypo Egiptobayo kanʼtohueʼpo huabahuayaeritaj huakupete onʼbayokuyate. A̱yo̱ huanabaʼ e̱e̱ʼte huadakda Diosa Joséere o̱ʼi̱kaʼuyate.
9 Baise uwatanah wabih gagamin Joseph isan hibobowen akir wairafin na’atube hitih hitubun hibai hin Egypt imaim ma. Baise God i mar etei biyanamaim ma’am.
10 José paiʼda eʼnopoʼe̱te Diosa oʼtihuapokpo o̱ʼo̱ro̱kaʼuyate. Diosa dakaʼ oʼtihuapokikaʼnok kenpaʼti ʼuruda oʼnopo̱e̱a̱ʼnok Faraón Egipto huairia Josétaj oʼpakpo Egiptobayo huairi oʼyahueaʼuy. Kenpaʼti keʼnen jak huairi oʼyahueaʼuyate.
10 Naatu ana yababan ta ta wanawanamaim bibais. Veya ta Joseph Egypt hai aiwob nanamaim titit ana veya aiwob orot Joseph i’itin yan bai naatu ana kakaf isan ma, anayabin God ukwar rerekab Joseph itin. Imih aiwob orot Joseph bai ana gawanamih yai, naatu aiwob ana bar gagamin wanawanan auman kaifin isan ana fair itin.” Joseph Egypt sabuw ebobonawiyih|alt="Joseph as ruler" src="cn01917b.tif" size="col" loc="Act 7.10" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="7.10"
11 Nogoknada Egiptobayoere Canaánbayoere taʼba tibohueʼ o̱ʼe̱nok aypobayoʼ o̱ʼnepo huabada diga̱ʼda onʼkusitokuyate. Oroʼen adhueaʼpaneʼkon aypobayoʼ o̱ʼnedepo.
11 “Nati ana veya’amaim baimar kakafin na, Egypt naatu Canaan tafaram wanawanan yababan gagamin na’in matar, naatu it uwatanah bayumih hi’akir.
12 Egiptoyo aypo onʼmato̱e̱ Jacob oʼpe̱e̱depo oroʼen adhueaʼpaneʼ o̱ʼe̱po huasiʼpotaj oʼmataʼmonaʼuyate. Ken huakkuruda aypote onʼhuaʼuyate.
12 Egyptamaim bay ma’am ana tur Jacob nonowar ana veya uwatanah hai nanawan wantoro’ot imaim hin.
13 Nogok onteʼti aypote Egiptoyo onʼhuaʼuyate. José huamaʼbuytaj oʼmaki̱e̱ʼpo, “Do opuden huamaʼbuy i̱jje̱y.” Oʼmanaʼuyate. Kenokaʼ Faraón Egipto huairi Joséen onaratbutyoʼ huaboaʼda oʼmaki̱e̱ʼuyate.
13 Hai nanawan bairou’abin ana veya Joseph taiyuwin botait irerereb tuwahinah hai tur eowen, naatu Pharaoh nati’imaim Joseph ana nibur isah so’ob.
14 Jacob keʼnen apagtaj kenpaʼti ayaʼda keʼnen onaratbutyoʼ, “Yanʼtiak,” Joséa oʼmanaʼuy. Keʼnen onaratbutyoʼ setenta y cinco aratbut o̱ʼnuyate.
14 Nati ufunamaim Joseph tamah Jacob isan, naatu tamah ana nibur isah tur iyafar, nah etei 75 na’atube.
15 Ken Egiptoyo Jacobomey onʼhuaʼuyate. Ke̱yo̱ keʼnaere keʼnensiʼpoere onʼmatoneʼpakdepo onʼmabueyʼuyate.
15 Imaibo Jacob rena Egypt tit, nati’imaim i natunatun bairi himorob, it uwatanah.
16 Nogoknanada eʼbueyen huaaytaj adtenanada onʼtotiakonhuahuaʼdepo Siquemyo̱ onʼbaaybukuyate. Ken kubarakkog aʼnennada Abrahama Hamorensiʼpotaj huakupete oʼbakeʼuyate.
16 Naatu biyah i hibow himatabir maiye tafaram wabin Shekem rahamaim hiya, nati me i Abraham orot Hamor natunatun biyahine tubun.
17 Huakkaʼ huabayok o̱ʼneonhuahuikaʼpo Jacobkudaken aratbut huakkaʼda oʼnitakpo, huakkaʼnada o̱ʼneʼuyate. Eʼnitakdeʼte Abrahamtaj Diosa onaʼuyatenigda aʼti oʼkaʼapo.
17 “God ana omatanen Abraham eo’omatan na baiturobe isan ana veya na kabom, naatu ata sabuw Egypt hima’am busuruf ra’at tafaram awan karatan.
18 Kenokaʼ nog huabokerek Egipto huairi o̱ʼe̱ʼuyate. Huaboaʼda huairi o̱ʼe̱po Josékudak ʼuruda oʼkikaʼuyate nopo̱e̱hueʼ o̱ʼu̱y.
18 Imaibo aiwob orot ta Joseph men susu’ub i busuruf Egypt isan i’aiwob.
19 Oroʼen onaratbutkudaktaj namaʼ oʼmagkaʼpo, dakhueʼda oʼmagkaʼdepo, kenomeyen huabokereksiʼpo yo̱bed kabueyeʼpo enʼdik moʼe̱ne. Ken konig oʼmanaʼuyate. Dakhueaʼda oʼmagkaʼuyate huabo huairia.
19 Ata a’agir ifufuwih, biyababan kakafin anababatun itih, eokikinih hai kek sosof hisrouwen hi’in himorob.
20 Kenokaʼ Moisés oʼsiʼpoe̱ʼuyate. ʼUrusiʼpoda Diosa oʼtiahuayʼuyate. Apagere inagere huasiʼpo onʼto̱i̱kaʼpo, bapaʼ puug onʼto̱e̱ʼuyate.
20 “Nati ana veya’amaim Moses tufuw, kek ana itinin gewasin maiyow. Baremaim hinah tamah hibunwa’ir ma sumar etei tounu na’atube sawar.
21 Kenokaʼ enʼdik e̱e̱ʼte onʼeandepo Faraón huairien hua̱yo̱bua oʼhuahuaydepo, oʼtohuaʼpo keʼnen jakyo oʼtoeonhuahuikaʼuyate. Konig keʼnen huasiʼponig oʼtoeonhuahuikaʼuyate.
21 Imaibo barene hibotait titit ana veya, Pharaoh natun babitai natunamih bai ituw ra’at yen orot matar.
22 Ayaʼ Egipto aratbuten eʼnopo̱e̱ʼ Moiséstaj onʼmanmadikaʼuyate. Moisés ʼuruaʼda oʼmanbatiaʼpakikaʼpo kenpaʼti ʼuruaʼda oʼkikaʼuyate.
22 Egypt ana ukwar rerekab etei Moses hi’obaiy so’ob, naatu ana tur ana sinafumaim eo sisinaf etei i fairih.
23 Moisés cuarenta huabayok oʼto̱e̱depo keʼnen onaratbutyoʼ Israel aratbuttaj eʼbatiahuaytaʼ oʼpakpo, oʼbahuahuaʼuyate.
23 “Moses ana kwamur etei 40 na’atube baib ana maramaim ana not bogaigiwas tit ana sabuw Israel inananawanih.
24 Egiptoeri huabokereka Israel huabokerektaj dakhueaʼ e̱gkaʼte Moisésa oʼtiahuaypo Egiptoeritaj oʼtihuapokpo oʼarakuyate.
24 Tit inan Egypt orot ta Israel orot boborabirab itin, basit na ibais wasfafar naatu anasa bow Egypt orot rab morob.
25 Egiptobayaʼ kaʼbatohueʼpo Diosa oʼtaʼmonaʼuy. Doʼhued onaratbutyoʼ yanʼnopo̱e̱a̱pet. Moisésa namaʼda oʼnopo̱e̱nigʼa keʼnen onaratbutyoʼ nopo̱e̱hueʼ o̱ʼnuyate.
25 Moses not eo, ‘God ana baibais ayu wanawana’umaim esisinaf au sabuw boro hina’itin hinaso’ob, baise men hi’itinimih.’
26 Emeʼte bottaʼ keʼnen onaratbutyoʼ oʼtiahuaypo, enʼbatuktukte oʼbatiahuayʼuy. Moisésa eʼmanoeyaʼtaʼ oʼpakpo, “Opud huamaʼbuy moʼe̱ne, moʼbatuktukapete,” oʼmanaʼuyate.
26 Marto Israel orot rou’ab hairi hibiyow itih, basit na fafar naatu iuwih, ‘Kwa airi i ain uf, aisim taiyuw kwabiyow?’
27 Keʼna nog huabokerektaj dakhueaʼda o̱gkaʼpo Moiséstakon ondajpo, “¿Oroʼen huairi kenpaʼti oroʼen huamanoeya̱ʼeri e̱e̱ʼtaj beʼa menaʼuy bokapeteaʼ huamananhuaʼ?
27 Baise orot ta biwa’an kakafene Moses rukouw eo, ‘O aki bainabatani naatu baibabatiyi isan yait rubini?’
28 ¿Konig ʼikken Egiptoeritaj iʼarakmeʼte doʼtakon eʼaraktaʼ iʼpak?” Moiséstaj onaʼuy.
28 ‘O kukokok ayu ina’asbunu fai Egypt orot ia’asabun na’atube?’
29 Kenda Moisés oʼpe̱e̱depo, nogbayo oʼhuaʼuyate. Nog aratbutenbayo Madiánbayo esoeri o̱ʼeonhuahuikaʼuyate. Ke̱ya̱ʼ botsiʼpoaʼ oʼsiʼpopakuyate.
29 Moses iti tur nonowar ana veya Egypt ihamiy bihir in tafaram wabin Midian imaim ma, nati’imaim touman orot na’atube ma’am natunatun orot rou’ab hitufuw.
30 Nogoknanada cuarenta huabayok eʼpokdeʼte aratbut ehueʼ e̱ʼi̱kaʼyo Moisés o̱ʼeonhuahuikaʼdepo oteʼ Sinaí ʼibodte Moisés Diosen huataʼmoneritaj oʼtiahuayʼuyate. Mahua̱i̱ʼhuia oʼbakpakuyate. Mahua̱i̱ʼhui eʼbakpakyo Diosen huataʼmoneritaj oʼtiahuayʼuyate.
30 Kwamur 40 sasawar ufunamaim oyaw Sinai sisibinamaim arar yan tounamatar Moses isan irerereb wairaf na’atube wa’ab wanawanan to’ab.
31 Moisés oʼtiahuaypo, oʼmepukeʼuy. ʼUruda aʼtiahuayaʼpo adte oʼhuahuaʼpo Huairi Diostaj oʼpe̱e̱ʼuyate.
31 Moses iti wairaf to’ab i’itin ana veya ana kasiy ra’at, naatu itinbunai isan na biyubin auman Regah fanan nowar;
32 “Dios i̱jje̱y. O̱ʼnen adhueaʼpaneʼen Dios i̱jje̱y. Abrahamkudak doʼtaj menigpe̱i̱kaʼuyne Isaackudak Jacobkudakere menʼnigpe̱i̱kaʼuyne.” Diosa oaʼnok Moisés oʼmeʼpukonpo huakpisiʼpotaj tiahuayhueʼdik o̱ʼu̱yate.
32 ‘Ayu i o uwatanah hai God, Abraham ana God, Isaac, naatu Jacob.’ Moses yan wanawanan birubir fafar an uman hioror naatu men karam boro tanuw ta’itin.
33 “I̱yo̱da do Dios i̱jje̱y. In doʼeddari o̱ʼe̱nok o̱ʼnen huaʼiot yakirokaʼ.
33 Imaibo Regah eo, ‘A ana sumasum kubosair anayabin iti kamar i kakafiyin yan kubatabat.
34 Doʼhued aratbut Egiptoyo o̱ʼnepo, huadigda dakhueaʼ onʼmagkaʼnok Egipto aratbuta onʼmagkaʼnok eʼbahuikonhuahuaʼte ijmape̱e̱y. Aʼbaktohuaʼyaʼpo ijhuaraki. Yatiakpo Egiptobayo oʼtaʼmonapone.” Dios Huairia Moiséstaj onaʼuyate.
34 Ayu au sabuw Egypt imaim bai’akir kakafin maiyow hibaib aitih, naatu hitef hirererey anowar, imih rufamih botaitih isan are ana. O kuna aiyafari kumatabir maiye au Egypt.’
35 Moiséstaʼ pakhueʼ o̱ʼnepo “¿Oroʼen huairi kenpaʼti oroʼen huamanoeya̱ʼeri e̱e̱ʼtaj beʼa menaʼuy bokapeteaʼ huamananhuaʼ?” Onaʼuyate. Moisés kenomeyen huairi hua̱e̱ʼ Diosanayo oʼtaʼmonaʼuy. Moisésa kaʼbakbatohueʼpo oʼtaʼmonaʼuy. Diosen huataʼmoneria huakpisiʼpo eʼbakpakyaʼ oʼtaʼmonaʼuyate.
35 “Moses i orot ta’imon Israel sabuw hikwahir hiu, ‘O yait rubini aki bainabatani naatu baibatiyi isan?’ Nati orot ta’imon sabuw bainabatanih naatu rufamih botaitih isan God taiyuwin ana tounamatar iyafar na wa’ab toto’abamaim irerereb Moses fair itin.
36 Egiptoyo kenpaʼti e̱ʼpo̱gte oʼdikkikaʼ e̱ʼpo̱g huabed konig Diosyoʼda kaʼdik o̱ʼe̱nig konig tiahuayhued o̱ʼneonhuahuikaʼnig Moisésa oʼkikaʼuyate. Oʼkikaʼdepo Egiptoyaʼ oroʼen aratbut oʼbakbatohuaʼuyate. Aratbut ehueʼ e̱ʼi̱kaʼyo cuarenta huabayok oʼmatounhuahuikaʼuyate. Ke̱ya̱ʼkon konig Diosyoʼda kaʼdik o̱ʼe̱nig oʼkikaʼuyate.
36 Sabuw nawiyih Egypt hihamiy hitit, naatu ina’inan men hi’i’itah efa’efanin Egyptamaim, Red Sea imaim, naatu kwamur 40 arar yanamaim iwa’an hi’itah.
37 “Konig Diosa beʼtaʼmonaʼuyne konigti opud e̱ʼhua̱i̱kayaʼ nogtatida Diosa oʼtaʼmonaʼapo. Kentaj yanʼnigpe̱i̱katiʼ.” Kenda Moisésa Israel aratbuttaj oʼmanaʼuyate.
37 “Iti orot Moses i boun Israel sabuw hai tur eowen, ‘God boro dinab orot kwa wanawananamaim a orot ta niyafar nan, ayu biyafaru na’atube.’
38 Aratbut ehueʼ e̱ʼi̱kaʼyo Israel aratbutere Moisés o̱ʼi̱kaʼuyate. Oteʼ Sinaíte Diosen huataʼmoneria kentaj oʼbatiaʼpakonhuahuaʼnig, kenda Moisésa oʼnigpe̱e̱depo oroʼen adhueaʼpaneʼtakon oʼmanaʼuyate. Diosen huanounhuahuikaʼ huaʼa oroʼen adhueaʼpaneʼtaj oʼmanaʼuyate.
38 Iti orot Moses Israel sabuw bairi kou’ay hibai arar yanamaim hibat naatu ata a’agir bairi Sinai oyawemaim tounamatar tur yawasin bai re itin naatu ya’abun it isat rena.
39 Oroʼen adhueaʼpaneʼkudaknayo Moiséstaj eʼnigpe̱e̱taʼ pakhueʼ e̱ʼneʼtada Egiptoyo eʼkumejtaʼ onʼpakuyate.
39 Baise it ata a’agir fanan men hibosiyasiyar, naatu fanan hikwahir hikokok i mi’itube hitamatabir maiye hitan Egypt hitatit.
40 Moisés oteʼte o̱ʼunhuahuikaʼnok Moisésen huamaʼbuy Aaróntaj oʼnonaʼpo: “Moisés meyon ya̱ʼe̱ nopo̱e̱hueʼ o̱ʼe̱y oroʼ. Moisésa moʼbatotiakmeʼne Egiptobayaʼ. Oroʼtaj siro eʼketkaʼ dios monigkaʼ, huakkuru oroʼtaj boʼtohueʼpo.” Aaróntaj oʼnonaʼuy oroʼen adhueaʼpaneʼ.
40 Imih Aaron hiu, ‘Aki akokok god ta kusinaf au nai i’iyon ebonawiyi. Moses Egyptane nawiyi atitit men aso’ob abisa isan matar.’
41 Kenokaʼ oro vacapaʼ diostaj eʼketkaʼ o̱gkaʼuyate. O̱gkaʼdepo kenomeyen ʼuhua konig oveja onʼnigbatiarakaʼpo oro eʼketkaʼ vacataj onʼbayokuyate. ʼUruda oʼkay namaʼda onʼnopo̱e̱po onʼdurugpakuyate.
41 Nati ana veya’amaim aibat ta cow natun ana yumatabe hibu’ur. Naatu sibor hibow hina sawar i umahimaim hisinaf mamatar ana sibor hiyai naatu ana hiyuw hibow hiyasisir.
42 Siokpo oroʼen dios moʼta̱e̱ʼ onʼdaʼnok kenpaʼti siokpotaj oʼderetpaknok Diosa oʼbakhuaʼuyate. Diosen huamanbatiaʼpakeria oʼmadoyaʼuyatenig boʼtiahuayikaʼ:
42 Baise God mafutih, naatu mar ana sawar kwafirih isan ibasit. Dinab orot hai Bukamaim hikikirum na iturobe,
43 Konig nog aratbuten eʼketkaʼ dios bokaʼuyate. Keʼnendik Moloc. Kentaj aʼtionaʼpakikayaʼpo bokaʼuyate. Kenpaʼti nog siokpo eʼketkaʼ dios bokaʼuyate. Keʼnendik Renfán. Kentaj aʼtionaʼpakikayaʼpo bokaʼuyate. Eʼketkaʼ dios Molocen jaksiʼpoyo opuda̱ boʼtohuaʼikaʼuynigʼa. Kenpaʼti siokpo eʼketkaʼ dios Renfántaj opuda̱ boʼtohuaʼikaʼuynigʼa. Oroʼen dios i̱ʼe̱ne oʼeretpaki monaʼikaʼpo kenaʼpo Diostaj kurudyo̱ nigpe̱e̱hueʼda namaʼda boʼkikaʼuyate. Konige̱po opuden jakyaʼ Babilonia huakkaʼ jakyo adteda opudtaj ijmataʼmonaʼapoy. Opudtaj Babiloniayo onʼbatohuaʼapo.
43 Kwa i god Moloch ana sis kwa’abar kwareremor,
44 Aratbut ehueʼ e̱ʼi̱kaʼyo oroʼen adhueaʼpaneʼ o̱ʼneonhuahuikaʼpo huasiʼdak jak Diostaj onʼnigto̱e̱ʼikaʼuyate. Diosa huidte oʼmanigmadoyaʼuyate. Jakyo ken huid onʼtounhuahuikaʼuyate. Konig Diosa oʼnopo̱e̱a̱ʼuynig Moisésa jak oʼkaʼuyate. Huasiʼdak jakyaʼ sacerdote Diostaj onʼtionaʼpakikaʼuyate.
44 “Ata a’agir God ana sis arar yanamaim hiyai hima’am i God ana itinin nati’imaim bairi hima’am. Nati sis i God mi’itube Moses iu bi’obaiy na’atube naatu God yayakitifuw na’atube hiwowab.
45 Nogok Moisés eʼbueydeʼte adhueaʼpaneʼen huabatohuaʼ huairi Josué o̱ʼu̱yate. Diosen huasiʼdak jak onʼtohuaʼpo, kenda huadari Diosa oʼbayoknok onʼbahuaʼuyate. Diosa nog aratbutaj Israel aratbut ehueʼtaj oʼmaenʼuyate. Indariyaʼ onʼhuaʼpo huasiʼdak jak onʼtohuaeʼikaʼuyate. Nogok nogok onʼtoeonhuahuaʼuyate. David huairi hua̱e̱o̱k huasidak jak onʼto̱e̱ʼikaʼuyate.
45 Nati ufunamaim, ata a’agir sis tamahinah biyahine nan hibai hi’abar Joshua babanamaim bonawiyih bairi hirun sabuw afa hai tafaram God nunih hititit i hai tafaram hibai. Naatu nati sis i ma’am David ana veya’amaim tit.
46 David Diostaj oʼnigpe̱i̱kaʼnok Davidtaj oʼpakuy Diosa. Huaboroʼ jak Diostaj eʼnigkataʼ oʼpakuy. David Jacoben Diostaj eʼnigkataʼ eʼpakada,
46 David ana baibais gagamin na’in God biyanane bai, imih ifefeyan bar tawowab. Jacob ana God isan
47 kahueʼ o̱ʼu̱yate. Davidensiʼpoa Salomón Diosen jak oʼkaʼuyate.
47 baise iti bar i Solomon wowab.
48 Dios Huairi kurudyo̱ hua̱e̱ʼeri huabokerekada huaboroʼ jak eʼkaʼyo, i̱kahueʼ o̱ʼi̱kaʼ. Kenpaʼ Diosbaʼ huamanbatiaʼpakeria oʼmadoyaʼuyate:
48 “Baise Auyomtoro’ot ana God i men orot bar tewowowabimaim ema’ama’amih, dinab orot eo kikirum na’atube.
49 Kurudyo̱ huairien huahuadte ijhuadikay. Huadariyo doʼhued huaʼibo o̱ʼe̱. Jak doʼtaj nigkahueʼdik moʼe̱ne. Jakyo tayhueʼ i̱ji̱kay.
49 ‘Mar i ayu au urama’ama,
50 Ayaʼda ijkaʼuynig. ¿Menpaʼ moʼnopo̱e̱?
50 Sawar iti kwanotanot men ayu asinaf himatar?’
51 Diosen eʼkaʼtaʼ pakhueʼ moʼi̱kaʼ opudomey. Konig aratbut Diostaj oknopo̱e̱hueʼda o̱ʼnikaʼ konig opuden huanopoʼ moʼi̱kaʼne. Diosenbaʼtaj pe̱e̱hueʼdik moʼi̱kaʼne. Diosen Noki̱re̱gtaj eʼpe̱e̱taʼ pakhueʼ moʼi̱kaʼne. Konig opuden adhueaʼpaneʼ o̱ʼnuyate konigti opuda̱ moʼi̱kaʼne.
51 “Kwa i dogor fokarih naatu dogor wanawanan gugumin naatu tain gugurih God ana tur men kwanonowar! Kwa i a’a’agir ah kwabat, mar etei Anun Kakafiyin kwarurukouw!
52 Opuden adhueaʼpaneʼ ayaʼtada Diosenbaʼ huamanbatiaʼpakeritaj dakhueaʼda onʼmagkikaʼuyate. “Diosen ʼurunanada oʼtiakde,” enʼmanaʼtada huamanbatiaʼpakeritaj onʼbarakikaʼuyate. Oykon Diosen ʼurunanada huairi eʼtiakdetada boʼkupopakpo da boʼhuaaʼpo boʼtitohuaʼpo boʼarakmeʼne opuda̱.
52 Kwa a’agir dinab orot marasika hima’am etei hirouw hi’a’akirih, nati dinab oro’orot i marasika iti orot gewasin nan isan hikurereb. Baise kwa uwatanah hirouw himorob, naatu boun kwa iti orot gewasin nan baban kwao kwarab morob.
53 Diosen huataʼmoneria Diosbaʼ moʼbaʼyokuyatenigʼa Diosenbaʼ opuda̱ moʼbaeʼdeʼuynigʼa nigpe̱e̱hueʼ moʼi̱kaʼne. —Estebana judío huairiomeytaj oʼmanaʼuyate.
53 Kwa i God ana ofafar tounamatar hiyafar re’er kwabai, baise men kwabobosiyasiyar!”
54 Kenomey judío huairi Estebantaj onʼpe̱e̱depo huakkaʼnada onʼhuadiaypo Estebantaj diga̱ʼda onʼhuadiayʼuyate.
54 Kaniser hima Stephen eo hinonowar yah so’ar gagamat bufutih hikarmusiyan himisir
55 Estebannayo Diosen Noki̱re̱g oʼnopoʼto̱e̱nok kurudyo̱ oʼtiahuaypo Dios ʼurueyda oʼtiahuaypo Jesús Diosere onteteyoʼ eʼbote oʼtiahuayʼuyate.
55 Baise Stephen God Anun Kakafiyin biyan etei karatan batabat au mar nuwra’at God ana marakaw itin naatu Jesu sisibin asukwafune batabat itin.
56 —Menʼpe̱e̱ʼ, kurud ekhuikeʼ o̱ʼe̱. Ken Huabokerek Diosa oʼtaʼmonaʼuyate, Diosen Huasiʼpo o̱ʼe̱po Diosere eʼbote ijtiahuay. —Estebana oʼmanaʼuyate.
56 Basit eo, “Kwanuw ra’at! Ayu mar ana etawan botawiy Orot Natun God ana asukwafune bat ai’itin!”
57 ʼUttaʼda onʼbasagkeaʼudpo onʼpeokbaʼtepo, onʼhuakupopakonpo,
57 Fanah aumetawat hiwow tainih higibud, imaibo etei au ta’imon hinunuw hibai
58 huakkaʼ jakyaʼ Estebantaj onʼto̱o̱ro̱kdepo, onʼpaʼeaʼuyate. Huida̱ huapaʼeaʼeria huaok Saulotaj meʼta̱to̱e̱po onʼbayokaʼuyate. Saulo toneʼbokerek o̱ʼu̱y.
58 hitain hitit bar merar gagamin ufunane hitaiy re kabayamaim hirab, orot iyab baifuwenamaim sif hirurubon, hai faifuw nati orot boubun wabin Saul anamaim hiya.
59 Enʼpaʼeaʼte Estebana oʼtionaʼpakpo:
59 Kabayamaim hibat hirabirab auman Stephen Regah isan ifefeyan eo “Regah Jesu ayubu kubai!”
60 Oʼikudataʼtepo,
60 Sun yowen fanan aumetawat erererey auman i wow eo, “Regah abisa ayu isou tisisinaf hai
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.