Mateus 6

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 “Imi nete, imi ono lulu imi agamare esi atate me tamata bokala oasi leke esi selue kai isike imi yake. Le sepo imi ono ele mere hoko imi Ama ndete surgare Iriluke hadia misete lakwai esa ete imi mo.
1 “Yate nanub, men iti baifa’i isan a bowabow gewasih sabuw nahimaim kwanabowamih, nati na’atube kwanasisinaf na’at, Tamat maramaim boro men a baiyan nitimih.
2 Sepo imi riluke tanei ete tamata susate, imi alenake mere molupe tamata rebe esi ono misete lelemake yake. Esi suka ono mere me luma maka kotie loko Allare, me lalanaru leke tamata makete esi isikesi. Au beteke ete imi be Alla Iriluke hadia makete etesi lesi bei esi supu isike mere mo.
2 “Imih veya ta akir wairafin sawar inabitin men inakurereb sabuw etei hinanowaramih, men sabuw wanawanah rerekabih Kou’ay Bar wanawanan, naatu ef gagamih yahimaim sabuw itih baifa’ih isan tisisinafube kwanasinafumih, anababatun a tur ao’owen, nati sabuw i boro men hai siwar ta God nitihimih.
3 Hoko sepo imi riluke tanei ete tamata susate, imi riluke ndendene leke tamata makete irekwa yake.
3 Isan imih akir wairafin inabibais, wa’iwa’iramaim inibais, saise a’of iti sisib ema’am men naso’ob o abisa kusisinaf.
4 Imi riluke taneije suke akbunike leke imi Ama ndete surgare Iselu imi ono mere akbunike, hoko Iriluke hadia ete imi.”
4 Iti sawar i wa’iwa’iramaim inasinaf, saise Tamat maramaim o abisa wa’iwa’iramaim isisinaf na’iti boro a baiyan nit.
5 “Sepo imi kotie loko Alla, imi kotie saka tamata rebe esi ono misete lelemake yake. Esi suka kele kotie me luma kena kotie loko Allare kai me lalana mataiju leke tamata esi selusi. Au beteke ete imi be sie meru esi supu hadiare, esi supu isike bei tamata peneka.
5 “Naatu yoyobanamih men wanawanah rerekabih tisisinafube, kwanasinafumih, anayabin i tekokok Kou’ay Bar wanawanan hinabat hinayoyoban, o ef na’ih awah kaukusebamaim hinabat hinayoyoban, saise sabuw hina’itih, baise anababatun a tur ao’owen, nati sabuw hai baiyan i hibaika.
6 Sepo imi kotie loko Alla hoko imi kusu me sokati eleki kobue meture kai kotie loko imi Ama rebe sae iseluI more. Hoko imi Ama Iselu imi kotie lokoI akbunike, Iriluke hadia ete imi.
6 Baise o yoyobanamih a bar inarun, etawan inahir, Tamat wa’iwa’iramaim ema’am isan inayoyoban, naatu Tamat abisa wa’iwa’iramaim isinaf i’itin boro a baiyan nit.
7 Kena imi kotie loko Allare, saisa rebe imi betekele, lepaele susuike yake eti takwali yake. Imi kotie saka tamata rebe esi noake Tuhane more yake. Esi rekware be esi supu saisa rebe esi kotie lele le esi kotie takwalire pe.
7 Naatu yoyobanamih men a tur nidun namomonamih, Eteni Sabuw iyab God men hisusu’ub i na’atube tisisinaf. Tenotanot yoyoban manin hinayoyoban God boro hai yoyoban nanowar.
8 Imi ono sakasi yake. Le kena imi kotie loko imi Ama mosare yo saisa rebe imi sukare Irekwa peneka.
8 Men i hai sinaf kwani’u’ur, anayabin abisa inotanot Tamat i so’obabo o kubifefeyan.
9 Hoko suke imi kotie ele meije,
9 Imih iti na’atube kwanayoyoban,
10 Ale Kamale mei nusa, ami kotie Akbasa pusue tamata mei nusa meije. Ami kotie laleMu noa ami leke ami lulu Ale lupe sie ndete surgare esi lulu Allare.
10 A aiwob tan,
11 Riluke manane ete ami panuhu kena petu meije,
11 Biyai ana fair isan mar etei ai bay initi.
12 kai ampune amiki salaru,
12 Ai kakafih kunotawiyen,
13 Kai kena ro tiaru esi elake eteheke amire, Asebeie ami hlaleke ktili loko Ale mo yake,
13 Men routobonamaim inanawiyi’imih,
14 Sepo imi ampune tamata rebe iono sala ete imire, hoko imi Ama ndete surgare lekwe Iampune imi salare.
14 “Taituwa o isa bowabow kakafin hisisinaf inanotawiyen, Tamat maramaim o a kakafih auman boro nanotawiyen.
15 Po sepo imi ampune tamata makete eni nsalale mo, hoko imi Ama ndete surgare lekwe Iampune imi nsalale mo.”
15 Baise hai kakafih men inanotanotwiyen na’at, o a kakafin auman Tamat boro men nanotawiyen.
16 “Sepo imi tahane tia senete leke kotie bei Alla hoko imi ono oalalemi mahkweu saka tamata rebe esi ono misete lelemake yake. Esi ono ele mere leke tamata esi rekwa be esi tahane tia senete leke esi kotie bei Alla. Au beteke ete imi be, ‘Esi supu hadiare, esi supu isike bei tamata peneka.’
16 “Kwanayoyohar ana veya men sabuw wanawanah rerekabih kwani’u’urih, anayabin nati na’atube teyoyohar, saise taituwah hina’itih yoharayah hinarouw hinifa’ih isan. Anababatun a tur ao’owen nati sabuw hai baiyan i hibaika.
17 Po sepo imi tahane tia senete leke kotie loko Alla hoko koa oalalemi kai sisire buare,
17 Baise kwanayoyohar ana veya yumat kwanasouwen arib raiy kwanay kwanisuwar,
18 leke tamata esi rekwa mo be me imi tahane tia senete kena kotie bei Alla. Batuke imi Ama rebe sae iseluI more pine Irekwa imi. Iselu imi ono mere akbunike hoko Ileliele kena misete.”
18 saise sabuw afa boro men hina so’ob kwa i kwayoyohar, baise Tamat wa’iwa’iramaim ema’ama, o abisa akisimo isinaf i’itin boro a baiyan nit.
19 “Imi lupuke taneia mei nusa yake le namake takalare kai silane kanelu kai tamata ndeane indeaelu.
19 “A sawar gewasih iti tafaramamaim inaya inatototo, ganidor boro na’aan fufur naatu simur boro na’arah, naatu bainowah auman boro a bar hinakwib hinarun a sawar hinabain.
20 Po lupuke imi taneia ndete surgare le namake takalare kai silane kanelu mo kai tamata ndeane, indeaelu mo.
20 Imih a sawar etei maramaim inaya inatoto, saise ganidor boro men hina’aan, naatu simur boro men na’arah, naatu bainowah boro men a bar hinakwib hinarun hina bainuwihimih.
21 Imi lupuke taneia ndete surgare mina le otoi rebe imi taneiaru me kenare, lalemi ete mere lekwe.
21 A toto abuyoy menamaim kuya’aya, o dogor boro imaim mar etei nama.
22 Imi mataimu saka hitate ete nanakwala. Sepo mataimu ndina hoko pusu imi hidupe lekwe ehita.
22 “Matat i biyat ana hinow, matat gewasin, biyat etei boro marakawin.
23 Po sepo mataimu uselu yelu rebe neunaru hoko lalemi rekwa loko ono misete mo kai hlaleke loko Alla mo. Hoko imi lale misete sae kwale moneka.”
23 Baise matat kakafin, biyat tutufin etei boro gugumin kakafin, naatu nati gugumin i wanu’umin kakafin.
24 “Tamata sae ikerike ete elaka luare saisa mo, le namake laleije mise ete ile sae yo ile saere mo. Pise ikerike titinai ete ile sae yo ile saere mo. Ete imi lekwe sakesa neka, imi kerike ete Alla kai kena mere lekwe lalemi loko tanei bokare saisa mo.
24 “Orot ta’imon men karam boro orot gagamih rou’ab isah nabow, ana gewasin orot ta i boro nakwahir, naatu orot ta isan niyabow, orot ta ana tur i boro nanowar naatu orot ta boro nifutuw.
25 Bei mere hoko Au beteke ete imi leke kaplalemi le imi hidupe yake; kaplalemi le saisa kena kanele kai kinure yake. Kai kaplalemi le nanakwalamie yake; kaplalemi le saisa kena pakele yake. Le yelu pentine ete hidupe mere batuke manane kai pakiane mo.
25 “Isan imih a tur ao’owen, ayawas isan men kwaniyababan, a tom isan, biya isan, naatu ar faifuw isan. Kwanotanot yawas i sawar gagamin ar faifuw naatu a tom hairi natabirih?
26 Selu manuaru, uatnane mo, uulu mo kai uhnouke tnanelaru esi hasile kena luma tetu mo, po Amami ndete surgare Iriluke manane etelu. Tinai, eleyo ete Amami ndete surgare, imi pentine lesi bei manuaru.
26 Kwanuw mamu kwa’itah, men masaw tebob naatu men masaw tefafour, na’atube aurih bay ana korom en baise Tamat maramaim kaifih bay ebitih. Imih kwa i men mamu ekakaifih na’atube ekakaifimih.
27 Bei imia meiju masike sae kaplalei eono eni musune tapa toto mo.
27 Imih yababan men karam boro a yawas nakumanin kwanama’amih
28 Kaplalemi le pakiane yake! Imi selu buna rebe ukusu me neure, ukerike mo kai ubitae pakiane mo;
28 “Naatu aisim ar faifuw isah kwabiyababan? Sigar beran kwanuw kwa’itih, men kafai hibow raro’oh ebababan, o biyah isan ar faifuw tesasakiramih.
29 Po Au beteke ete imi be, ‘Akmenare masike kamale Salomo rebe eni taneia boka titinaije, po ipake pakiane sae nteki saka buna meru mo.
29 Baise a tur ao’owen, aiwob orot Solomon toto buyoy wairafin, ana faifuw eo’osen i men ta iti beran ana gewasinabe’emih.
30 Tapuane rebe ukusu me neure masike ukusu petu meije eleki bobanure tutuelu kena auwe peneka, eleyo Alla Iandulikelu nteki titinai. Hoko imi lekwe Alla Iandulike imi lesi titinai bei buna meru. Po imi hlaleke ktili mo.’
30 God kaiyar fotan ebi’osen wainih kwana’itin, fotan iti boun natasasar, maras boro nakimow nare wairaf wan hinayara’aten hina’arah. Baise kwa i Tamat God uman yanamaim ekakaifi, aisim men kwabitumitum?
31 Hoko kaplalemi yake kai beteke be, ‘Namake ite kane pise kinu saisa? Pise namake ite pake saisa?’ yake.
31 Imih men kwaniyababan kwanao, au ar au faifuw boro menamaim anabow ana’osen, naatu bay boro menamaim anabow ana, harew menamaim anahun anatom?
32 Yelu meru pusue tamata mei nusa rebe esi hlaleke loko Alla more esi nikwalu. Kaplalemi yake, Amami ndete surgare Irekwa be imi nikwa yelu meru lekwe.
32 Eteni Sabuw i sawar iti isah tibiyababan, naatu Tamat maramaim kwa a yababan etei i so’ob.
33 Hoko imi koti Alla Ipletae imi hidupe kai imi lulu hnauna nkenale bei Allare. Hoko yelu maketaru lekwe Alla Iriluke pusulu ete imi.
33 Baise wan i mar ana aiwob naatu ma gewasin kwananuwih kwanab, naatu sawar iti etei boro tafan naya’abar nit kwanabow.
34 Bei mere hoko kaplalemi le sasaisa rebe bobanure imi supure yake, le petu bobanure erisi susate ruae. Petu meije esi susate panuhu peneka, hoko tapa susate rebe bobanure kena petu meije yanoma.”
34 Isan imih maras isan men kwaniyababan, anayabin maras ibo akisin ana yababan. Na’atube veya ta’ita’imon hai yababan men inabo’ay inanot a yababan nara’atamih.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.