Lucas 11
Algonquin NT (ALQ_CBS) vs NVT
1 Nigodin Jesos aiamieban 8aiejigotc. Apitc ka ick8a aiamiedj, pejig okikinoamaganan ogi igon: “Tebendjigean! Kikinoamaocinam kidji aiamieiag, tabickotc Cabadis kagi iji kikinoama8adjin okikinoamaganan.”
1 Certo dia, Jesus estava orando em determinado lugar. Quando terminou, um de seus discípulos lhe disse: “Senhor, ensine-nos a orar, como João ensinou aos discípulos dele”.
2 Jesos dac ogi inan: “Apitc aiamieieg, mi oo8e ke ikido8eg:
2 Jesus disse: “Orem da seguinte forma: “Pai, Venha o teu reino.
3 — ausente —
3 Dá-nos hoje o pão para este dia,
4 — ausente —
4 e perdoa nossos pecados, assim como perdoamos aqueles que pecam contra nós. E não nos deixes cair em tentação”.
5 Jesos kiabadj ki ikido: “Mamidonendamok oo8e. Pejig ii e tacieg onada 8abaman o8idji8aganan e abitatibikanig, acitc dac opagoseniman oo8eni: ‘Ni8idji8agan! A8iicin nisin pak8ejiganag.
5 E ele prosseguiu: “Suponha que você fosse à casa de um amigo à meia-noite para pedir três pães, dizendo:
6 Pejig mega ni8idji8agan ka pabamadizidj ki odji tag8icin nimigi8amikag, ka8in dac kegon nidaiasin kidji acamag,’ odinan.
6 ‘Um amigo meu acaba de chegar para me visitar e não tenho nada para lhe oferecer’,
7 Ini8e dac pidigamig omigi8aminikag ka tendjin onak8e8ajiigon oo8eni: ‘Poniicin! Aja kibakosin nidick8adem, acitc aja ninibamin kakina. Ka8in dac nigagi 8anickasi kidji mininan pak8ejiganag,’ ikido8an.
7 e ele respondesse lá de dentro: ‘Não me perturbe. A porta já está trancada, e minha família e eu já estamos deitados. Não posso ajudá-lo’.
8 Adi dac ke ijiseg? Ki8idamonom, kada 8anicka misa8adj, acitc oga minan kakina eji nda8endamindjin o8idji8aganan. E kitci cibagadjindjin kidji k8ag8edjimigodjin pinici kidji minadjin ke odji todag ii, ka8in eji omino 8idji8aganidj ke odji todag ii.”
8 Eu lhes digo que, embora ele não o faça por amizade, se você continuar a bater à porta, ele se levantará e lhe dará o que precisa por causa da sua insistência.
9 “Ki8idamonom dac oo8e. K8ag8ed8eok, kiga minigom dac. Nanada 8abadamok, kiga mikana8a dac. Papa8aamok ick8adem, kiga cenamagom dac.
9 “Portanto eu lhes digo: peçam, e receberão. Procurem, e encontrarão. Batam, e a porta lhes será aberta.
10 A8enenigotc mega k8ag8ed8edj kegoni, oga odisigon. A8enenigotc nanada 8abadag kegoni, oga mikan. Acitc a8enenigotc papa8aag ick8ademini, kada cenama8agani8i.”
10 Pois todos que pedem, recebem. Todos que procuram, encontram. E, para todos que batem, a porta é aberta.
11 “Kicpin pejig e tacieg abinodjijan aia8adjin, kinebigon na oga minan kicpin kigozan k8ag8edjimigodjin odabinodjijiman?
11 “Vocês que são pais, respondam: Se seu filho lhe pedir um peixe, você lhe dará uma cobra?
12 Kek8an dac pik8abagesin na oga minan kicpin 8a8ini k8ag8edjimigodjin?
12 Ou, se lhe pedir um ovo, você lhe dará um escorpião?
13 Misa8adj madjideeieg, kikikendana8a mino kegonan kidji mineg8a kidabinodjijimi8ag. Midac na8adj a8acamej Kidadaminan 8ak8ig ka tedj ke iji minadjin Mino Manidon ini8e ka k8ag8edjimigodjin.” Mi ka ikidodj Jesos.
13 Portanto, se vocês que são pecadores sabem como dar bons presentes a seus filhos, quanto mais seu Pai no céu dará o Espírito Santo aos que lhe pedirem!”.
14 Nigodin, Jesos ogi kigean pejig naben ega ka nta8endjin, e sagidjinija8adjin madji manidon ka kigickagonipanin. Apitc madji manidon ka sagidjisendjin, aa nabe okackitonagoban aja kidji anim8edj. Kakina dac a8iagog ki kitci mamakadendamog.
14 Certo dia, Jesus expulsou um demônio que deixava um homem mudo e, quando o demônio saiu, o homem começou a falar. A multidão ficou admirada,
15 Nandam dac a8iagog ikido8agoban: “Aa8e ka kackakanadjin madji manidon, aa8e ‘Beelzebul’ ka ijinikazodj, mi aa8e ka minadjin Jesosan macka8izi8ini kidji gi sagidjinija8andjin madji manidon.”
15 mas alguns disseram: “É pelo poder de Belzebu, o príncipe dos demônios, que ele expulsa os demônios”.
16 Nandam dac kodagiag o8i k8ag8e kadjinija8a8abanin kidji abadjitondjin omacka8izi8ini. Ogi k8ag8edjima8an dac kidji mamada8izindjin, kidji gi odji 8abadai8endjin teb8e Kije Manidokag epitci odjimaganig8en omacka8izi8ini.
16 Outros exigiram que Jesus lhes desse um sinal do céu para provar sua autoridade.
17 Jesos okikenimabanin adi enendaminigobanen. Ogi inan dac: “Kicpin a8iagog pejig ogima8i8inikag ka tajike8adj iji ma8asago migadi8adj pepejig e taci8adj, kada ani nici8anadjiomagan ii ogima8i8in. Acitc kicpin a8iagog ka pejigode8izi8adj migadi8adj, ka8in kadagi pimadjiomagasinon ii pejigodena.
17 Jesus, conhecendo seus pensamentos, disse: “Todo reino dividido internamente está condenado à ruína. Uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
18 Midac pejig8an, kicpin kitci madji manido 8inigotc tibina8e migandizodj, adi ke odji pimadjiomaganig odogima8i8in?
18 Vocês dizem que eu expulso demônios pelo poder de Belzebu. Mas, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, como o seu reino sobreviverá?
19 Nandam igi8e ka nosoneogo8eg, ke8ina8a okackitona8a kidji sagidjinija8a8adjin madji manidon. Kicpin Beelzebul minijidj macka8izi8ini kidji sagidjinija8ag8a madji manidog, adi dac 8edinamo8adj 8ina8a omacka8izi8ini8a? Ka nosoneogo8eg 8abadai8e8ag ega e teb8eieg.
19 E, se meu poder vem de Belzebu, o que dizer de seus discípulos? Eles também expulsam demônios, de modo que condenarão vocês pelo que acabaram de dizer.
20 Ka8in kitci madji manido ogima Beelzebul ka minijidj macka8izi8ini kidji sagidjinija8ag8a madji manidog, 8in Kije Manido ka minijidj. Ki8abadaigona8a dac Kije Manido Odogima8i8in aja egi pi odisigo8eg.”
20 Se, contudo, expulso demônios pelo poder de Deus, então o reino de Deus já chegou a vocês.
21 “Apitc a8iag macka8izidj acitc kitci aidjiodj e kana8endag omigi8am, ka8in 8ikad kada nigodisini8an odaiman.
21 Pois, quando um homem forte está bem armado e guarda seu palácio, seus bens estão seguros,
22 Anic dac kicpin a8iag na8adj macka8izidj tag8icig acitc miganadjin ini a8ian acitc pakina8adjin, omakaman kakina omokomani ka iji apacenimonipanin, acitc kakina madina8e odaimini ini naben kagi pakina8adjin.”
22 até que alguém ainda mais forte o ataque e o vença, tire dele suas armas e leve embora seus pertences.
23 “Kicpin a8iag ega 8idji mikimomijidj, onagabidon nimikimo8ini. Kicpin a8iag ega 8idjiijidj kidji ma8adjiimagin a8iagon, tiegodj odobenija8an.”
23 “Quem não está comigo opõe-se a mim, e quem não trabalha comigo trabalha contra mim.
24 “Apitc madji manido ick8a sagidjinija8agani8idj a8iagokag, pig8adakamigokag paba ija kidji k8ag8e mikag ke iji an8ecimonodj. Kicpin dac ega mikag, kada ikido: ‘Niga koki ki8e taji ka iji tajikeiaban kagi odji sagidjinijaogo8an.’
24 “Quando um espírito impuro sai de uma pessoa, anda por lugares secos à procura de descanso. Mas, não o encontrando, diz: ‘Voltarei à casa da qual saí’.
25 Midac koki ki8e acitc omika8an ini a8ian ka odji sagidjinija8agani8ipan, tabickotc migi8amini ka kitci paiekinag8anig e ijinagozindjin.
25 Ele volta para sua antiga casa e a encontra vazia, varrida e arrumada.
26 Aa dac madji manido onada 8abaman nij8atcin kiabadj kodagian madji manidon, na8adj kiabadj e madji inadizindjin apitc8in 8in. Mama8 dac opidigecka8a8an ini a8ian acitc mi iima eji tajike8adj. Ick8a dac ii, na8adj kiabadj kitci kotadendagozi aa a8iag apitc8in ockadok.” Mi ka ikidodj Jesos.
26 Então o espírito busca outros sete espíritos, piores que ele, e todos entram na pessoa e passam a morar nela, e a pessoa fica pior que antes”.
27 Meg8adj Jesos e taji anim8egobanen, pejig ik8e8an nena8idj ka iji kitci manenani8anig ka tendjin, ogi igon: “Kitci ca8endagozi aa ik8e kagi nta8igiigo8an, acitc kagi iji tcodjocikean.”
27 Enquanto ele falava, uma mulher na multidão gritou: “Feliz é sua mãe, que o deu à luz e o amamentou!”.
28 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Na8adj kitci ca8endagozi8ag igi8e Kije Manidon odikido8ini ka ndotamo8adj acitc ka nosoneamo8adj.”
28 Jesus, porém, respondeu: “Ainda mais felizes são os que ouvem a palavra de Deus e a praticam”.
29 Eckam ki ani kitci mane8ag a8iagog e ma8adjiidi8adj 8ajagam Jesosikag. Ii dac apitc, ki ikido: “A8iagog nogom ka te8adj kitci madji a8iago8i8ag. Nik8ag8edjimigog kidji mamada8izi8ag kidji nda motci kikendamo8adj epitci teb8emaganig8en ii egi pidjinijaojindjin Kije Manidon. Ka8in sa dac niga mamada8izi8asin. Aja mega okikendana8a 8eckadj adi kagi iji8ebizindjin niganadjimo8innin Jonasan. Midac iima ke iji 8abadamo8adj mamada8izi8ini ka k8ag8ed8e8adj.
29 Enquanto a multidão se apertava contra Jesus, ele disse: “Esta geração perversa insiste que eu lhe mostre um sinal, mas o único sinal que lhes darei será o de Jonas.
30 Apitc Jonas ka ag8acimagani8ipan nibikag, kakina a8iagog Ninip (Ninive) odenag ka tajike8agobanen ogi kikendana8agoban Kije Manidon egi ijinija8andjin ini Jonasan ododenami8akag. Midac pejig8an nogom nin, Ka pi Anicinabe8iidizodj, a8iagog nogom ka te8adj niga kikenimigog Kije Manidon egi pidjinijaojindjin.
30 O que aconteceu com ele foi um sinal para o povo de Nínive. O que acontecer com o Filho do Homem será um sinal para esta geração.
31 Aa 8eckadj kitci ogimak8e, ca8anog ka odjipan, kitci 8asag ki odose e pi nda ndotagin Sanamon (Salomon) odikido8inan, e kitci kagita8endamindjin. Aja dac te nogom ooma pejig a8iag na8adj e kitci apitendagozidj apitc8in Sanamo. Apitc dac Kije Manido tibakonadjin a8iagon, aa ogimak8e kada pazig8i kidji inactaonadjin ini a8iagon nogom ka tendjin ega ka 8i ndotamindjin.
31 “A rainha de Sabá se levantará contra esta geração no dia do juízo e a condenará, pois veio de uma terra distante para ouvir a sabedoria de Salomão; e vocês têm à sua frente alguém maior que Salomão!
32 8eckadj a8iagog Ninip (Ninive) ka tajike8agobanen ki an8endizo8ag apitc ka noda8a8adjin Jonasan e kagik8endjin. Aja dac te nogom ooma pejig a8iag na8adj e kitci apitendagozidj apitc8in Jonas. Apitc dac Kije Manido tibakonadjin a8iagon, Ninip ka tajike8agobanen a8iagog kada pazig8i8ag kidji inactaona8adjin ini8e a8iagon nogom ka tendjin ega ka 8i an8endizondjin.”
32 Os habitantes de Nínive também se levantarão contra esta geração no dia do juízo e a condenarão, pois eles se arrependeram de seus pecados quando ouviram a mensagem anunciada por Jonas; e vocês têm à sua frente alguém maior que Jonas!”
33 “Ka8in a8iag 8asakonendjigani osakaasin kidji kadodj, kek8an anamig akikokag kidji iji atodj. Tiegodj, 8asakonendjiganatigokag odiji aton, kidji gi 8abi8adj igi8e ke pidige8adj.
33 “Não faz sentido acender uma lâmpada e depois escondê-la ou colocá-la sob um cesto. Pelo contrário, ela é colocada num pedestal, de onde sua luz é vista por todos que entram na casa.
34 Mi maia 8asakonendjigan epitendag8agin kickijigon kia8ikag. Kicpin min8acigin kickijigon, ka iji 8aseag kada tag8an mizi8e kia8. Kicpin dac ega min8acigin kickijigon, ka iji kacki tibikag kada tag8an kia8.
34 “Seus olhos são como uma lâmpada que ilumina todo o corpo. Quando os olhos são bons, todo o corpo se enche de luz. Mas, quando são maus, o corpo se enche de escuridão.
35 Midac maia 8asea8in epitendag8ag ka iji kikinoamaonagok. Misa nagadjiton ii 8asea8in kinikag ka tag8ag, ega kidji ata8eg.
35 Portanto, tomem cuidado para que sua luz não seja, na verdade, escuridão.
36 Kicpin dac ka iji 8aseag tag8ag mizi8e kia8, maiagotc mizi8e kiga mockineckagon ii 8asea8in, ega iaga pagi kidji nigeateg. Midac tabickotc 8asakonendamagan ka 8asakonendamago8an ke ijinagozian.” Mi ka ikidodj Jesos.
36 Se estiverem cheios de luz, sem nenhum canto escuro, sua vida inteira será radiante, como se uma lamparina os estivesse iluminando”.
37 Apitc Jesos ka ick8a anim8egobanen, pejig Coda8innin ka nagadjitonigobanen inakonige8inan ogi nd8e8emigon kidji pi nda 8isinidj omigi8aminikag. Jesos dac ki pidigegoban, midac ka iji onabidj kidji 8isinidj.
37 Quando Jesus terminou de falar, um dos fariseus o convidou para comer em sua casa. Ele foi e tomou lugar à mesa.
38 Aa Coda8inni ka nagadjitogobanen inakonige8inan ogi mamakadendanaban e 8abamadjin Jesosan ega e nosoneamindjin aiamie inakonige8ini osa mega ka8in 8e8enda odji kizindjisi8an ab8amaci 8isinindjin.
38 Seu anfitrião ficou surpreso por ele não realizar primeiro a cerimônia de lavar as mãos, como era costume entre os judeus.
39 Ka Tibendjigedj dac ogi inan: “Mi enadizieg kina8a Coda8innig ka nagadjito8egon inakonige8inan! Ag8adjik mega eta inekena kikizisibadona8an kidonagani8an acitc kiminik8anagani8an. Pekic dac kidei8akag mi eta kidji kimodieg acitc kidji madjakamigizieg eji midonendameg.
39 Então o Senhor lhe disse: “Vocês, fariseus, têm o cuidado de limpar o exterior do copo e do prato, mas estão sujos por dentro, cheios de ganância e perversidade.
40 Ka8in kegon kinisidotasina8a! Kije Manido ogi kijendan mizi8e kia8i8a, ag8adjik inekena acitc kidee8a.
40 Tolos! Acaso Deus não fez tanto o interior como o exterior?
41 Kida mina8ag ka kidimagizi8adj midjim ka ateg kidonagani8akag, misa dac maiagotc kiga paiekideem.”
41 Portanto, limpem o interior dando ofertas aos necessitados e ficarão limpos por completo.
42 “Kiga kitci madji iji8ebizim, kina8a Coda8innig ka nagadjito8egon inakonige8inan! Kitci 8e8enda kinosoneana8an nandam aiamie inakonige8inan, e mineg Kije Manido pejig e taso midatcigin kitiganan kagi ma8adjito8egon. Anic dac ka8in kik8aiakozisim acitc ka8in enigokodeeieg kisagiasi8a8a Kije Manido. Midac iidi maia enendagozieg kidji todamegoban, ega dac acitc kidji 8anikeieg ini kodagian inakonige8inan!”
42 “Que aflição os espera, fariseus! Vocês têm o cuidado de dar o dízimo da hortelã, da arruda e de todas as ervas, mas negligenciam a justiça e o amor de Deus. Sim, vocês deviam fazer essas coisas, mas sem descuidar das mais importantes.
43 “Kiga kitci madji iji8ebizim, kina8a Coda8innig ka nagadjito8egon inakonige8inan! Ma8adji ke iji paietenagozieg ki8i iji abim aiamiemigi8amikag. Acitc kikitci min8endana8a e anamikago8eg ka iji manenani8ag.
43 “Que aflição os espera, fariseus! Pois gostam de sentar-se nos lugares de honra nas sinagogas e de receber saudações respeitosas enquanto andam pelas praças.
44 Kiga kitci madji iji8ebizim! Mi maia tabickotc tcibai akin ega ka kikina8adjitcigadegin ejinagozieg, midac a8iagog eji pabamose8adj iima, ega e kikendamo8adj.” Mi ka ikidodj.
44 Sim, que aflição os espera! Pois são como túmulos escondidos: as pessoas passam por cima deles sem saber onde estão pisando”.
45 Pejig Coda8inni kikinoamage8inni ogi inan: “Kikinoamage8inni! E manazomad8a igi8e ka nagadjito8adjin inakonige8inan, kenina8it kimanazomijinam.”
45 Então um especialista da lei disse: “Mestre, o senhor insultou também a nós com o que acabou de dizer”.
46 Jesos dac ogi nak8e8ajian: “Kiga kitci madji iji8ebizim kekina8a ka kikinoamageieg aiamie inakonige8inan! Kitci mane inakonige8inan kimina8ag a8iagog, e kitci sanagiigo8adjin kidji nosoneamo8adjin. Ka8in dac 8a8adj ki8idjiasi8a8ag kidji nosoneamo8adjin.
46 Jesus respondeu: “Sim, que aflição também os espera, especialistas da lei! Pois oprimem as pessoas com exigências insuportáveis e não movem um dedo sequer para aliviar seus fardos.
47 Kiga kitci madji iji8ebizim! 8eckadj kikitci anicinabemi8abanig ogi nisa8abanin niganadjimo8innin, nogom dac kina8a kidojitama8a8ag e kitci min8acinig taji e tanaki8adj igi niganadjimo8innig.
47 Que aflição os espera! Pois constroem monumentos para os profetas que seus próprios antepassados assassinaram.
48 Ki8abadai8em dac e min8endameg ka inakamigizi8agobanen 8eckadj kikitci anicinabemi8abanig, 8ina8a egi nisa8adjin niganadjimo8innin. Pekic dac kikitci min8acitona8a taji e tanaki8adj igi niganadjimo8innig.
48 Com isso, porém, testemunham que concordam com o que seus antepassados fizeram. Eles mataram os profetas, e vocês cooperam com eles construindo os monumentos!
49 Mi 8edji ki 8idamagedj e kitci kagita8endag Kije Manido: ‘Niga ijinijaama8ag niganadjimo8innin acitc nidanodaganan kidji mikomijindjin. Nandam kada nisagani8i8ag acitc nandam kodagiag kada kodagiagani8i8ag,’ ki ikido.
49 Foi a isto que Deus, em sua sabedoria, se referiu: ‘Eu lhes enviarei profetas e apóstolos, mas eles matarão alguns e perseguirão outros’.
50 Ka ako kijendag akini Kije Manido, mane ki nisagani8i8ag niganadjimo8innig. A8iagog dac nogom ka pimadizi8adj, kada pajacte8agani8i8ag egi nisagani8indjin kakina ini8e.
50 “Portanto, esta geração será responsabilizada pelo assassinato de todos os profetas de Deus desde a criação do mundo,
51 Nitam mega Abel ki nisagani8igoban 8eckadj. Ick8eag dac, nogom ka8in 8eckadj, Zakani (Zacharie) ki nisagani8igoban, maiagotc pidigeatig kitci aiamiemigi8amikag, nasa8idj kitcit8a 8isini8aganikag taji ka iji ick8az8agani8i8adj a8esizag e pagidinigetama8agani8idj Kije Manido acitc taji ma8adji ka iji kitcit8a8endag8ag aiamiemigi8amikag. Ki8idamonom, a8iagog nogom ka pimadizi8adj kada pajacte8agani8i8ag kakina ini8e egi pi nisimagani8indjin.”
51 desde o assassinato do justo Abel até o de Zacarias, morto entre o altar e o santuário. Sim, certamente esta geração será considerada responsável.
52 “Kiga kitci madji iji8ebizim, kina8a Coda8innig ka kikinoamageieg aiamie inakonige8inan! Kigi kibaana8a mikana Kije Manidokag ka inijimog. Ka8in kina8a kidodji abadjitosina8a ii mikana. Acitc igi8e ka 8i iji madjiado8adj kigi kibicka8a8ag kidji pimose8adj.” Mi ka ikidodj Jesos.
52 “Que aflição os espera, especialistas da lei! Vocês se apossaram da chave do conhecimento e, além de não entrarem no reino, impedem que outros entrem”.
53 Apitc Jesos ka odji sagaag iima, Coda8inni kikinoamage8innig acitc igi8e ka nagadjito8agobanen inakonige8inan ogi kitci kijimigo8an. Ogi madjitona8a dac e k8ag8edjima8adjin mane kegonan.
53 Quando Jesus se retirou dali, os mestres da lei e os fariseus ficaram extremamente irados e tentaram provocá-lo com muitas perguntas.
54 O8i k8ag8e 8aiejima8abanin mega, kidji gi inactaona8adjin anodj egi pitci ikidondjin.
54 Queriam apanhá-lo numa armadilha, levando-o a dizer algo que pudessem usar contra ele.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.