Atos 2

Jesucristo oy oa’pak: Kenda Jesucristoa; monigka’uyatenok; Diostaj mo’manopo’yarea’ika’ne (AMRNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Pentecostés fiesta kenokaʼ oʼmeʼdeʼuy. Jesús eʼbueyte cincuenta huameʼnoe oʼpokondepo, Jesúsen huanigpe̱i̱kaʼeri e̱gkupopakte
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 i̱da konig huaboroʼ bapoka eapaʼ eʼadyakte onʼpe̱e̱ʼuy. Kurudya̱ʼ eʼadyakte onʼpe̱e̱po, ayaʼada ken jakyo onʼbahuadpo onʼpe̱e̱ʼuyate.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Kenokaʼ konig taʼak eʼbakpakonig ayaʼtada oʼbakutikotepo, oʼpijboepo.
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Huabada Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼmanopoʼto̱e̱po, nogen nogen aratbuten huaʼa nopo̱e̱hueʼ e̱ʼi̱kada huaboaʼda onʼbaaʼpakuyate. Konig Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼmanopo̱e̱a̱ʼuyate nogen nogen aratbuten huaʼate onʼbaaʼpakuyate.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Ken fiestate Jerusalényo̱ huakkaʼda judío aratbut o̱ʼnuyate. Diosen eʼkaʼtaʼ onʼpakpo nog jak nog jakyaʼ nogbayaʼ nogbayaʼ onʼbatiakeʼuyate.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Kenda eʼbapokpaʼ ʼuttaʼda oʼadyaknigtaj huakkaʼada onʼpe̱e̱depo onʼkupopakonpo, nogen nogen huaʼa enʼbaaʼpakte ayaʼda nogda nogda keʼnenda huaʼa onʼmape̱e̱po diga̱ʼda onʼmamepukeʼuyate.
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 Onʼmamepuʼkepo, huayahuaya onʼbatiaʼpakpo:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 ¿Oroʼen huaʼate menpapiʼ ya̱ʼnanopo̱e̱?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Partia huadarieri o̱ʼe̱y. Media huadarieri o̱ʼe̱y. Elam aratbut o̱ʼe̱y. Mesopotamia huadarieri o̱ʼe̱y. Judea hua̱e̱ʼeri, Capadocia hua̱e̱ʼeri, Ponto hua̱e̱ʼeri, Asia hua̱e̱ʼeri,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Frigia kenpaʼti Panfilia hua̱e̱ʼeri, Egipto hua̱e̱ʼeri, Africabayo idbodte Cirene hua̱e̱ʼeri, kenpaʼti esoeri Roma hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱y. Esoeri Romayaʼ judío aratbut o̱ʼnepo kenpaʼti nog aratbut e̱ʼe̱a̱da judío aratbut Diostaj onʼkikaʼnig konigti onʼkikaʼuyate.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Kenpaʼti Creta hua̱e̱ʼeri, Arabia hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱y. Konig huaboroʼda Dios o̱ʼe̱. Konig huakkaʼda oʼkaʼ Dios eʼbatiaʼpakte oroʼen huaʼate onaʼnok oʼpe̱e̱y. —‍Huayahuaya onʼbatiaʼpakeʼuy.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Ayaʼada diga̱ʼda onʼmamepukeʼpo huayahuaya onʼbatiaʼpakpo:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Nogomey onʼtierikpo,
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Kenokaʼ Pedro nog once Jesúsen huamataʼmoneriere oʼbopo ʼuttaʼda oʼmanaʼpo:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Inomey oʼnokkuda̱ʼ namaʼda moʼnopo̱e̱ne. Okkuda̱hueʼ o̱ʼne. Sikyoedda o̱ʼe̱. Oroʼ sikyoedda okkuda̱hueʼ o̱ʼi̱kaʼne.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Opudomey oʼmape̱e̱denig kenpaʼti oroʼtaj oʼbatiahuaydenig aʼnenda Diosenbaʼ huamanbatiaʼpakeri Joela oaʼuyate:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 Nogok Diosen keneʼhua̱ya̱ʼ huameʼnoete doʼhued Noki̱re̱g huakkaʼ aratbuttaj ijbayoʼkeapoy. Opuden huasiʼpo, huabokerekere ettoneʼere Diosen huaʼa onʼmanmadikikaʼapo. Huaboaʼ eʼbayorokte Diostaj onʼtiahuayapo. Huatoneʼtaj eʼbayorokte ijmanopo̱e̱a̱ʼapoy.
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Kenokaʼ doʼhued huakikaʼeri huabokerekere ettoneʼeretaj doʼhued Noki̱re̱g ijbayoʼkeapoy. Doʼhued Noki̱re̱ga̱ oʼmanopoʼto̱e̱nok doʼhuedyoʼda onʼmanikaʼapo.
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Kurudyo̱ konig tiahuayhued moeonhuahuikaʼuy ijkaʼapoy. Huadariyo nogda nogda ijkaʼaponok aratbut onʼtiahuaypo teyda Dios o̱ʼe̱ nopo̱e̱ʼdik o̱ʼneapo. Konig eʼbarak mimi onʼtiahuayapo. Konig huakkaʼ jak eʼmey onʼtiahuayapo. E̱ʼsi̱hui̱ʼtoneʼ onʼtiahuayapo.
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Nogok Cristo oroʼen Huairi tiakhued e̱e̱ʼted huakkaʼ onʼmeʼpukapo. Niokpo yataʼsikonapet. Taʼtehueʼ ya̱ʼe̱a̱pet. Puug konig mimi bedda o̱ʼe̱a̱po. Cristo Huairi eʼtiakte Dios huaboroʼda o̱ʼe̱ yanʼnopo̱e̱a̱pet. ʼUruaʼnanada huameʼnoe ya̱ʼe̱a̱pet.
20 Veya matan boro nagugum
21 Doʼtaj meknopo̱e̱po, “Betiokaʼ, meʼnopoʼyareaʼ, doʼtaj meʼnoeanhuahuikaʼ, Huairi.” Ayaʼada kenda menaʼnok kennayo bueyhueʼ o̱ʼneonhuahuikaʼapo.
21 Orot yait
22 Onteʼti menʼpe̱e̱ʼ. Opuda̱ Israel aratbut doʼtaj menʼpe̱e̱ʼ. Jesús Nazaret huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeri o̱ʼe̱meʼte. Konig huabokerekada kahueʼdik e̱e̱ʼtada ʼuruda Jesúsa oʼkikameʼte. Konig kahued o̱ʼneonhuahuikaʼuy Jesúsanayo Diosa oʼtiahuapokpo oʼkameʼte. Opuda̱da moʼnopo̱e̱ne Jesúsa oʼkaʼuynig.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Jesústaj boʼtohuaʼpo cruzte kadarakeʼpo dakhueaʼ huakaʼeritaj boʼyokmeʼnigʼa. Kenda o̱gkaʼapo Diosa aʼnennanada oʼnopo̱e̱ʼuyate.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Huabueytaj eʼto̱e̱o̱nig e̱e̱ʼtada Diosnayo teynananada o̱ʼe̱po oʼnoyhuada̱meʼte. Jesústaj huabueyada ka̱e̱ʼpo kenpaʼda to̱e̱hueʼdik o̱ʼe̱meʼ.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Kenpaʼti aʼnenda Jesústaj Davida in konig oʼtiaʼpakpo:
25 David nati orot isan eo,
26 Kenaʼpo huakkaʼda ijdurugpakpo, kentaj durugda ijbatadiʼkikay. Konige̱po kenpaʼti eʼbueydeʼte kubarakyaʼ onteʼti ijnoyhuada̱poy dakaʼ yoknopo̱e̱y.
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 Konige̱po on Dios doʼtaj kenpaʼda huabueyaʼda ka̱e̱ʼpo enhueʼ o̱ʼe̱a̱pone. Ke̱yo̱ eʼbuey noki̱re̱g o̱ʼnikaʼ doʼtaj enhueʼ o̱ʼe̱a̱pone. Kenpaʼti doʼtaj o̱ʼnen huadiʼtaj so̱ʼparahueʼdik o̱ʼi̱a̱ʼapone.
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 O̱ʼnen kakadhuahuikeʼpo iʼpakpo aʼnoeanhuahuikayaʼpo doʼtaj oʼnopo̱e̱a̱ʼnede. Kenpaʼti doere i̱ʼi̱kaʼpo doʼtaj huakkaʼ oʼdurugpakaʼikaʼapone.
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 Oroʼen adhueaʼpaneʼkudak David aʼnenda eʼbueyte onʼkubarakkaʼuyate. Oy huameʼnoete kubarak oʼtiahuayʼikay oroʼ. Buttida ijjay, egomey.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 — ausente —
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 — ausente —
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 David Jesústaj oʼbatiaʼpakuyate. Diosa Jesústaj ayaʼada oʼtiahuaymey oʼnoyhuada̱meʼte, kenda oroʼ opudtaj huaaʼdik o̱ʼe̱ne.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Kurudyo̱ Jesúsere aʼhuadikayaʼpo Diosa Jesústaj oʼbehuikameʼte. Kente e̱e̱ʼte ayaʼada Jesústaj nigpe̱i̱kaʼdik o̱ʼneapo. Jesústaj Diosen Noki̱re̱g oʼyokuyate. Konig Diosa oaʼuyatenigda. Kenda huaboaʼda opuda̱ boʼtiahuaynig kenpaʼti moʼpe̱e̱nig. Diosen Noki̱re̱ga̱ oʼkaʼ. Jesúsa Diosen Noki̱re̱g moʼnigtaʼmonaʼdene.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 — ausente —
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 — ausente —
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 Opud Israelen adhueaʼ huayayo Jesústaj hue̱ypa cruzte moʼbetaʼpo boʼarakmeʼnigʼa Diosanayo Huairikon Cristotaj oʼyahueameʼte. Kenda dakaʼ yanʼnopo̱i̱katiʼ. —‍Pedroa ʼuttaʼda oʼmanaʼuyate.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Pedrotaj Israelen adhueaʼ huayayoa onʼmape̱e̱depo, kenda namaʼda oʼkamey onʼnopo̱e̱depo, paiʼda onʼmanopoʼu̱y. Paiʼnanada o̱ʼnepo,
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 —‍Diostaj yanʼnopoʼkoreaʼ. Diostaj huaboaʼda yanʼnigpe̱i̱kaʼ. Jesucristoa oʼpaknok bautiza ya̱gʼkatiʼ. Jesústaj moknopo̱e̱nok Diosa o̱ʼnen dakhueaʼ eʼkaʼ moʼnopoʼtihuekeʼapone, bokkahueaʼapone. Kenpaʼti Diosen Noki̱re̱ga̱ moʼnopoʼto̱e̱a̱pone.
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Doʼhued Noki̱re̱g ijbayokapoy Diosa oaʼuyatepo opudtaj boʼyokapone, opuden huasiʼpotaj, kenpaʼti bidteda hua̱e̱ʼeritaʼ kenpaʼti nogbayo nogbayo hua̱e̱ʼeritaʼ Diosa oʼpakpo, keʼnen Noki̱re̱g oʼbayokeʼapo. —‍Pedroa oʼmanaʼuy.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Kenda oʼmanaʼdepo nogi̱ti nogdakon oʼmanaʼpo oʼmaboroaypo:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Ken, huakkaʼda Pedrotaj onʼpe̱e̱depo, oʼnoknopo̱e̱po, bautiza o̱gkaʼuyate. Kenmeʼnoeda tres mil Jesústaj huaboaʼda oʼnoknopo̱e̱po, Jesúsa huataʼmoneriere onʼnigpe̱i̱kaʼuyate. Diostaj onʼnigpe̱i̱kaʼpo onʼbatadiʼkikaʼuyate.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Jesúsen doce huamataʼmoneria onʼmanmadikikaʼnok kenomey oʼnoknopo̱e̱depo ayaʼda huameʼnoeda dakaʼ onʼmape̱i̱kaʼuyate. Ayaʼda ontatayoʼ onʼbapikaʼuyate. Jesús eʼbueyʼuy okkahuehueʼ o̱ʼnepo, onʼbapikaʼuyate. Kenpaʼti Diostaj ontatayoʼ onʼtionaʼpakikaʼuyate.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Jesúsen doce huamataʼmoneria kenda tiahuayhued o̱ʼneonhuahuikaʼ onʼkikaʼpo, Diosa oʼbatihuapoknok huakkaʼtada onʼbayareaʼikaʼ. Ayaʼ aratbutada onʼmamepuʼkeonhuaʼuyate.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Ayaʼda kenomey Jesucristotaj oʼnoknopo̱e̱po, onteteyoʼ o̱ʼnikaʼpo, huayahuaya onʼbatihuapokikaʼuyate. Kenomey katepiʼ onʼto̱e̱po nogtaj nogtaj onʼbayokikaʼuyate.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Kenomey katepiʼ onʼto̱e̱po, taʼba jakpiʼ nogda nogda onʼbahuayʼeaʼuyate. Paiʼda aratbuttaj huakupe onʼbayokeʼuyate.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Ayaʼda huameʼnoe Diosen jakyo onʼkupopakikaʼuyate. Kenomeyen jakyaʼ huayahuaya onʼbatobapikaʼpo, durugda onʼbapeʼpo huanopoʼada huadak oʼnoknopo̱e̱po onʼbapikaʼpo,
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Diostaj durugda o̱ʼnepo, dakiti oʼnonaʼikaʼuyate. Jesústaj huanigpe̱i̱kaʼeria huadak o̱ʼne. Ayaʼada huakkaʼ jak hua̱e̱ʼeria onʼbahuaaʼikaʼuyate. Ayaʼmeʼnoe Diosa oʼbatihuapokikaʼnok Jesucristotaj nogomeya̱ huaboaʼda oʼnoknopo̱e̱po, huanigpe̱i̱kaʼeriere oʼnoknopo̱e̱ʼi̱kaʼuyate.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.