Lucas 8

Algonquin NT (ALQ_CBS) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Kegapitc Jesos paba ijagoban mane odenakag acitc odenajicikag. Paba kagik8egoban min8adjimo8ini ka tibadjimomaganig Kije Manidon Odogima8i8ini. Ka midatcin acitc nijindjin okikinoamaganan opaba 8idjiogobanin.
1 Aconteceu, depois disso, que Jesus andava de cidade em cidade e de aldeia em aldeia, pregando e anunciando o evangelho do Reino de Deus. Iam com ele os doze discípulos,
2 Nandam ik8e8ag egi kigeagani8i8apan ka inapine8adj acitc egi odji sagidjinija8agani8indjin madji manidon ka kigickago8apanin, ke8ina8a opaba 8idjiogobanin. Pejig dac ii e taci8adj ik8e8ag, Mani Magdala ijinikazogoban, 8inikag ki odji sagidjinijaomagani8ibanin ka nij8atcinipanin madji manidon.
2 e também algumas mulheres que haviam sido curadas de espíritos malignos e de enfermidades: Maria, chamada Madalena, da qual saíram sete demônios;
3 Pejig kodag dac Jo8ana (Jeanne) ijinikazogoban, mi aa Kosa (Chuza) okokomiman. Kosa dac omikidanaban ogiman Herod omigi8amini. Pejig kodag ik8e Sosan (Suzanne) ijinikazogoban. Mane kodagiag ik8e8ag ke8ina8a opaba 8idji8a8agoban Jesosan. Igi8e ik8e8ag odabadjia8abanin 8ina8a tibina8e oconiami8an kidji 8idoka8a8adjin Jesosan acitc okikinoamaganan.
3 Joana, mulher de Cuza, procurador de Herodes; Suzana e muitas outras, as quais, com os seus bens, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Kakinagotc odenan e aodji8adj a8iagog ogi pi nazika8a8abanin Jesosan. Kitci manebanig igi a8iagog e ma8adjiidi8adj, Jesos dac ki adisoke e kikinoamagedj.
4 Quando uma grande multidão se reuniu e pessoas de todas as cidades vieram até Jesus, ele disse por parábola:
5 Ki ikido oo8e: “Nigodin pejig kitige8inni ki nda kitigegoban. Meg8adj dac e taji kitigegobanen odanominiman okitigan akikag, nandam mikanakag ki inagodjino8an. Ki mamagocka8agani8i8an dac ini odanominiman, acitc pinecijag ogi pi nda am8a8an.
5 — Um semeador saiu a semear. E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, foi pisada, e as aves do céu a comeram.
6 Kodagiag dac anominag ka iji asini8akamiganig ki inagodjinog. Apitc dac kitiganijican e ani madjigigin, ki pate8an, ka8in mega tibise minama8asinobanin.
6 Outra parte caiu sobre a pedra e, tendo crescido, secou por falta de umidade.
7 Nandam dac kodagiag anominag ka iji minesatigo8anig ki inagodjinog. Meg8adj dac ka pimigigin ka min8acigin kitiganan, minesatigog acitc ki ani madjigi8ag, midac ka iji ani kib8anamockigadegin kidji gi minogigin ka min8acigin kitiganan.
7 Outra caiu no meio dos espinhos; e os espinhos, ao crescerem com ela, a sufocaram.
8 Kodagiag dac nandam anominag ka iji min8acinig akini ki inagodjinog. Kitiganan dac ki madjiginon acitc minan ki kitci nta8iginon, e memidasomidana8egin e azaodegin.” Jesos kiabadj ki ikido: “Kakina kina8a keckito8eg kidji nisidotameg, 8e8enda ndotamok.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra; cresceu e produziu a cem por um. Dizendo isto, Jesus clamou:
9 Jesos dac okikinoamaganan ogi k8ag8edjimigobanin: “Adi ekidomagag ii adisokan?”
9 Então os discípulos de Jesus lhe perguntaram o que significava essa parábola.
10 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Kina8a kigi odisigona8a kidji kikendameg Kije Manido Odogima8i8in, ega 8ikad a8iag kagi kikendag. Kodagiag dac a8iagog adisokanan nidabadjitonan kidji kikinoama8ag8a, 8e8enda kidji inabi8adj ega mamakadj kidji 8abadamo8adj, acitc 8e8enda kidji nodamo8adj ega mamakadj teb8e kidji nisidotamo8adj.”
10 Jesus respondeu:
11 “Mi ekidomagag oo8e adisokan. Mi maia pejig8an Kije Manido odikido8inan ejinagozi8adj anominag.
11 — Este é o significado da parábola: a semente é a palavra de Deus.
12 Nandam a8iagog e nodamo8adj Kije Manidon omin8adjimo8ini, mi maia tabickotc anominag mikanakag kagi inagodjino8agobanen ejinagozi8adj. Apitc nodamo8adj min8adjimo8ini, kitci madji manidon opi nda manibidoni ii min8adjimo8ini odei8akag, ega kidji gi teb8etamo8adj acitc ega kidji gi odji ag8acimagani8i8adj.
12 Os que estão à beira do caminho são os que a ouviram; depois vem o diabo e tira-lhes a palavra do coração, para não acontecer que, crendo, sejam salvos.
13 Nandam dac kodagiag a8iagog e nodamo8adj min8adjimo8ini, mi maia tabickotc anominag ka iji asini8akamiganig kagi inagodjino8agobanen ejinagozi8adj. Onodana8a min8adjimo8ini acitc oteb8etana8a e modjigendamo8adj. Ka8in dac macka8izimagasini oteb8etamo8ini8a acitc ka8in kin8ej okana8endasina8a. Apitc dac k8ag8e pakebinigo8adjin madji manidon, mi eji poni teb8etamo8adj.
13 Os que estão sobre a pedra são os que, ouvindo a palavra, a recebem com alegria. Estes não têm raiz, creem apenas por algum tempo e, na hora da provação, se desviam.
14 Nandam dac a8iagog e nodamo8adj Kije Manidon omin8adjimo8ini, mi maia tabickotc anominag ka iji minesatigo8anig akini kagi inagodjino8agobanen ejinagozi8adj. Ododisigona8a Kije Manidon omin8adjimo8ini. Ka iji pimadizi8adj dac, animendamog acitc kitci 8i oconiami8ag acitc mi eta nanada min8endamog. Onigockagona8an dac ini, ega kidji abadanig Kije Manidon omin8adjimo8ini opimadizi8ini8akag.
14 A parte que caiu entre espinhos, estes são os que ouviram e, no decorrer dos dias, foram sufocados com as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida; os seus frutos não chegam a amadurecer.
15 Kodagiag dac a8iagog e nodamo8adj Kije Manidon omin8adjimo8ini, mi maia tabickotc anominag ka iji min8acinig akini kagi inagodjino8agobanen ejinagozi8adj. Mi igi8e e nodamo8adj min8adjimo8ini, omino kana8endana8a odei8akag acitc o8i naitana8a. Okitci abadjitona8a dac opimadizi8ini8akag, ega 8ikad e poni teb8etamo8adj.”
15 A parte que caiu na terra boa, estes são os que, tendo ouvido de bom e reto coração, retêm a palavra; estes frutificam com perseverança.
16 Jesos kiabadj ki ikido: “Ka8in a8iag 8asakonendjigani osakaasin, anamig akikokag kidji iji atodj konigotc anamig onibe8inikag. Tiegodj, 8asakonendjiganatigokag odiji aton, kidji 8abi8adj igi8e ke pidige8adj.”
16 — Ninguém, depois de acender uma lamparina, a cobre com um vaso ou a põe debaixo de uma cama; pelo contrário, coloca-a num lugar em que ilumina bem, a fim de que os que entram vejam a luz.
17 “Kakina mega kegon ka kadjigadeg kada nag8an, acitc kakina kegon ega maci ka kikendjigadeg kakina a8iag oga kikendan.”
17 Não há nada oculto que não venha a ser manifesto, nem escondido que não venha a ser conhecido e revelado.
18 “Iag8amig dac adi eji ndotameg! A8iag mega kegoni ka aiag, a8acamej oga odisigon. Aa dac a8iag ega kegoni ka aiag, misa8adj pagi kegoni ka inendagiban e aiag kada makamagani8i.” Mi ka ikidodj Jesos.
18 Portanto, vejam como vocês ouvem. Porque ao que tiver, mais será dado; e ao que não tiver, até aquilo que julga ter lhe será tirado.
19 Jesos odjodjoman acitc o8idjiki8en ogi pi nda 8abamigon. Ka8in dac ododji kackitosina8a pecodj kidji pi nazika8a8adjin, osa e kitci manenani8anig.
19 A mãe e os irmãos de Jesus chegaram até onde ele estava, mas não podiam aproximar-se por causa da multidão.
20 Jesos dac ki 8idama8agani8i: “Kidjodjom acitc kidjiki8eg ag8adjik paba tajigaba8i8ag, e 8i 8abamik8a.”
20 E lhe comunicaram: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem vê-lo.
21 Jesos dac ogi inan: “Igi8e Kije Manidon odikido8ini ka ndotamo8adj acitc ka nosoneamo8adj, mi igi8e nidjodjom acitc nidjiki8eg.”
21 Jesus, porém, lhes respondeu:
22 Nigodin Jesos acitc okikinoamaganan tcimanikag ki pozi8agoban. Ogi inan dac: “Ijadan 8edi agamig sagaiganikag.” Midac ka iji madjio8adj.
22 Aconteceu que, num daqueles dias, Jesus entrou num barco em companhia dos seus discípulos e lhes disse: E partiram.
23 Meg8adj e ajo8agameaci8adj, Jesos taji nibagoban. Kegapitc ki kitci nodin sagaiganikag. Kitci pizibigoban ii tciman acitc kitci nanizanizi8agoban.
23 Enquanto navegavam, ele adormeceu. E sobreveio uma tempestade de vento no lago, e eles corriam perigo.
24 Jesos dac okikinoamaganan ogi pi kockonigon, acitc ogi igon: “Kikinoamage8inni! Aja kiga nisaba8emin!” Jesos dac ki kockozi acitc ogi kitci aiamiton e kitci nodinig acitc e kitci mamagaanig. Midac teci8ag ki kitci pekadani acitc ki kitci an8atini.
24 Chegando-se a Jesus, os discípulos o despertaram, dizendo: — Mestre, Mestre, estamos perecendo! Levantando-se, Jesus repreendeu o vento e a fúria da água. Tudo cessou e ficou bem calmo.
25 Jesos dac ogi inan okikinoamaganan: “Adi 8edji ega teb8etaojieg?” Ki kitci segizi8agoban acitc ki kitci mamakadendamo8agoban, e inidi8adj: “A8enen dac aa nabe maiagotc? 8a8adj okaganodan e nodinig acitc nibini, onadotagon dac!”
25 Então Jesus lhes perguntou: Eles, possuídos de temor e admiração, diziam uns aos outros: — Quem é este que até manda nos ventos e nas ondas, e lhe obedecem?
26 Jesos acitc okikinoamaganan ogi oditana8a Jenasa (Gérasa) ka ijinikadenig akini, iji k8ekagam ka iji tag8ag Galilee aki.
26 Então rumaram para a terra dos gerasenos, que fica de frente para a Galileia.
27 Apitc Jesos ka kabadj tcimanikag, pejig naben Jenasa odena ka odjindjin ogi pi nda nagickagon. Aa nabe ogi pidigeckagogobanin madji manidon. Aja kin8ej ka8in kegoni okigickasinagoban. Ka8in migi8amikag tajikesigoban, tiegodj dac 8ibabikiniganikag iji paba tegoban.
27 Logo que Jesus desembarcou, veio da cidade ao seu encontro um homem possuído de demônios que, havia muito, não se vestia, nem habitava em casa alguma, porém vivia nos túmulos.
28 Mane8inaj ako opidigeckagobanin ini madji manidon. Ki takonagani8igoban dac, acitc ki mag8apidjigadeni8an onidjin acitc ozidan pi8abiko sagapizoneabini e abadanig kidji kana8enimagani8idj. Midac ka iji pigobidodj ii pi8abiko sagapizoneabini, acitc madji manidon ogi madjinijaogon pig8adakamig. Apitc ka 8abamadjin Jesosan aa nabe, ki pabibagi acitc ogi nibak8ita8an. Ki ikido dac e kitci kiji8edj: “Jesos! Kije Manido ma8adji ka icpendagozidj Og8izisan! Adi eji nda8enimijian? Kipagosenimin, ka8in sanagendjigeijiken!” 8edji ki ikidodj dac ii, Jesos mega ki ikidogoban: “Madji manido! Sagaan iima 8inikag!”
28 Quando ele viu Jesus, prostrou-se diante dele, dizendo com voz forte: — O que você quer comigo, Jesus, Filho do Deus Altíssimo? Peço-lhe que não me atormente.
29 — ausente —
29 Porque Jesus havia ordenado ao espírito imundo que saísse do homem, pois muitas vezes se havia apoderado dele. E, embora procurassem conservá-lo preso com cadeias e correntes, despedaçava tudo e era impelido pelo demônio para o deserto.
30 Jesos dac ogi k8ag8edjiman ini naben: “Adi e ijinikazo8an?” Aa nabe ogi nak8e8ajian: “ ‘Mane’ nidijinikazonan.” Mane8an mega madji manidon kagi pidigeckagodjin.
30 Jesus perguntou a ele: Ele respondeu: — Legião. Isto porque muitos demônios tinham entrado nele.
31 Igi dac madji manidog ogi kitci pagosenima8an Jesosan ega kidji ijinijaogo8adjin 8edi ka iji kitci 8ani pagonekamiganig taji ka iji kiba8agani8i8adj madji manidog.
31 Estes pediram a Jesus que não os mandasse para o abismo.
32 Tebanig iima pecodj kitci mane kokocag e nanada 8isini8adj pik8adinajicikag. Midac igi madji manidog ogi kitci pagosenima8an Jesosan kidji pagidinigo8adjin kidji gi pidigecka8a8apanin ini kokocan. Jesosan dac ogi pagidinigo8an.
32 Ora, uma grande manada de porcos estava pastando ali no monte. E os demônios pediram a Jesus que os deixasse entrar naqueles porcos. E Jesus o permitiu.
33 Igi dac madji manidog ki sagaamog nabekag, acitc ogi pidigecka8a8an ini kokocan. Kakina dac igi kokocag ki pakobig8ackoni8ag acitc ki nisaba8e8ag.
33 Tendo os demônios saído do homem, entraram nos porcos, e a manada precipitou-se despenhadeiro abaixo, para dentro do lago, e se afogou.
34 A8iagog dac ka kana8enima8adjin kokocan, apitc ka 8abadamo8adj ejisenig, ki madjibato8ag kidji nda tibadjimo8adj odenakag acitc kitige8innikag adi ka iji8ebanig.
34 Vendo o que tinha acontecido, os que tratavam dos porcos fugiram e foram anunciá-lo na cidade e pelos campos.
35 Mane dac a8iagog ki pija8ag kidji 8abadamo8adj adi ka iji8ebanig. Ogi pi nazika8a8an Jesosan, acitc ogi 8abama8an ini naben kagi odji sagaamindjin madji manidon. Aja Jesosan ozidinikag pecodj taji abiban aa nabe, ki 8a8epizoban, acitc aja kitci pagakadiziban. Midac ki kitci segizi8ag igi8e a8iagog.
35 Então o povo saiu para ver o que tinha acontecido. Aproximando-se de Jesus, encontraram o homem de quem tinham saído os demônios, vestido, em perfeito juízo, sentado aos pés de Jesus; e temeram.
36 Igi8e dac ka 8abadamo8adj adi ka iji8ebanig ogi 8idama8a8an kodagian a8iagon adi kagi iji kigeagani8indjin ini naben ka kigickagonipanin mane madji manidon.
36 E algumas pessoas que tinham presenciado os fatos contaram-lhes também como o endemoniado tinha sido salvo.
37 Midac kakina a8iagog iima Jenasa aki ka tajike8apan ogi kitci k8ag8edjima8an Jesosan kidji madjandjin iima odaki8akag. Ki kitci segizi8ag mega. Ki pozi dac Jesos tcimanikag kidji ki8edj.
37 Todo o povo da terra dos gerasenos pediu a Jesus que se retirasse, pois ficaram com muito medo. E Jesus, entrando de novo no barco, voltou.
38 Aa nabe kagi odji sagaamindjin mane madji manidon ogi kitci pagoseniman Jesosan kidji gi paba 8idji8adjin. Jesos dac ka8in ododji pagidinasi8an. Ogi inan dac:
38 O homem de quem tinham saído os demônios lhe pediu que o deixasse estar com ele. Jesus, porém, o despediu, dizendo:
39 “Ki8en kimigi8amikag acitc tibadjimon adi kagi iji kitci mino todaok ka Tibendjigedj.” Aa dac nabe ki madja, acitc ki paba tibadjimo mizi8ena iima odenakag adi kagi iji kitci mino todagodjin ka Tibendjigendjin.
39 — Volte para a sua casa e conte tudo o que Deus fez por você. Então ele foi, proclamando por toda a cidade o que Jesus lhe tinha feito.
40 Jesos mina8adj ki koki ajo8aam. Apitc ka tag8icig, kitci mane a8iagon ogi pi nda nagickagon e kitci min8endamindjin. Kakina mega opia8abanin kidji tag8icinindjin.
40 Quando Jesus voltou, a multidão o recebeu com alegria, porque todos o estavam esperando.
41 Pejig nabe ki pi tag8icin, Tceros (Jaïrus) e ijinikazodj, mi aa8e ka niganizipan Coda8inni aiamiemigi8amikag iima odenakag. Jesosan ozidinikag ki iji nibak8i acitc ogi kitci pagoseniman Jesosan kidji ijandjin omigi8amikag.
41 Eis que veio um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga, e, prostrando-se aos pés de Jesus, suplicou-lhe que fosse até a sua casa.
42 Motci pejigobanin mega odanisan, acitc aja kegat nibobanin. Motci midatcin acitc nijopibon8ezibanin ini odanisan. Jesos dac ogi 8idji8an. Meg8adj e ija8adj, kitci mane a8iagon okitci sidjickago8an 8akaag Jesosikag.
42 Pois tinha uma filha única de uns doze anos, que estava morrendo. Enquanto Jesus caminhava, as multidões o apertavam.
43 Tegoban acitc iima pejig ik8e e kitci akozidj, aja midatcin acitc nijopibon inigik o8anitonagoban omisk8i. Kakina oconiaman ogi tcaginabanin egi kijika8adjin mackiki8innin, ka8in dac a8ian ododji kackitosini kidji kigeigodjin.
43 Certa mulher que, havia doze anos, vinha sofrendo de uma hemorragia e que havia gastado todos os seus bens com os médicos, sem que ninguém a pudesse curar,
44 Odakanag dac ogi pi odji nazika8an Jesosan, acitc ogi taginan 8ajagameig okonasini. Teci8ag dac ki kibitajiga8ini omisk8i.
44 veio por trás de Jesus e tocou na borda da capa dele. E logo a hemorragia dela estancou.
45 Jesos ki k8ag8ed8e: “A8enen ka taginijidj?” Kakina dac ki ikido8ag ega egi tagina8adjin. Pien dac ki ikido: “Kikinoamage8inni! Kitci mane a8iagog ki8ik8eckagog acitc kikitci sidjickagog 8akaag kinikag.”
45 Mas Jesus perguntou: Como todos negassem, Pedro disse: — Mestre, é a multidão que o rodeia e aperta!
46 Misa8adj dac Jesos ki ikido: “Maiagotc a8iag nigi taginig. Nikikendan mega nimacka8izi8ini egi kigeigodj pejig a8iag.”
46 Mas Jesus insistiu:
47 Aa dac ik8e ogi kikendan ega kidji gi kazodj. Ki pi nibak8i dac Jesosan ozidinikag, e kitci ninigickadj. Meg8adj dac kakina a8iagon e nodagodjin, ki 8idamage adi 8edji ki taginadjin Jesosan, acitc teci8ag egi kigeagani8idj.
47 A mulher, vendo que não podia passar despercebida, aproximou-se trêmula e, prostrando-se diante de Jesus, declarou, à vista de todo o povo, o motivo por que havia tocado nele e como imediatamente tinha sido curada.
48 Jesos dac ogi inan: “Nidanis! Kiteb8etamo8in kigi kigeigon. Ki8en acitc min8endan.”
48 Então Jesus lhe disse:
49 Meg8adj Jesos e taji aiamiapanin ini ik8e8an, ki pi odji tag8icin a8iag Tcerosan omigi8aminikag e odosedj acitc ki ikido: “Aja ki nibo kidanis. Ka8in mamakadj 8anasadjiaken Jesos.”
49 Enquanto Jesus ainda falava, veio uma pessoa da casa do chefe da sinagoga, dizendo: — A sua filha já morreu; não incomode mais o Mestre.
50 Jesos dac ogi nodan acitc ogi inan ini Tcerosan: “Ka8in segiziken, mi eta teb8etaocin, kada koki pimadizi dac kidanis.”
50 Mas Jesus, ouvindo isto, lhe disse:
51 Apitc dac ka tag8icig Jesos 8edi Tcerosan omigi8aminikag, ka8in kodag a8iagon ododji pagidinasi8an kidji pidigendjin, mi eta Pienan, Johnan, acitc Jakan, acitc dac ini abinodjijan onigiigoni.
51 Tendo chegado à casa, Jesus não permitiu que ninguém entrasse com ele, a não ser Pedro, João e Tiago, além do pai e da mãe da menina.
52 Kakina a8iagog kitci ma8ibanig e pabibagademo8adj. Jesos dac ogi inan: “Ka8in ma8ikegon. Ka8in mega nibosi aa ik8eses, motci niba eta.”
52 E todos choravam e a pranteavam. Mas Jesus disse:
53 Kakina dac ogi maskita8a8an Jesosan, aja e ketcinamenima8adjin egi nibondjin ini ik8esesan.
53 E riam-se dele, porque sabiam que ela estava morta.
54 Jesos dac ogi na8adjindjibinan ini ik8esesan acitc ogi inan: “Ik8eses! 8anickan!”
54 Mas Jesus, tomando-a pela mão, disse em voz alta:
55 Ki koki pimadizi aa ik8eses, acitc teci8ag ki 8anicka. Jesos dac ki ikido: “Kegoni acamik.”
55 Voltou-lhe o espírito, ela imediatamente se levantou, e Jesus mandou que lhe dessem de comer.
56 Aa dac ik8eses onigiigon ki kitci mamakadendamon. Jesos dac 8e8enda ogi inan ega a8iagon kidji 8idama8andjin ii kagi iji8ebanig.
56 Seus pais ficaram maravilhados, mas ele lhes advertiu que a ninguém contassem o que havia acontecido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.