Atos 16
Kije Manido Odikido8in: Ocki Mazinaigan (ALQALGNT) vs NVT
1 Kegapitc Pon ki tag8icinogoban Tarpi (Derbe) acitc Listra (Lystre) ka ijinikadenigin odenan. Pejig a8iag Jesosan ka teb8eta8agobanen tegoban iima, Timote (Timothée) ijinikazogoban. Timote odjodjoman Coda8innik8e8ini8igobanin acitc oteb8eta8abanin Jesosan. Odadaman dac ka8in Coda8inni8isibanin, Kanes (Grèce) akini odjinigoban.
1 Paulo foi primeiro a Derbe e depois a Listra, onde havia um jovem discípulo chamado Timóteo. A mãe dele era uma judia convertida, e o pai era grego.
2 Igi8e ka teb8eta8a8agobanen Jesosan 8edi Listra acitc Ikoniom (Iconium) odenan, omin8adjima8agoban Timoten.
2 Os irmãos em Listra e em Icônio o tinham em alta consideração,
3 Pon onada8enimabanin Timoten kidji paba 8idjiogodjin. Kakina Coda8innig pecodj ka tajike8agobanen okikendana8agoban ega e Coda8inni8indjin Timoten odadamini. Midac Pon ka iji pak8ej8adjin Timoten, ka todamo8agobanen ako Coda8innig.
3 de modo que Paulo pediu que ele os acompanhasse em sua viagem. Em respeito aos judeus da região, providenciou que Timóteo fosse circuncidado antes de partirem, pois todos sabiam que o pai dele era grego.
4 Pon acitc o8idji8aganan ki paba ija8ag pepakan odenan, e paba 8idama8a8adjin ka teb8etamindjin adi kagi iji onendamindjin Anodaganan acitc ka niganizindjin 8edi Jerusalemikag. Ogi ina8an dac kidji ndotamindjin ini onendamo8inan.
4 Em toda cidade por onde passavam, instruíam os irmãos a seguirem as decisões tomadas pelos apóstolos e presbíteros em Jerusalém.
5 Midac ka teb8etamo8adj ki ani sogi teb8etamog acitc ki ani mane8ag taso kajik.
5 Assim, as igrejas eram fortalecidas na fé e cresciam em número a cada dia.
6 Pon acitc o8idji8aganan ki ani cabocta8ecka8ag Parijia (Phrygie) acitc Kalecia (Galatie) akin. Ka8in dac Mino Manidon ododji pagidinigosi8an kidji paba tibadjimo8adj Kije Manidon omin8adjimo8ini 8edi Eja (Asie) akikag.
6 Em seguida, Paulo e Silas viajaram pela região da Frígia e da Galácia, pois o Espírito Santo os impediu de pregar a palavra na província da Ásia.
7 Apitc ka ani pec8abadamo8adj Misia (Mysie) akini, ki k8ag8e ija8ag Bitinia (Bithynie) akikag. Ka8in dac Mino Manidon ododji pagidinigosi8an.
7 Então, chegando à fronteira da Mísia, tentaram ir para o norte, em direção à Bitínia, mas o Espírito de Jesus não permitiu.
8 Midac ki ani cabocta8ecka8ag Misia akikag kidji oditamo8adj Troas odenani.
8 Assim, seguiram viagem pela Mísia até o porto de Trôade.
9 Meg8adj dac e tibikanig, Pon pejig a8ian ogi 8abaman, e motci ijinag. Pejig a8ian Masedonia (Macédoine) ka odjindjin ogi 8abaman e naniba8indjin acitc e taji pagosenimigodjin: “Pijan Masedonia akikag. Pi nda 8idjiicinam!”
9 Naquela noite, Paulo teve uma visão, na qual um homem da Macedônia em pé lhe suplicava: “Venha para a Macedônia e ajude-nos!”.
10 Apitcigotc Pon ka ick8a 8abadag ii, teci8ag nigi niza8imin kidji ijaiag Masedonia akikag. Nigi kikendananan Kije Manido egi nda8enimigo8ag kidji nda tibadjimota8agid8a omin8adjimo8in iima ka tajikendjin a8iagon.
10 Então decidimos partir de imediato para a Macedônia, concluindo que Deus nos havia chamado para anunciar ali as boas-novas.
11 Nigi odji madjamin Troas odenakag acitc nigi madjiacimin Samotinas (Samothrace) minitigokag. 8iabag dac nigi madjiacimin Neapolis odenakag.
11 Embarcamos em Trôade e navegamos diretamente para a ilha de Samotrácia e, no dia seguinte, chegamos a Neápolis.
12 Nigi motosemin dac kidji ijaiag Pilip (Philippes) odenakag. Ii dac odena kitci apitendag8anogoban iima ka iji tag8ag Masedonia (Macédoine) akig. Midac eji tajike8adj Rom ogima8i8inikag ka iji tibendagozi8adj a8iagog. Kitci maneogon nigi tajikemin iima.
12 Dali, alcançamos Filipos, cidade importante dessa região da Macedônia e colônia romana, e ali permanecemos vários dias.
13 Apitc ka aiamie kijigag, nigi nagadananan odena acitc nigi ijamin sibikag. Nigi inendananan mi iima Coda8innig ke iji ma8adjiidi8adj kidji aiamie8adj. Nigi abimin iima acitc kegapitc nigi aiamiananag ik8e8ag kagi ma8adjiidi8apan.
13 No sábado, saímos da cidade e fomos à margem do rio, onde esperávamos encontrar um lugar de oração. Sentamo-nos e começamos a conversar com algumas mulheres ali reunidas.
14 Pejig iima ik8e Lidia (Lydie) ijinikazogoban, Taiatina (Thyatire) odenakag odjigoban. Ada8egoban ka kitci sanaganigin pabagi8anijican ka kitci misk8eganigin. Aa8e ik8e ka8in Coda8inni8isiban, misa8adj dac omanadjiagoban Kije Manidon. Midac ogi minigon ka Tibendjigendjin kidji nisidotag adi ka ikidondjin Ponan acitc kidji teb8etag.
14 Uma delas era uma mulher temente a Deus chamada Lídia, da cidade de Tiatira, comerciante de tecido de púrpura. Enquanto ela nos ouvia, o Senhor lhe abriu o coração, e ela aceitou aquilo que Paulo estava dizendo.
15 Ki sigaadazo dac, acitc kakina ini8e omigi8amikag ka tajikendjin. Midac Lidia nigi nd8e8emigonan kidji ijaiag omigi8amikag. Ki ikido: “Kicpin teb8eienimijieg maiagotc e teb8eta8ag ka Tibendjigedj, pi nda tajikeok nimigi8amikag.” Midac nigi cagozomigonan kidji nda iji tajike8agidj.
15 Foi batizada, junto com sua família, e pediu que nos hospedássemos em sua casa. “Se concordam que creio de fato no Senhor, venham ficar em minha casa”, disse ela, e insistiu até que aceitamos.
16 Nigodin e ani ijaiag ka iji aiamiani8ag, pejig anodaganik8ejic nigi pi nagickagonan. Madji manidon okigickagobanin, ominigogoban dac kidji niganadjimodj. Kitci odji coniakenigobanin ako odogimaman, aa8e anodaganik8ejic e nigani 8idama8adjin a8ian adi ke iji8ebizindjin.
16 Certo dia, enquanto íamos ao lugar de oração, veio ao nosso encontro uma escrava possuída por um espírito pelo qual ela predizia o futuro. Com suas adivinhações, ganhava muito dinheiro para seus senhores.
17 Aa ik8eses nigi paba nosoneogonan Pon acitc nina8it e pabibagidj: “Mi igi8e nabeg ka anokita8a8adjin ma8adji ka kitci icpendagozindjin Kije Manidon. Ki8idamago8ag adi ke iji ag8acimigo8eg.”
17 Ela seguia Paulo e a nós, gritando: “Estes homens são servos do Deus Altíssimo e vieram anunciar como vocês podem ser salvos!”.
18 Mi iidi ka todag maneogon. Kegapitc Pon ogi kiji8aigon acitc ogi inan ini madji manidon ka kigickagondjin ini ik8esesan: “Jesos Christ o8izon ka kitci macka8izimaganig nidabadjiton kidji sagidjinijaonan 8inikag!” Teci8ag dac aa madji manido ki sagaam ik8esesikag.
18 Isso continuou por vários dias, até que Paulo, indignado, se voltou e disse ao espírito dentro da jovem: “Eu ordeno em nome de Jesus Cristo que saia dela”. E, no mesmo instante, o espírito a deixou.
19 Ka tibenima8adjin ini ik8esesan ogi 8abadana8a ka iji8ebanig. Ogi kikendana8a ega kiabadj kidji gi coniakendjin ini ik8esesan. Midac ka iji na8adina8adjin Ponan acitc Silasan, kidji gi nda tibakonagani8indjin ka iji tendjin ka niganizindjin, 8edi acitc ka iji mane8adj ada8e8innig.
19 Quando os senhores da escrava viram que suas expectativas de lucro haviam sido frustradas, agarraram Paulo e Silas e os arrastaram à presença das autoridades, na praça do mercado.
20 Ogi iji8ina8an ka niganizindjin ka iji tendjin, Rom ogima8i8inikag ka iji tibendagozindjin, e ikido8adj: “Omadjisetona8an kegonan ogo nabeg. Coda8inni8i8ag igi8e.
20 “Estes judeus estão tumultuando a cidade!”, gritaram para os magistrados.
21 Kikinoamage8ag ijitcige8inan ega ka inendagoziak kidji todamakonin. Rom ogima8i8inikag kidiji tibendagozimin, acitc ka8in kigagi nosoneasinanan ini!” ki ikido8ag.
21 “Eles ensinam costumes que nós, romanos, não podemos seguir, pois contrariam nossas leis!”
22 Kakina dac a8iagog ogi kiji8aigo8an ini Ponan acitc Silasan.
22 Logo, uma multidão revoltada se juntou contra Paulo e Silas, e os magistrados ordenaram que os dois fossem despidos e açoitados com varas.
23 Ka ick8a papajacte8agani8indjin, ogi kiba8a8an. Ogi ina8an dac ini a8ian ka kana8endamindjin kibaodimigi8amini 8e8enda kidji kana8enimandjin.
23 Depois de serem severamente açoitados, foram lançados na prisão. O carcereiro recebeu ordens para não os deixar escapar,
24 Teci8ag ka nodag adi ka inanonagani8idj, ka kana8endag kibaodimigi8amini ogi iji8inan 8ek8asagag kibaodimigi8amikag acitc ogi sidak8aanan ozidini mitigokag ega kidji gi pabamosendjin.Ka iji sidak8aigadenigin takonigan ozidan|src="HK00334B.TIF" size="col" ref="ACT (16.24)"
24 por isso os colocou no cárcere interno, prendendo-lhes os pés no tronco.
25 8aiej e abitatibikanig, Pon acitc Silas taji aiamie8agoban acitc otaji aiamie nigamota8a8agoban Kije Manidon. Kodagiag dac takoniganag ki ndotamo8agoban.
25 Por volta da meia-noite, Paulo e Silas oravam e cantavam hinos a Deus, e os outros presos ouviam.
26 Kitata, ki odji kitci k8ig8an acitc ka iji padakisinogobanen kibaodimigi8am ki kitci ninigise. Midac ka iji cegodenigin ick8ademan. Kakina ka takonagani8i8adj ki pagisini8an opi8abiko sagapizoneabimi8an.
26 De repente, houve um forte terremoto, e até os alicerces da prisão foram sacudidos. No mesmo instante, todas as portas se abriram e as correntes de todos os presos se soltaram.
27 Ki kockozi dac ka kana8endag kibaodimigi8amini, acitc ogi 8abadanan kibaodimigi8ami ick8ademan e cetenigin. Ki inendam aja kakina takoniganan egi ojimondjin. E 8abadag ii, ka iji 8i pajibaodizodj.
27 Quando o carcereiro acordou, viu as portas da prisão escancaradas. Imaginando que os prisioneiros haviam escapado, puxou a espada para se matar.
28 Pon dac ki kitci pibagi: “Ka8in nisidizoken! Kakina ooma nitidemin.”
28 Paulo, porém, gritou: “Não se mate! Estamos todos aqui!”.
29 Aa ka kana8endag kibaodimigi8amini ogi inan a8ian kidji pidondjin 8asakonendamagani. Ki pidigebato dac, e kitci ninigickadj epitci segizidj. Midac ka iji nibak8ibaniodj nigan Ponikag acitc Silasikag.
29 O carcereiro mandou que trouxessem luz e correu até o cárcere, onde se prostrou, tremendo de medo, diante de Paulo e Silas.
30 Ogi pi sagidji8inan acitc ki ikido: “8idamaocin, adi ke todamaban kidji ag8acimigo8an?”
30 Então ele os levou para fora e perguntou: “Senhores, que devo fazer para ser salvo?”.
31 Ogi ina8an: “Panima ki teb8eta8adj Jesos ka Tibendjigedj. Midac kiga ag8acimigo, kin acitc kakina ka tajike8adj kimigi8amikag.”
31 Eles responderam: “Creia no Senhor Jesus, e você e sua família serão salvos”.
32 Pon dac acitc Silas ogi tibadjimota8a8an Kije Manidon omin8adjimo8ini 8in acitc kakina a8iagon ka tajikendjin omigi8amikag.
32 Então pregaram a palavra do Senhor a ele e a toda a sua família.
33 Misa8adj ii e taso tibaiganeagobanen meg8a tibik, aa ka kana8endag kibaodimigi8amini ogi madji8inan Ponan acitc Silasan kidji nda kizi8adjin kagi iji mij8aganiimagani8indjin. Midac teci8ag 8in acitc kakina ka tajikendjin omigi8amikag ka iji sigaadazo8adj.
33 Mesmo sendo tarde da noite, o carcereiro cuidou deles e lavou suas feridas. Em seguida, ele e todos os seus foram batizados.
34 Eck8ata8adj, ogi iji8inan Ponan acitc Silasan omigi8amikag, midac ka iji acamadjin. 8in acitc kakina ka tajikendjin omigi8amikag ki kitci min8endamog, aja egi teb8eta8a8adjin Kije Manidon.
34 Depois, levou-os para sua casa e lhes serviu uma refeição, e ele e toda a sua família se alegraram porque creram em Deus.
35 8iabanig, ka niganizi8adj Rom ogima8i8inikag ka iji tibendagozi8adj ogi ijinija8an nandam cimaganican kidji inandjin ini8e ka kana8endamindjin kibaodimigi8amini oo8e: “Pagidinik igi nabeg ka takonagani8i8adj.”
35 Na manhã seguinte, os magistrados mandaram os guardas ordenarem ao carcereiro: “Solte estes homens!”.
36 Aa ka kana8endag kibaodimigi8amini ogi inan Ponan: “Ka niganizi8adj ki inakonige8ag kidji pagidinigo8eg. Aja dac kigagi sagaam, ka8in dac a8iag kigagi nagabinigosi8a.”
36 Então o carcereiro mandou dizer a Paulo: “Os magistrados disseram que você e Silas estão livres. Vão em paz”.
37 Pon dac ogi inan cimaganican: “Mi kenina8it nidiji tibendagozimin Rom ogima8i8inikag. Misa8adj dac, ka niganizi8adj ki anoki8ag kidji papajacteogo8ag kakina a8iagog e 8abamigo8ag, ega egi tibakonigo8ag. Nigi kibaogonanag. Aja dac nogom kimodj ni8i sagidjinijaogonanag. Ka8in niga madjasimin! Ka niganizi8adj 8ina8a tibina8e kada pija8ag kidji sagidji8inigo8ag,” ki ikido.
37 Paulo, no entanto, respondeu: “Eles nos açoitaram publicamente sem julgamento e nos colocaram na prisão, e nós somos cidadãos romanos. Agora querem que vamos embora às escondidas? De maneira nenhuma! Que venham eles mesmos e nos soltem”.
38 Cimaganicag ogi ina8an ka niganizindjin adi Ponan ka ikidondjin. Apitc ka niganizi8adj ka nodage8adj Ponan acitc Silasan Rom ogima8i8inikag eji tibendagozindjin, ki kitci segizi8ag.
38 Os guardas relataram isso aos magistrados, que ficaram assustados por saber que Paulo e Silas eram cidadãos romanos.
39 Ogi pi ina8an dac Ponan acitc Silasan anodj egi pitci inakamigizi8adj. Midac kibaodimigi8amikag ka iji sagidji8ina8adjin, acitc ogi k8ag8edjima8an kidji madjandjin ododenami8akag.
39 Foram até a prisão e lhes pediram desculpas. Então os trouxeram para fora e suplicaram que deixassem a cidade.
40 Apitc dac Pon acitc Silas ka sagaamo8adj kibaodimigi8amikag, ki ija8ag Lidia omigi8amikag. Iima ogi aiamia8an ka teb8etamindjin acitc ogi 8idama8a8an kidji sogideendjin. Midac ka iji madja8adj.
40 Quando Paulo e Silas saíram da prisão, voltaram à casa de Lídia. Ali se encontraram com os irmãos e os encorajaram mais uma vez. Depois, partiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.