Romanos 8
Janji beluke (ALPNT) vs AAI
1 Kwali betaya, itea rebe esa kai Kristuse Yesuse pende kena meije Alla Ihukume ite moneka.
1 Isanimih boun sabuw iyabowat Keriso Jesu wanawananamaim hikofan tema’am boro men hinakusairihimih.
2 Le ite esa kai Kristuse Yesuse, hoko Ro Misete Iriluke hidupe beluke ete ite kai Itie ite bei kbasa rebe eono ite supu dosa kai rue lau bei Allare.
2 Anayabin God Anunin ana fairamaim Keriso Jesu wanawananamaim yawas ebitit, i ayu bowabow kakafin ana fairane naatu morob ana fairane rufamu atit.
3 Le hukume rebe Musa ilekire, etie ite bei dosare esi kbasare saisa mo le ite tamatare ktili kena lulu hukume mere mo. Po Alla Itie ite bei dosare esi kbasare le Iulake Eni Nanare Ilomei nusa kena seli iteki dosaru. Kena mere Eni Nanane mere saka ite tamata dosa meije neka po Iono dosa mo. Eleki Imata lulu Alla Eni sukare. Alla Inabu dosare esi kbasare baue Ihukume Eni Nanare le itere ele mere.
3 Ofafar men karam tasinaf, anayabin it biyat ana kakafinamaim iwa’an ofafar ririm. Baise God sinaf, taiyuwin Natun Ta’imon iyun ra’iy orot biyan kakafin bai iyaun, naatu bowabow kakafin ana siboromih matar. Naatu bowabow kakafih orot babin wanawanahimaim etei kusaisiren.
4 Alla Iono ele mere leke ite nkena me oaIje, saka tamata esi lulu Eni suka rebe me hukume rebe Musa ilekire. Meije ite lulu tamata eni sifate maka ono neune mo, po ite lulu Ro Misete Eni sukare.
4 God iti bowabow sinaf, saise ofafar ana tur eo’o i hinan wanawanatamaim hinamatar, men biyat ana kokomaim tanama, baise Ayubin ana kokomaim tanama.
5 Sire pine ilulu tamata eni sifate, inoake tamata eni sifate tiae. Po tamata rebe ihidupe lulu Alla Eni Rore, inoake yelu rebe Alla Eni Rore Isukare.
5 Sabuw iyab biyah ana naniyanamaim tema’am hai naniyan tutufin etei i nati’imaim ebobonawiyih. Baise sabuw iyab Anun Kakafiyin ana kokomaim tema’am, hai not tutufin etei Anun ana kokomaim tesisinaf.
6 Sepo tamata eni sifate kbasae lalemi hoko imi ono dosa, hoko namake imi rue lau bei Alla. Po sepo imi noake saisa rebe Alla Eni Rore Isukare rame, namake lalemi ndene kai imi rue kai Alla eti pela.
6 Turobe orot babin ana notamaim nabobonawiyi boro morob wan inayen. Baise Anun Kakafiyin ana notamaim nabobonawiy boro yawas naatu tufuw inab.
7 Sepo tamata eni sifate ekbasae sae eni maka noake hoko iono musu kai Alla. Le tamata mere ilene loko Alla Eni hukume mo. Isuka kena lulu hukume mere po saisa moneka.
7 Anayabin sabuw iyab biyah ana kokomaim kakafih ebobonawiyih i God ana kamabiy temamatar, naatu men karam boro God ana ofafar babanamaim hinama.
8 Sie rebe esi lulu tamata eni sifate esi ono saisa rebe Alla Isukare, saisa mo.
8 Sabuw iyab biyah ana kokomaim ebobonawiyih men karam hiwa’an God niyasisir.
9 Po imi hidupe lulu tamata eni sifate rebe eono dosare mo, hoko imi hidupe lulu Alla Eni Rore le Alla Ikbasae laleimu. Sie rebe Kristuse Eni Rore kbasaesi more, Yesuse Kristuse Eni tamata kenasi mo.
9 Baise kwa i men biya ana kokomaim ebobonawiyi, baise Anun Kakafiyin. Anayabin God Anunin i kwa wanawanamaim ema’am. Orot yait Keriso Anunin men wanawananamaim ema’ama, i men Keriso nowan.
10 Po sepo Kristuse Ikbasae lalemi, hoko masike nanakwalaimu mata le dosare po Ro Misete Iono imi supu rue kai Alla eti pela le Iono imi nkena me Alla oaI.
10 Baise Keriso kwa wanawanamaim ema’am, imih God buwi yawas kwama’am. Basit biya i boro namorob anayabin bowabow kakafin awan karatan, baise ayub i yawasin anayabin ayub ana yawas i mutufurin.
11 Alla Iono Yesuse Kristuse Ikwana suike. Hoko sepo Alla Eni Rore Ikbasae imi hoko imi kwana suike lekwe. Iono ele mere le Eni Rore kbasae imi laleimu.
11 Naatu God Anunin Jesu morobone biyawas kwa wanawanamaim ema’ama. Keriso morobone biyawas na’atube kwa auman boro i Anunin kwa wanawan ema’am imaim biya yawas nitin.
12 Ele mere hoko kwali betaya, ite trima Alla Eni Rore rebe pletae ite kena ono misete. Iulake ite kena lulu tamata eni sifate rebe keri kena ono dosare mo.
12 Isanimih, taituwou, it i bowabow hitit, baise men biyat ana kokomaim tanasinafumih.
13 Le sepo imi hidupe lulu tamata eni sifate hoko imi rue lau bei Alla. Po sepo imi lulu Alla Eni Rore leke imi lulu suike imi sifate rebe ono dosare moneka hoko namake imi rue kai Alla eti pela.
13 Anayabin kwa biya ana kokomaim kwanama’am na’at boro kwanamorob. Baise Anun Kakafiyin ana kokomaim kwanama’am na’at, biya ana kokok kakafih etei boro nimuruben. Naatu kwa boro yawas kwanama,
14 Sire pine Alla Eni Rore pletaeni, ile mere Alla Eni nanae.
14 anayabin sabuw iyab God Ayubin ebobonawiyih i God natunatun.
15 Akmena kena hukume rebe Musa ilekire ekbasae ite sare, ite hidupe saka tamata makerike rebe eni kbasa sae mo kai ite rilama le Alla Ihukume tamatare. Po pamuli meije ite rilama moneka le Alla Eni Rore Ikbasae ite. Alla Eni Rore Iono ite kena Alla Eni nanae. Kai bei Alla Eni Rore Eni kbasare, eti ite kotie Allare iteki Amate.
15 Anayabin God Ayubin kwabaib i men kwa niwa’ani bir ana fairamaim nabonawiy isan kwani’akiramih. Baise Ayubin kwabaib i natunatun anababatun matar isan kwabai, saise imaim fair tanab isan tanarerey tanao, “Abba! Tamaiya!”
16 Alla Eni Rore kerike kena ite lalemaru eleki Ibeteke ete ite be itere Alla Eni nanae.
16 I Ayubin it ayubit bairi hita’imon teo’orereb it i God natunatun.
17 Sepo itere Eni nanae hoko ite supu misete rebe Alla Iaknekaele ete eni nanaru. Saisa rebe Alla Iaknekaele ete Kristuse kena Irilukele eteIje ite supu sakesa kaiNe neka. Le sepo ite supu susate sakesa kai Kristuse hoko ite supu holmate sakesa kaiNe neka.
17 It i natunatun imih sawar abisa i ana sabuw isah ebobotan boro bairi tanab yaun. Naatu abisa God Keriso isan ebobotan boro bairi tanab yaun. Keriso ana biyababan bairi tanafafaram na’at ana marakaw boro bairi tanafaram.
18 Kwali betaya, kbasa saka hitate elake rebe tatike pine Alla Iriluke ete itere, ela lesi bei susate rebe ite supue kena meije.
18 Anababatun au’uwi, biyababan iti boun tabai tabi’akir, mar boro ana marakaw nabirerereb hairi tanafufufun, nati marakaw i ra’at kwanekwan men biyababan hairi ta’imon.
19 Pusue rebe mei nusare namake titinai loko petu kena Alla Iaseluke be itere Eni nanae rebe iteki kbasare ela titinaije.
19 Anayabin baimataren sawar tutufin etei God natunatun bow tit bairerereb isan, yah kusikus iwa’an hima hi’uroron tinuwanuw.
20 Le nusa meije kai pusue rebe mei kenare supu kutuke peneka eti supu sasaisa misete rebe Alla Inoake be namake nusa meije supure. Mere bei nusare esi sukare mo po Alla Iteu ele mere peneka. Hoko pusue namake kai hlaleke elere:
20 Orot ta’imon ana kakafinamaim baimataren sawar tutufin etei higabiyoy, men i akisih hai kokomaim baise God ana kokomaim sinaf.
21 kena petu sae me taneia mei nusa meije atialu bei kbasa rebe atiaule moneka, kai usupu tie kai usupu holmate sakesa kai Alla Eni nanaru.
21 Iti baimataren sawar etei veya ta hai bai’akirane hibat timunumun boro hinabotaitih hinatit God natunatun bairi marakaw gewasin hinafaram.
22 Le ite rekwa be roma meije pusue taneia mei nusa meije unala le usupu kera saka binare isupu kera kena ruele kwetele.
22 It taso’ob baimataren sawar tutufin kek tufuwamih ebotukwar ana biyababan tebaib na’atube, aneika hima hitef hirererey tana boun tatit.
23 Kai batuke yelu mei nusa meije unala mo, po itea rebe Alla Iriluke Eni Rore akmena ete itere, ite klae lekwe, le ite namake petu rebe Alla Iriluke pelae saisa rebe Italukele ete Eni nanaru be: namake ite supu nanakwala beluke rebe emata moneka.
23 Men baimataren sawar akisin hima hitef tererereyamih, baise it auman wanawanatamaim hamenamo erererey auman tama takakaif, God nan ni’obaiyit it i natunatun.
24 Le kena meije Alla Iono hlamate ite peneka, po ite hlaleke kai namake pusue rebe Italukele ete itere sa. Po sepo saisa rebe ite hlalekele ite supu peneka hoko ite namake moneka. Le sae ihlaleke loko saisa rebe isupure moneka.
24 Anayabin it nuhifotamaim iyawasit. Abisa isan nuhit fot tama’am i tabaika, aisim boro ibanak sawar tabo isan nuhit nafot tanama tanakaif.
25 Po saisa rebe ite hlaleke be namake pine ite supure, kena meije ite supu mosa hoko ite namake rame.
25 Baise sawar abisa men tai’itin nuhit nafot tanama tanakakaif na’at, it boro yatet nanub tanama tanakaif.
26 Sepo ite ktili mo hoko Alla Eni Rore Iluake kena Itapa ite, le kotie loko Alla eliare ite rekwa mo. Hoko Ro mere ruaI luake loko Alla kena Ikotie seli ite. Kena Ro mere Ikotie loko Allare, Ilepae lepate rebe lesi bei tamata eni lepate.
26 Ef nati ta’imon it ata ririm ana veya i Ayubin ena it baibais ebitit. Anayabin it mi’itube o yoyoban isan ana ef men taso’ob. Baise i Ayubin it isat tef rerey eyoyoyoban wainit, turamaim men karam boro tanao.
27 Hoko Alla rebe Irekwa tamata laleije, Inati Rore Eni sukare le Ro mere Ikotie loko Alla ete Alla Eni tamataru kai Ilulu Alla Eni sukare.
27 Naatu God dogorot nutitiy i’itin, Ayubin ananot i so’ob, anayabin Ayubin God ana sabuw isah eyoyoyoban i God ana kokomaim esisinaf.
28 Kwali betaya, ite pusuma rebe oki Alla rebe Ikoti ite kena lulu Eni suka rebe Inoake pende, ite rekwa be saisa rebe ite supu kena iteki hidupe meije namake Alla Ionoe mise.
28 Naatu taso’ob, sawar etei God esisinaf i gewasih sabuw iyab tibiyabuw isah, sabuw iyab i ana kokomaim ea’afih isah.
29 Le ite rebe Alla Ibitike itere, Iteu ite bei akmena sa kena ite lulu Eni Nanae Yesuse Kristuse Eni sifate. Hoko ite kai Yesuse kwalitoi. Kai Alla IonoI kena kwete mena bei ite pusuma rebe hlaleke lokoIje.
29 Sabuw iyab God erurubinih i so’obabo erurubinih. I akisin yasairih hina i Natun ana’itinabe himatar, saise i Natun i baitumatumayah etei tuwah hai ain na’atube.
30 Hoko Alla Ibitike ite kai Ikoti ite kena hlaleke lokoI. Kai Iono ite nkena. Kai namake Iono iteki sifate mise titinai.
30 Naatu iyab yayasairih i eafih, naatu iyab ea’afih i yamutufurih, naatu iyab yayamutufurih i ana marakaw bairi faram isan buwih.
31 Sepo ite rekwa titinai peneka le Alla Eni misete ete itere eono ite lalemaru ktili, hoko sae ilesi ite moneka le Alla Ikele le ite.
31 Sawar iti sisinaf isan boro mi’itube tanao? God it isat nabatabat na’at yait boro nagam na’uwit? En anababatun.
32 Eni Nanare ruaI yo laleIje noai mo kena IrilukeNi ete ite pusuma kena iteki misete. Hoko yelu maketa lekwe Irilukele ete itere neka.
32 God taiyuwin Natun men eoharihar, baise it etei siwarit, Natun ta’imonam ata siwar yai. Imih kwanotanot sawar afa’am boro asire baitita’e nama?
33 Alla Ibitike ite hoko me Alla oaIje sae ileuke sala ete ite moneka le Iteu be ite nkena.
33 God taiyuwin ana roubinen sabuw gewasih rouw bowabow yait boro baifuwenamaim nagam na’uwih? En anababatun!
34 Tinai, sae ileuke sala ete ite moneka le Kristuse Yesuse ruaI kele le ite. Imata peneka po Ikwana suike bei matale kai meije Irue lupu kai Alla kena otoi maka kbasa lakwai esare. Ete mere Ikotie loko Alla ete ite.
34 Yait boro God ana sabuw ubar nitih nagam na’uwih? En anababatun! Jesu Keriso akisinamo morob, naatu morobone misir maiye Tamah ana asukwafune mare isat ma eyoyoyoban.
35 Sae ilake Yesuse bei Eni maka oki itere moneka. Ite supu silaka, pise supu lasa pise supu teta, pise tia sene pise tanei sae mo, pise supu mata po Alla Iaseluke Eni misete kena iteki hidupe.
35 Imih yait boro Keriso ana yabowane nakusibit, yare men karam nakusibit, o yawas fokarih, roukoukuwen, baimar kakafin, sawar en, obiruwen, o morob?
36 Hoko saka Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be:
36 Buk Atamaninamaim eo na’atube,
37 Masike ite supu pusue meru po enabu ite mo. Po itere saka tamata rebe esi ktili lesi kena lisare, le Yesuse Kristuse Ioki ite.
37 En baise, Keriso aki biyabuwi i wanawananamaim sawar etei hai fair aki aisnowaten.
38 Au hlaleke be masike ite mata, pise kena ite hidupe masike malekate pise sie rebe esi kbasa kena meije, pise petu pamuliaru lekwe,
38 Imih ayu aso’ob anababatun men karam boro sawar ta imaim Keriso ana yabowane nakusibitamih, men morob, men yawas, men tounamatar, men Demon, men mar iti boun, men mar boro enan, men fair
39 yelu rebe ukbasa ndete lanite pise yelu mei nusa, pise saisa makete lekwe, pusulu lake rua Alla Ioki itere mo, lupe Iaselukele baue iteki Tuhane, Kristuse Yesuse pende.
39 men yate mar, men me baban, men sawar ta himamatar wanawanahimaim boro God ana yabow ata Regah Jesu Keriso wanawananamaim ema’am nakusibit tanatitamih, en anababatun.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.