Mateus 26
Sempaisi Ne Kaiwo Mirarebanai (AMK) vs VC
1 Yesusi deunau fi fuba nani kiaia mani, medu we ne inontarai erariati fosa deyo,
1 — ausente —
2 “Mewaitawanai ampa, weo rahida boru aha mani tatohonsua rahida Paska foi. Tuti inontarai manei dewayang Kaisung Inontarai nei we ne aitetafosa ambori epahui na aitabafoi.”
2 Ye know that after two days the passover takes place, and the Son of man is delivered up to be crucified.
3 Ainanaya imami baba fosa tuti mano ewewafoniai we Yahudi fosa efanduhisa na imami fuba Kayafasi ne munu fiabai foi.
3 Then the chief priests and the elders of the people were gathered together to the palace of the high priest who was called Caiaphas,
4 Emadu ruhiai we etafu Yesusi na mamunggasai we ambori emuni.
4 and took counsel together in order that they might seize Jesus by subtlety and kill him;
5 Manamo emadu wawerasa eteyo, “Wiro tanari finanai na rahida Paska foi fanai, weo nana mani kaiwasa bitoya foi ehuaya etohona rai.”
5 but they said, Not in the feast, that there be not a tumult among the people.
6 Na kutuo Yesusi niai na Betania na Simoni, mano raminde nanai meninang kusta foi, ne munufoi,
6 — ausente —
7 wiwing manei da wei ma. Wiwing nani kia maning niunsai mampori botori bei, maning nani ne harga dedai paria. Yesusi wiata dampi mae wiwingfoi sara bau nungkamiai na maning niunsai mampori fo.
7 a woman, having an alabaster flask of very precious ointment, came to him and poured it out upon his head as he lay at table.
8 Yesusi ne inontarai erariati fosa ewati finana ampefe ehasou eteyo, “We fianie mei funong maning niunsai mampori foi wana?
8 But the disciples seeing it became indignant, saying, To what end {was} this waste?
9 Weo maning wani awayani mani ne harga dedai tuti doifo dohonai weo inontarai ene pari fi fosa.”
9 for this might have been sold for much and been given to the poor.
10 Yesusi deitawang enumikamieifoi, ampefe deyo, “Metatawa wiwingnei we fiani? I niari fio mahikai fo we yau.
10 But Jesus knowing {it} said to them, Why do ye trouble the woman? for she has wrought a good work toward me.
11 Weo inontarai ene pari fi fosa mani, enayai rahang mea pampang na rahida neungne, wape yau mani yau wiro inayai rahang mea waroi ahang kahai ki.
11 For ye have the poor always with you, but me ye have not always.
12 I sara maning niunsai mampori nei na nehu tarainei tonina ne we meinenang nehu tarainei we ambori esarai fo.
12 For in pouring out this ointment on my body, she has done it for my burying.
13 Tarai, imadurai we mea mau yeyo, na nunei sentenang, na katai doni kontai nehu Kaiwo Mahikai fo ewuwuai naya mani, fi wiwingfi niari ninai kontaio etaiririai ki ambori earomio kariri i.”
13 Verily I say to you, Wheresoever these glad tidings may be preached in the whole world, that also which this {woman} has done shall be spoken of for a memorial of her.
14 Ainanaya Yudas Iskarioti, manei na Yesusi ne inontarai ewesuraya mandu fosa, da we imami baba fosara.
14 — ausente —
15 Medu wesa deyo, “Metohong fiani we yau ambori yewayang Yesusi we mea ne?” Ampefe ebaiti na doi peraki piareia sura.
15 and said, What are ye willing to give me, and *I* will deliver him up to you? And they appointed to him thirty pieces of silver.
16 Na rahida bonani to fongna fo Yudasi sera we rahida mai we dewayang Yesusi nayai.
16 And from that time he sought a good opportunity that he might deliver him up.
17 Na rahida bo reantenang etohonsua muniara Roti Weragi Kaha foi, Yesusi ne inontarai ewesuraya mandu fosa eraoia etutani eteyo, “Daie, katai bodoni dino enemurorong niayai nai we amemainenang fiang Paska we wau nai ne?”
17 — ausente —
18 Yesusi medu wesa deyo, “Mera wa mesuai to bendari Yerusalemi, we inontarai manei, tuti memadurai wei meteyo, ‘Mantaunaufoi medu deyo; Nehu rahidafe de kikeu to, ampefe yau tuti nehu inontarai eraria yau nesa ametohonsua Paskanei ruhiai na nemu mununei.’ ”
18 And he said, Go into the city unto such a one, and say to him, The Teacher says, My time is near, I will keep the passover in thy house with my disciples.
19 Ampefe ne inontaraifosa enari kariri fiani aino demisa wea fo, era wa emainenang fiang we Paskafoi.
19 And the disciples did as Jesus had directed them, and they prepared the passover.
20 Diru nanifai Yesusi tuti ne inontarai ewesuraya mandu fosa ewatai na mejafoi etampi.
20 And when the evening was come he lay down at table with the twelve.
21 Ewatai etampi mae Yesusi medu wesa deyo, “Tarai, imadurai we mea mau yeyo, manei na mea ambori dewayang yau ki.”
21 And as they were eating he said, Verily I say to you, that one of you shall deliver me up.
22 Etarami kaiwo fenanai enemirorong fituayai paria, ainanaya mansiari-mansiari dutang bari Yesusi aha deyo, “Daie, wiro yau kahai e?”
22 And being exceedingly grieved they began to say to him, each of them, Is it *I*, Lord?
23 Yesusi yoa wesa deyo, “Inontarai dewayang yau nei dino soang ne rotifo ria yau na rewangguai boyari ne.
23 But he answering said, He that dips his hand with me in the dish, *he* it is who shall deliver me up.
24 Tarai, Kaisung Inontarai nei ambori mireha kariri fianai aino fafongfa nabifosa esoi na Sempasi ne Kaiwofoa fo. Wape we mano dewayang Kaisung Inontarai neia mani, ambori sobu ne karirafo ki! Ne mahikai sewa we wenanifaini mani, wiro saubaunung to nunei ma fanai.”
24 The Son of man goes indeed, according as it is written concerning him, but woe to that man by whom the Son of man is delivered up; it were good for that man if he had not been born.
25 Yudasi, mano ambori dewayang Yesusi foi medu wei deyo, “Dai, Rabie, wiro yau kahai to?” Yesusi yoa deyo, “Yo, toyari wau boisaha bera mantaung wau aha ne.”
25 And Judas, who delivered him up, answering said, Is it *I*, Rabbi? He says to him, *Thou* hast said.
26 Rabuang bo etampi foi, Yesusi kia rotifeai dutang Sempaisi dohong mahikai wei. Ainanaya fioabau rotifoi na warangfo tuti dohonai we ne inontaraifosa. Yu rotifo dohonai wesa tonanai mae medu wesa deyo, “Mehari mau tuti metani, weo nehu taraifi dinini.”
26 — ausente —
27 Mayeai kia nofi soni angguri nai foi, dutang Sempaisi dohong mahikai wei. Ainanaya dohong anggurifoi na nofifoi aha wesa tuti medu deyo, “Metunung kiai na nofi nini.
27 And having taken {the} cup and given thanks, he gave {it} to them, saying, Drink ye all of it.
28 Angguri nini mani nehu rika dine, rikao na Kaiwo Areraio Allai dohonai we inontarainesara, rikao tiwowu we kaiwasa bitoya foi ambori Allai feriri ene sasarifo.
28 For this is my blood, that of the {new} covenant, that shed for many for remission of sins.
29 Yeisaharaifa weo angguri nini wiro yunumi ahang kahai, paria yunung angguri weworu ria mea na Dai Allai ne Mananu rorong foi.”
29 But I say to you, that I will not at all drink henceforth of this fruit of the vine, until that day when I drink it new with you in the kingdom of my Father.
30 Ainanaya erohi rarung rowei we efiai Sempaisi, mayeai era to wiwoi Saitunia.
30 Depois do canto dos Salmos, dirigiram-se eles para o monte das Oliveiras.
31 Ainanaya Yesusi medu wesa deyo, “Diru bonini kontaio, mea kiai ambori mewawu taterai weru yau ki. Weo na Allai ne Kaiwofo dotu tono:
31 Disse-lhes então Jesus: Esta noite serei para todos vós uma ocasião de queda; porque está escrito: Ferirei o pastor, e as ovelhas do rebanho serão dispersadas {Zc 13,7}.
32 Wape rahida bo isuwi aha foi mani, ambori ira foni meara isobu mea na nu Galilea foi ki.”
32 Mas, depois da minha Ressurreição, eu vos precederei na Galiléia.
33 Petrusi yoa deyo, “Bereri kontai. Tarahio mano wei nesa, mae yau mani todoni kontaio iwawu weru wau kaha rai.”
33 Pedro interveio: Mesmo que sejas para todos uma ocasião de queda, para mim jamais o serás.
34 Yesusi medu wei deyo, “Tarai, imaduarai we wau mau yeyo, diru nini wiro manggohei bibe kaharai mae, fofora yau webetoru kawurua, amani boyo wiro boroanso yau kaha.”
34 Disse-lhe Jesus: Em verdade te digo: nesta noite mesma, antes que o galo cante, três vezes me negarás.
35 Petrusi yoa deyo, “Todoni kontai ki, paria imereha kontai ria wauo, ifafora wau na wea kaha rai!” Tuti ne inontarai mano wei fosao, emadu tonana kontai.
35 Respondeu-lhe Pedro: Mesmo que seja necessário morrer contigo, jamais te negarei! E todos os outros discípulos diziam-lhe o mesmo.
36 Ainanaya Yesusi tuti ne inontaraifosa era to katai bei wonong fino Getsemani. Na katai nani medu wesa deyo, “Meminohi na nina mae itaha tourai to wanaia iwenadi nai.”
36 Retirou-se Jesus com eles para um lugar chamado Getsêmani e disse-lhes: Assentai-vos aqui, enquanto eu vou ali orar.
37 Ainanaya kia Petrusi tuti Zebedeusi ne arikangfo suru, amani Yakobusi tuti Yohanesi, itora ruhiai riati, na siari nanafo niuruainso enerorongfoi fituayai tuti weansarai finanaya.
37 E, tomando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu, começou a entristecer-se e a angustiar-se.
38 Ainanaya medu we sitoru deyo, “Enehurorongnei fituayai paria nehu tarai toyari yeyo imereha. Ampafe muntonayai na ninai tuti muntorena fanai mae muntowaitawang weduarai ria yau.”
38 Disse-lhes, então: Minha alma está triste até a morte. Ficai aqui e vigiai comigo.
39 Yesusi saha tourai waroi kuteai weru sitoru, ainanaya suki aweu kioha boha arong tuti wenadi we Sempaisi, deyo, “Daie, wobu rangfeai mani, kadeo ruai fi miraba fuba isodairi nini weru yau, wape wiro kariri nehu yawiane fanai, mae kariri nemu bawiawa terai.”
39 Adiantou-se um pouco e, prostrando-se com a face por terra, assim rezou: Meu Pai, se é possível, afasta de mim este cálice! Todavia não se faça o que eu quero, mas sim o que tu queres.
40 Mayeai daraberahi we ne inontarai kia sitoru fo itoru aha, wape da wa mani sobu sitoru we itorenawa itowaitawang mai kaha. Ampefe medu we Petrusi deyo, “Wiro muntowemambiriu we muntowaitawang weduarai araha ureng boyari ria yau kaha e?
40 Foi ter então com os discípulos e os encontrou dormindo. E disse a Pedro: Então não pudestes vigiar uma hora comigo...
41 Muntowaitawang weduarai tuti muntorutang Sempaisi, ambori Saminseni weanggari muntoru fanai. Tarai we muntonumianinuwa biriu we dohong kariri ne bengfo, mae muntone taraiwa wemambiriu kaha.”
41 Vigiai e orai para que não entreis em tentação. O espírito está pronto, mas a carne é fraca.
42 Yesusi da weberu wenadi tuti deyo, “Daie, masino dadira nini tiwera weru yau kaha, mae todoni kontai isodairi mani, yo, kariri nemu bawiawa terai.”
42 Afastou-se pela segunda vez e orou, dizendo: Meu Pai, se não é possível que este cálice passe sem que eu o beba, faça-se a tua vontade!
43 Ainanaya daraberahi we ne inontaraifo sitoru aha. Wape da wa mani sobu sitoru we itorenawa, weo itouremi mamong paria fefe.
43 Voltou ainda e os encontrou novamente dormindo, porque seus olhos estavam pesados.
44 Ainanaya da weru itoru nari aha, nana mani webetoru we wenadi finana, amani wenadi dafu kaiwo iari fo.
44 Deixou-os e foi orar pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Ainanaya daraberahi aha tuti medu we ne inontaraifo sitoru deyo, “Muntowatai muntorena nendai e? Muntowati! Rahidafe kikeu ampa we Kaisung Inontarai nei, mano dewayani foi soari to inontarai sasari fo ewaramirorongfo ampa.
45 Voltou então para os seus discípulos e disse-lhes: Dormi agora e repousai! Chegou a hora: o Filho do Homem vai ser entregue nas mãos dos pecadores...
46 Muntoroabari muntoru ambori tora. Weo muntowati, mano dewayang yau fi da kawuru ma nina.”
46 Levantai-vos, vamos! Aquele que me trai está perto daqui.
47 Yesusi doa medu tonanai we sitoru mae, Yudasi da wei ma. Yudasi nini mani Yesusi ne inontaraio ewesuraya mandu fo manei dine. Kaiwasa bitoya era riati ma, eha sondu tuti aiboi. Kaiwasa nanisa mani, mano imami baba fosa tuti mano ewewafoniai we Yahudi fosa, ansaino etemisa ne.
47 Jesus ainda falava, quando veio Judas, um dos Doze, e com ele uma multidão de gente armada de espadas e cacetes, enviada pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos do povo.
48 Na antanafa, Yudasi mano dewayani foi medu wesara deyo, “Inontarai mandoni dino inunahi fo mani, inontarai dinani, metafuri.”
48 O traidor combinara com eles este sinal: Aquele que eu beijar, é ele. Prendei-o!
49 Ainanaya Yudasi da bau Yesusia tuti medu deyo, “Bengfeai we Dai Rabio Mantaunaune wau.” Mae suana niuna Yesusi.
49 Aproximou-se imediatamente de Jesus e disse: Salve, Mestre. E beijou-o.
50 Yesusi yoa wei deyo, “Maniwowire, fi ro weai we yau ma ne, nari kariria to.” Mayeai inontarai fau fosa etaha afong, eru tawani tuti etafuria.
50 Disse-lhe Jesus: É, então, para isso que vens aqui? Em seguida, adiantaram-se eles e lançaram mão em Jesus para prendê-lo.
51 Na kutu nanai inontarai daria Yesusi fo manei fiating ne sondufoi tuti ferang kutu imami fuba Kayafasi ne womingfoi tarandaungfoia fituayai.
51 Mas um dos companheiros de Jesus desembainhou a espada e feriu um servo do sumo sacerdote, decepando-lhe a orelha.
52 Yesusi medu wei deyo, “Tata nemu sonduwai nari aha fui, weo inontarai mandoni dino memuna na sondu mani ambori sobu mai kahai, mae mireha na ne tonana ne kontai ki.
52 Jesus, no entanto, lhe disse: Embainha tua espada, porque todos aqueles que usarem da espada, pela espada morrerão.
53 Dohonao boitarahi yutang Dai Allai mani fiata yau kaha rai e? Imaya mani yutani denatu wewai rabuang sewa weru rabuang suraya boru we fiata yau.
53 Crês tu que não posso invocar meu Pai e ele não me enviaria imediatamente mais de doze legiões de anjos?
54 Wape, Allai niari tonana mani, fianai aino medurai na ne Kaiwofo we fininai ambori kawariafo, wiro kawariai kariria kahai ki.”
54 Mas como se cumpririam então as Escrituras, segundo as quais é preciso que seja assim?
55 Na kutu nanai medu we kaiwasa bitoya foi deyo, “Mewaitarahio yau mani inontaraio mamuna di yau e, donio meha sondu tuti aiboi mera ma we metafu yau nai nina e? Rahida neungne inayai yeunau pampang ria mea na Sempaisi ne Munufoi rofongfo, mae wiro metafu yau kaha.
55 Depois, voltando-se para a turba, falou: Saístes armados de espadas e porretes para prender-me, como se eu fosse um malfeitor. Entretanto, todos os dias estava eu sentado entre vós ensinando no templo e não me prendestes.
56 Wape fi fuba nini kiai kawariai ambori fianai aino nabifosa etoia fo, mai kaririai.” Ainanaya ne inontarai erariati fosa kiai ewawu taterai werui anina.
56 Mas tudo isto aconteceu porque era necessário que se cumprissem os oráculos dos profetas. Então os discípulos o abandonaram e fugiram.
57 Mano etafu Yesusi fosa ehari to imami fuba Kayafasi ne munufoi, na nanai mantaunau Kaiwo Musai soi fosa tuti mano ewewafoniai we Yahudi fosa efanduhisa kawuru na nanaia, amani mano esahusa we Majelisi Agama.
57 Os que haviam prendido Jesus levaram-no à casa do sumo sacerdote Caifás, onde estavam reunidos os escribas e os anciãos do povo.
58 Petrusifo da ria Yesusi na waroi paria suai kontai to imami fuba Kayafasi ne munu dereungfo afui, tuti minohi ria inontarai ewaitawang munufoi sa, weo deti kariri fi enari we Yesusia werea naya fo.
58 Pedro seguia-o de longe, até o pátio do sumo sacerdote. Entrou e sentou-se junto aos criados para ver como terminaria aquilo.
59 Imami baba fosa tuti Majelisi Agama fosa tantenang erurai paria we esobu inontaraio epampamu etinggai Yesusi we dohong sarawai ambori etohong aiboi marareha fo wei.
59 Enquanto isso, os príncipes dos sacerdotes e todo o conselho procuravam um falso testemunho contra Jesus, a fim de o levarem à morte.
60 Kaiwasa bitoya era ma we etinggai funong Yesusi, manamo wiro esobu kaiwo sarawa feai demoyarai we etohong aiboi marareha fo wei kaha. Ainanaya inontarai mandu ura afong uroa na euremireafo,
60 Mas não o conseguiram, embora se apresentassem muitas falsas testemunhas.
61 tuti ureyo, “Inontarai nini mani medu deyo, ‘Ibiriu we itota Sempaisi ne Munufoia kiai tuti ibauni na rahida botoru aha doa.’ ”
61 Por fim, apresentaram-se duas testemunhas, que disseram: Este homem disse: Posso destruir o templo de Deus e reedificá-lo em três dias.
62 Ainanaya imami fuba foi doa tuti medu we Yesusi deyo, “Todonie boromu tibau we kaiwo fuba etinggai wau weai nini kahai wei ne?”
62 Levantou-se o sumo sacerdote e lhe perguntou: Nada tens a responder ao que essa gente depõe contra ti?
63 Wape Yesusi fioai borong kutuea kahaia. Ainanaya imami fuba foi medu wei deyo, “Na Allai Mano Darang foi wonongne, boisaharai we amea we wau mani Mananu Mampariri foi, amani Allai ne Kaisungfoi di wau e?”
63 Jesus, no entanto, permanecia calado. Disse-lhe o sumo sacerdote: Por Deus vivo, conjuro-te que nos digas se és o Cristo, o Filho de Deus?
64 Yesusi yoa wei deyo, “Tonanai kariri modurawa, wape yeisaharai we mea weo na rahida bowani mani mea kiai ambori mewati Kaisung Inontarai nei we minohi na Allai Mano weMambiriu foi warang domoya fo tuti da na kafafefo na rorafaisi meu.”
64 Jesus respondeu: Sim. Além disso, eu vos declaro que vereis doravante o Filho do Homem sentar-se à direita do Todo-poderoso, e voltar sobre as nuvens do céu.
65 Ainanaya imami fuba foi kesou paria tuti fiosiabu ne ansungfo tuti medu deyo, “Ee! Inontarai nini deibera Allai! Kasau we tata ampa. Mandoni dino tatutani we medu kariri ne sarawafo aha ne? Weo metaramioai terai na metaramine we deibera Allaifo ampa, weo deyo I mani Seng Allai ne Kaisung dine.
65 A estas palavras, o sumo sacerdote rasgou suas vestes, exclamando: Que necessidade temos ainda de testemunhas? Acabastes de ouvir a blasfêmia!
66 Ampafe menemitituai tofino?” Eroa eteyo, “Inontarainei mesi we sobu aiboi marareha to!”
66 Qual o vosso parecer? Eles responderam: Merece a morte!
67 Ainanaya ehandio urengfo tuti eboi. Manea kontai eboipa tararei,
67 Cuspiram-lhe então na face, bateram-lhe com os punhos e deram-lhe tapas,
68 tuti emadu eteyo, “Mananu Mampariri ne wau, boroanai toyari nabi, boisaharai we amea mandoni dino bioi wau nei.”
68 dizendo: Adivinha, ó Cristo: quem te bateu?
69 Petrusi minohi na munu dereung boriei fo mayeai mangfata wiwing manei da ma tuti medu wei deyo, “Yesusi inontarai Galilea foi ne inontarai erariati fe manei di wau to!”
69 Enquanto isso, Pedro estava sentado no pátio. Aproximou-se dele uma das servas, dizendo: Também tu estavas com Jesus, o Galileu.
70 Wape Petrusi fefora na euremireafo deyo, “Yeitawang fi modura wa kaha.”
70 Mas ele negou publicamente, nestes termos: Não sei o que dizes.
71 Ainanaya da to rahutu borongno esuai nai we munufoi afuifo nanai, mangfata wiwing siai manei detioi tuti medu we inontarai etoari na nana nesa deyo, “Inontarai nini kontai anta doari ria Yesusi inontarai Nazareti foi.”
71 Dirigia-se ele para a porta, a fim de sair, quando outra criada o viu e disse aos que lá estavam: Este homem também estava com Jesus de Nazaré.
72 Manamo Petrusifo fefora beyari nariai aha deyo, “Tarai, inontarai wani wiro yeroansoi kaha!”
72 Pedro, pela segunda vez, negou com juramento: Eu nem conheço tal homem.
73 Waroi ahang kaha mae inontarai etoari na nana nesa era we Petrusi tuti etutani eteyo, “Wiro bereri ahang kaha, mae wau mani inontarai ro ria Yesusife manei di wau, weo modune modu kariri ea fefe.”
73 Pouco depois, os que ali estavam aproximaram-se de Pedro e disseram: Sim, tu és daqueles; teu modo de falar te dá a conhecer.
74 Petrusi feforawa mutu beyari deyo, “Kaiwo metinggai yau weai ninai, iserawa iru na wa amangwau, yau yeroanso inontarai wani na ea kaha.” Na tatofang siari nanai kontaio manggohei bibe finana.
74 Pedro então começou a fazer imprecações, jurando que nem sequer conhecia tal homem. E, neste momento, cantou o galo.
75 Ainanaya Petrusi aro fianai aino Yesusi medurai weia fo, deyo, “Wiro manggohei bibe kaharai mae, fofora yau webetoru kawurua.” Ampafe da to boriai weru katai nani tuti saia wiro denteng ahang kaha.
75 Pedro recordou-se do que Jesus lhe dissera: Antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes. E saindo, chorou amargamente.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.