Mateus 12

Algonquin NT (ALQ_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Nigodin meg8adj e Coda8inni aiamie kijiganig, Jesos acitc okikinoamaganan opimi cabocta8eckana8agoban ka iji kitigani8anig anominan. Kitci 8i 8isinibanin ini okikinoamaganan. Ki madjita8agoban dac kidji ma8adjia8adjin nandam anominan acitc ogi am8a8an.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Nandam Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ogi 8abamigo8an e todamo8adj ii, acitc ogi ina8an Jesosan: “Kijigabamik! Kikikinoamaganag oma8adjia8an anominan meg8adj e aiamie kijiganig! Ikidomaganon kidinakonige8inanan ega e inendagozi8adj kidji todamo8adj iidi.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Kana 8ikad kidodji nabo8adasina8a Kije Manido Omazinaiganikag adi ka todamogobanen ogima David? Nigodin ki mamida8askade8agoban 8in acitc o8idji8aganan.
3 Então Jesus respondeu:
4 David dac ki pidigegoban Kije Manidon odaiamiemigi8aminikag. 8in dac acitc o8idji8aganan ogi am8a8agoban pak8ejiganan Kije Manidon kagi ca8enimagani8indjin. Kidinakonige8inanan ikidomaganon ega e inendagozi8adj kidji am8a8adjin ini pak8ejiganan, inazinade Coda8inni aiamie ogimag eta kidji am8a8adjin.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Mina8adj dac, kana 8ikad kidodji nabo8adasina8a kidinakonige8inakag adi ako e todamo8adj aiamie ogimag? Maiagotc kitci mikimo8ag aiamiemigi8amikag e aiamie kijiganig, ka8in dac onosoneasina8a kagi inakonigani8anig e Coda8inni aiamie kijiganig. Misa8adj dac, ka8in tibakonagani8isi8ag ii odji.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Ki8idamonom, tag8an kegon ooma na8adj e kitci apitendag8ag apitc8in Coda8inni kitci aiamiemigi8am!
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Mazinadeni mega Kije Manido Omazinaiganikag:Ka8in kidagi inactaonasi8a8ag igi8e ega kagi madji todamo8adj, kicpin maiagotc nisidotamegoban adi 8a ikidomagag oo8e.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Nin mega, Ka pi Anicinabe8iidizodj, nitibendan ii ka Coda8inni aiamie kijigag.”
8 Pois o
9 Jesos dac ki odji madja iima, acitc Coda8inni aiamiemigi8amikag ki ija.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Pejig nabe iima tegoban ega e mazikanig onidji. Nandam dac a8iagog iima ka te8agobanen ogi k8ag8edjima8an Jesosan: “Ikidomaganon na kidinakonige8inanan kidji kigeagani8idj a8iag e aiamie kijiganig?” Ok8ag8e nanada8i ina8abanin mega kidji k8ag8e katcidina8adjin ke iji nak8e8ajii8endjin, kidji gi inactaona8adjin egi panaagendjin.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Kicpin pejig e tacieg aia8adjin e motci pejigondjin mantcenican, acitc podazig8egodjinindjin ka iji kitci pagonekamiganig e aiamie kijiganig, kana oga a8i 8ik8adjiasi8an?
11 Jesus respondeu:
12 Teb8e na8adj kitci apitendagozi pejig a8iag apitc8in pejig mantcenic! Ikidomaganon sa dac kidinakonige8inanan kidji mino toda8agani8idj a8iag e Coda8inni aiamie kijiganig.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Jesos dac ogi inan ini naben: “Pi ijindjitan.” Midac ka todag, acitc teci8ag k8aiak ki koki mikimomagani onidji, tabickotc kodag ii8eni.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Igi dac Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ki odji sagaamog aiamiemigi8amikag, acitc ki nda ma8adjiidi8ag kidji nanada8i kikendamo8adj adi ke todamo8apan kidji gi nisa8apanin Jesosan.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Apitc Jesos ka nodagedj e 8i nisigodjin, ki madja, acitc mane a8iagon ogi nosoneogon. Jesos dac ogi kigean kakina ka akozindjin.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Pekic dac ogi kitci sogineman e 8idama8adjin ega kidji tibadjimondjin a8enen 8in.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Midac iidi ka ani iji8ebanig adi kagi ikidogobanen niganadjimo8inni Isaia:
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 — ausente —
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 — ausente —
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 — ausente —
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Mi ii8eni kagi ojibiag niganadjimo8inni Isaia omazinaiganikag, Jesosan e mikomadjin.
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Pejig naben Jesos ki pidji8idama8agani8i. Ka8in 8abisigoban acitc ka8in nta8esigoban, osa mega okigickagobanin madji manidon. Jesos dac ogi kigean ini naben, kidji gi anim8endjin acitc kidji gi 8abindjin.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Kakina dac a8iagog iima ka te8agobanen ki kitci mamakadendamobanig, acitc ki ikido8ag: “Mi ini ne8ad Kije Manido kagi ikidopan kidji pidjinija8adjin, 8aa Davidikag ke pi odaiagizindjin.”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Apitc dac Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ka nodage8agobanen ii, ki ikido8ag: “Mi aa madji manido ogima, ‘Beelzebul’ ka ijinikazodj, kagi minadjin Jesosan macka8izi8ini kidji gi sagidjinija8andjin madji manidon a8iagokag!”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Jesos dac okikenimabanin adi enendaminigobanen. Midac ogi inan: “Kicpin a8iagog pejig ogima8i8inikag ka tajike8adj iji ma8asago migadi8adj pepejig e taci8adj, kada ani nici8anadjiomagan ii ogima8i8in. Kicpin a8iagog pejig odenakag ka tajike8adj iji ma8asago migadi8adj, kada ani nici8anadjiomagan ii odena. Acitc kicpin a8iagog ka pejigode8izi8adj migadi8adj, ka8in kadagi pimadjiomagasinon ii pejigodena.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Kicpin dac kitci madji manido sagidjinija8adjin kodagian madji manidon ka tibenimadjin, kitci madji manido 8inigotc tibina8e migandizo! Adi dac ke odji pimadjiomaganig odogima8i8in?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Kitci madji manido Beelzebul niminig omacka8izi8in kidji gi sagidjinija8ag8a madji manidog kidikidom. Pekic dac nandam igi8e ka nosoneogo8eg, ke8ina8a okackitona8a kidji sagidjinija8a8adjin madji manidon. Adi dac 8edinamo8adj 8ina8a omacka8izi8ini8a? Ka nosoneogo8eg 8abadai8e8ag ega e teb8eieg.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Ka8in kitci madji manido ogima Beelzebul ka minijidj macka8izi8ini kidji sagidjinija8ag8a madji manidog, 8in Kije Manido Omino Manidoman ka minijidj. Ki8abadaigona8a dac Kije Manido Odogima8i8in aja egi pi odisigo8eg.”
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 “Ka8in a8iagigotc kadagi pidigesi ka macka8izindjin a8iagon omigi8aminikag kidji gi nda kimodimadjin odaimini kicpin ega pinama mag8apinadjin ini ka macka8izindjin naben. Apitc ick8a mag8apinadjin, oga kackiton kidji kimodimadjin.”
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Kicpin a8iag ega 8idji mikimomijidj, onagabidon nimikimo8ini. Kicpin a8iag ega 8idjiijidj kidji ma8adjiimagin a8iagon, tiegodj odobenija8an.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Midac 8edji 8idamonagok, kadagi kasiama8agani8i8ag a8iagog kakina opatado8ini8an, acitc kakina kagi iji manad8e8adj acitc ka iji madjigij8e8adj kadagi kasiama8agani8i8ag. Anic dac a8enenigotc ke maskenimag8enin Mino Manidon, ka8in kada kasiama8agani8isi.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 A8enenigotc ke madji mikomijig8en nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, kada kasiama8agani8i. Anic dac a8enenigotc ke madji mikomag8enin Mino Manidon, ka8in 8ikad kada kasiama8agani8isi, ka8in nogom acitc ka8in kek8an pidjinag.”
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Kicpin minatig minozidj, kada minogini8an ominiman. Kicpin dac ega minozidj minatig, ka8in kada minogisini8an ominiman. Kakina mega pepejig minatig odji nisida8inagozi adi ejinag8anigin ominiman.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Kina8a madji a8iagog, tabickotc ka pitcibo8inezi8adj kinebigog kidijinagozim! Adi dac kegi odji mikodamegon mino kegonan, e kitci madjideeieg? Ejigij8edj mega a8iag, odji nag8ani adi ejideedj.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Mino a8iag mino kegonan odjimagani8an odeikag, osa mega minodee. Madji a8iag dac madji kegonan odjimagani8an odeikag, madjidee mega.”
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 “Teb8e ki8idamonom, apitc tibakonige8igijigag, kakina pepejig a8iag panima kada tibadjimo kakina ka pi anica aikidodj.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Kije Manido oga abadjitonan kidikido8ini8an apitc tibakonigo8eg kakina pepejig e tacieg. E abadjitodjin dac kidikido8ini8an, kiga odji 8idamagom kicpin ka apitci k8aiak8adizi8eg8en kek8an ka apitci panaage8eg8en.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Nandam Coda8innig ka nagadjito8agobanen inakonige8inan acitc nandam Coda8inni kikinoamage8innig ogi ina8an Jesosan: “Kikinoamage8inni! Mamada8izin, kidji 8abadai8ean teb8e kimacka8izi8in Kije Manidokag epitci odjimaganog8en.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “A8iagog nogom ka te8adj kitci madji a8iago8i8ag acitc ka8in o8i teb8eta8asi8a8an Kije Manidon! Nik8ag8edjimigog kidji mamada8izi8ag kidji nda motci kikendamo8adj epitci teb8emaganig8en ii egi pidjinijaojindjin Kije Manidon. Ka8in sa dac niga mamada8izi8asin. Aja mega okikendana8a 8eckadj adi kagi iji8ebizindjin niganadjimo8innin Jonasan. Midac iima ke iji 8abadamo8adj mamada8izi8ini ka k8ag8ed8e8adj.
39 Jesus respondeu:
40 Nisokajik acitc nisotibik Jonas ki tajikegoban ka kitci mididondjin kigozan omisadanikag. Midac pejig8an nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, nisokajik acitc nisotibik niga tajike anamakamig.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 8eckadj a8iagog Ninip (Ninive) ka tajike8agobanen ki an8endizo8ag apitc ka noda8a8adjin Jonasan e kagik8endjin. Aja dac te nogom ooma pejig a8iag na8adj e kitci apitendagozidj apitc8in Jonas. Apitc dac Kije Manido tibakonadjin a8iagon, Ninip ka tajike8agobanen a8iagog kada pazig8i8ag kidji inactaona8adjin ini8e a8iagon nogom ka tendjin ega ka 8i an8endizondjin.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Acitc dac aa 8eckadj kitci ogimak8e, ca8anog ka odjipan, kitci 8asag ki odose e pi nda ndotagin Sanamon (Salomon) odikido8inan, e kitci kagita8endamindjin. Aja dac te nogom ooma pejig a8iag na8adj e kitci apitendagozidj apitc8in Sanamo. Apitc dac Kije Manido tibakonadjin a8iagon, aa ogimak8e kada pazig8i kidji inactaonadjin ini a8iagon nogom ka tendjin ega ka 8i ndotamindjin.”
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 “Apitc madji manido ick8a sagidjinija8agani8idj a8iagokag, pig8adakamigokag paba ija kidji k8ag8e mikag ke iji an8ecimonodj. Ka8in dac omikasin.
43 Jesus continuou:
44 Ikido dac: ‘Niga koki ki8e taji ka iji tajikeiaban kagi odji sagidjinijaogo8an.’ Midac koki ki8e acitc omika8an ini a8ian ka odji sagidjinija8agani8ipan, tabickotc migi8amini ka kitci paiekinag8anig e ijinagozindjin, ega dac kodag a8ian iima e tajikendjin.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Aa dac madji manido onada 8abaman nij8atcin kiabadj kodagian madji manidon, na8adj kiabadj e madji inadizindjin apitc8in 8in. Mama8 dac opidigecka8a8an ini a8ian acitc mi iima eji tajike8adj. Ick8a dac ii, na8adj kiabadj kitci kotadendagozi aa a8iag apitc8in ockadok. Mi ke iji8ebizi8adj a8iagog nogom ka pimadizi8adj ka kitci madji a8iago8i8adj.” Mi ka ikidodj Jesos.
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Meg8adj Jesos kiabadj e aiamiadjin a8iagon, odjodjoman acitc o8idjiki8en ki tag8icinobanin. Ag8adjik paba tajigaba8ibanig acitc o8i aiamia8abanin.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Jesos dac ki inagani8i: “Kidjodjom acitc kidjiki8eg ag8adjik paba tajigaba8i8ag, e 8i aiamiik8a.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “A8enen dac aa nidjodjom acitc a8eneni8ag igi nidjiki8eg?”
48 Jesus perguntou:
49 Okikinoamaganan dac ogi ino8an, acitc ki ikido: “Kijigabamikog! Mi ogo8e nidjodjom acitc nidjiki8eg.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 A8enenigotc mega ke ijitcigedj adi eji nda8endamindjin Nidadaman 8ak8ig ka tendjin, mi aa nidjiki8e kek8an nidjodjom.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.