Mateus 24

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kena Yesuse Isiri bei Tuhane Eni Lumare, Eni maka luluaru esi lomei tehaikeNi kai esi tiluke luma rebe ume Tuhane Eni Lumare esi leinu kai esi beteke lokoI be, “Tuhane, Aselu Tuhane Eni Lumare kai luma me esi leinu uela kai umise titinai.”
1 Jesu Tafaror Bar gagamin ihamiy tit inan auman, ana bai’ufununayah hina hiu, “Tafaror bar kwi’itin gewasin maiyow.”
2 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Yele, Tuhane Eni Lumare kai luma mei esi leinu uela kai umise titinai Po tatike pine tamata bei otoi makete esi luake lomei hoko esi likwaielu eti unesa.”
2 Jesu iyafutih eo, “Sawar iti kwa’i’itan, a tur ao’owen, kabay etei boro natafofor nare naatu kabay ta boro men ana efanamaim na’inu’in kwana’itinimih.”
3 Takwali mo Yesuse kai Eni maka luluaru esi keu bei otoi me Tuhane Eni Lumare lopai ulate saitune aini bokala. Eleki kena Yesuse Irue ruaI me ulate mere, Eni maka luluaru esi lomei tehaikeNi kena esi lepa kai ruaI. Hoko esi tneuI be, “Kuru, petu ila pine yelu rebe minae Abetekele uonore? Kena Alomei suike kai kena nusare atia nere, esi tandaru saisa?”
3 Jesu yen Olive Oyaw tafan mare, ana bai’ufununayah wa’iwa’iramaim hina biyan hitit hibatiy hio, “Kuo anowar mar i boro biy iti sawar hinamatar? Naatu o inanan ina’inanen boro abisa ana’itin anaso’ob. Naatu mar yomanin nakakabon boro mi’itube ana so’ob?”
4 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Imi pusumi lene mimise leke tamata esi lemake imi be takwali mo nusa meije atia nere, imi persayesi yake.
4 Jesu iyafutih eo, “Matato niwa’an, men sabuw hinan hinifufuwimih.
5 Le namake tamata bokala me esi luake pake Auku nane esi lemake be siere maka hlamate, hoko tamata bokala esi supu lemake kai esi hlaleke lokosi.
5 Sabuw moumurih na’in boro ayu wabu’umaim hinan hinao, ‘Ayu i Keriso’ naatu sabuw moumurih na’in boro hinifufuwih.
6 Imi lene bola tulei kai lene sou be lisa etia neka. Hkutuke imi yake. Le piasare lisa kai lomai neka, po nusa meiju atia mosa.
6 Baiyow ana tur boro kwananowar, naatu baiyow isan ana tur boro kwananowar, baise men kwanabir. Sawar yumatah ta ta boro hinamatar, baise nati i men mar yomanin.
7 Le nusa esi lisa kai nusa makete kai hena esi lisa kai hena makete lekwe. Mananaru roma tamata moneka hoko bokala esi mata kai isu bokala uono kena otoi bokala.
7 Tafaram ta boro tafaram ta hairi hiniyow, na’atube bar merar ta boro bar merar ta ana aiwob hairi hiniyow. Baimar kakafin, iriyoy boro tafaram awan nakaratan.
8 Pusue susata meru menai pine susate tapa rame saka bina tukune iblake tibuini kera menai, ela mosa hoko irekwa be takwali mo iruele eni nanare po roma ruelei mosa.
8 Sawar iti etei hinamatar i kek tufuwamih ebobotukwar na’atube.
9 Kena mere tamata esi kerike imi kai esi riluke imi ete tamata neunaru leke esi teta imi kai esi bunu imi le imi lulu Aure pe. Kai namake pusue tamata mei nusare lalesi tiake imi le imi lulu Aure.
9 “Sabuw boro hinafatumi hinabuw kwanan hini’a’akir, hina’asbuni kwanamorob, ayu wabu’umaim kwabowabow isan.
10 Kai tamata bokala esi hleke bei maka hlaleke loko Alla kai esi riluke esi tamataru ete tamata maketa rebe lalesi tiakesi kai lalesi tiake lomai.
10 Nati ana veya’amaim baitumatumayah boro hai baitumatum hinihamiy, naatu turahinah babah hinao, taiyuwih turahinah hinifa’ifa’ih,
11 Nabi tinai more bokala esi luake kena lemake be siere nabi, esi lemake tamata bokala kena hlaleke loko esi hnaunaru.
11 dinab baifufuwenayah moumurih na’in boro hinatit sabuw moumurih na’in hinifufuwih.
12 Kai tamata neunaru esi tapa boka lesi kai esi ono neu rame ete tamata maketa hoko tamata bokala esi oki lomai mise remoneka.
12 Tafa’asar boro nara’at natasasar sabuw momurih na’in hai yabow boro wan natutum.
13 Po sire pine ihlaleke loko Alla rame eti imata kai leu lokoI hoko irue kai Alla eti pela.
13 Baise yait nabukikin nan yomanin natitit i boro yawas nab.
14 Kai Sou Misete be Alla Ipletae ite tamatare atetukele ete pusue tamata mei nusaru peneka, eleki nusare atia ne.”
14 Tur Gewasin, mar ana aiwob isan, i boro tafaram wanawanan etei hinabinan sabuw etei hinanowar, imaibo mar yomanin boro nan natit.
15 “Namake kena petu mere imi selu ‘Yele rebe ektolo kai esuka Alla more elepa tiae rame ekele me otoi misete titinai me Tuhane Eni Lumare esi laleije.’ Lulu Alla Eni lepata rebe akmena nabi Daniele ibeteke be namake petu mere eono. Au Matiuse, au ahnau imi leke imi baise nabi Daniele eni lepate mimise leke saisa rebe tinai more, imi rekwae.
15 “Biya’ohow Ana Sawar Kakafin boro efan kakafiyinamaim nabatabat kwana’itin, dinab orot Daniel eo na’atube. Baiyabayan orot iti tur nabiyab naniyan nab gewas.
16 Hoko imi rebe me otoi Yudea, imi naya beini lolete ulate babai mina leke ibunu imi yake.
16 Sabuw iyab Judea wanawananamaim tema’ama boro hinabihir hinan oyaw wan hinayen.
17 Tamata rebe esi rue ndete luma mulini rulu leke naya po kusu rana taneia bei luma lalei yanoma.
17 Orot yait ana bar faifiy wan ema’am boro men nare ana sawar bar wanawanan nabowamih, veya en.
18 Tamata me ndinu leu kena rana lapune bei me luma yanoma.
18 Orot yait masaw ebowabow boro men namatabir ana biya baibiyon bar nabaimih.
19 Kena petua meru ete bina rebe esi keu blublulu kai bina rebe susu kwete tone esi blake kera titinaije neka.
19 Nati ana veya’amaim baibin iyab siasiar tema’ama naatu baibin iyab kek tibitotoman boro hini’akir yababan hinab.
20 Hoko imi kotie loko Alla be, ‘Ama, Asebei petu susata meru uono kena ulane talei yake kai kena petu plei yake le suke ite bala kena petu mere.’
20 God isan kwanayoyoban, saise men rarab kokou ana veya’amaim o Sabbath ana veya’amaim namataramih.
21 Le susate kena petua meru esusa titinai, lesi bei susata kena petua maketaru bei kena Alla Itolae nusa meije menai, kai eono suike moneka.
21 Nati ana veya’amaim boro yababan kakafin men marasika anamaim o boro namamatar na’atube namataramih.
22 Alla Iono petua meru takwali ete Eni tamataru mo, le sepo Iono petua meru takwali hoko pusue tamata esi mata le sae itahane moneka.
22 God nati veya narurukabum na’at sabuw boro yawas men hinab. Baise ana sabuw rurubiniyih isah enotanot, imih veya boro narukabum.
23 Kena petua meru imi lene tamata esi lemake be, ‘Aselu mina le Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare Iete meije!’, pise, ‘Iete mere!’, po imi lene lokosi yake.
23 “Nati ana veya sabuw afa hinan hina’uwi, ‘Keriso’oban iti!’ o ‘Iban ni’i!’ men kwanitumatum.
24 Le kena petua meru tamata esi lemake imi be siere kamale rebe Alla Iulakeni kena ihlamate tamata kai nabia. Esi ono tanda herana kai esi aseluke kbasa kena esi lemake, tinake sepo yele hoko imia rebe Alla Ibitike imire imi hlaleke lokosi.
24 Anayabin Keriso na’atube naatu dinab baifufuwenayah boro hinan ina’inan fokarih hinasinaf God ana rourubinen sabuw moumurih na’in boro hinabow.
25 Imi lene mimise! Kena susata meru uono mosare, Au beteke pusulu ete imi peneka.
25 Imih abimatuwibo sawar hinamatar.
26 Hoko sepo tamata esi lemake imi be, ‘Aselu mina le Kamale rebe Alla IulakeNi kena hlamate tamatare Indete otoi nsekile!’, imi keu loko otoi mere yake, pise esi lemake be, ‘Iete mei sokati meije!’, imi lene lokosi yake.
26 “Sabuw a tur hinaowen hinao, ‘Iban nati arar yan ema’am,’ men imaim kwanan kwananuwih. O hinao, ‘Nati nanawan bar wanawanan wa’ir ema’am,’ men kwanitumatum.
27 Le Tamata Eni Nanae Iluake suike loko imire, pusue tamata esi rekwae sosoli saka silane baeke ehita bei lanite uwei roma lanite uweije.
27 Veya yeninane namanamar ebowabow veya ra’iyinane uman emamarakaw, Orot Natun nanan ana marakaw boro nati na’atube.
28 Kena tamata esi selu tanda meru, esi rekwa be petu sae me, Au luake suike mei nusa meije. Meije saka kena pusue tamata esi selu manu maka kane matale uuru kena otoi mere, esi rekwa be ete mere matale me.”
28 Menamaim orot babin biyan murubin inu’in mamu ikou boro etei imaim hinaru’ay.
29 “Petu susata meru pela peneka pine yelu uono sosoli ele meije:
29 “Yababan iti hinamamatar ufunamaim
30 Kena yelu meru pelare, tamata esi selu Au, Tamata Eni Nanae Indete lanite. Kena mere pusue tamata mei nusare esi rani kai esi selu Au, Tamata Eni Nanare. Au luake suike lomei lokomi kena moputi kai Auku kbasare ela titinai kai hita titinai.
30 “Imaibo Orot Natun maramaim boro natit, tafaram wanawanan sabuw etei orot Natun ana fair ana marakaw bonamanamarin auman natit sakuk wanawanan nanan hina’itin hinama hinarerey.
31 Eleki malekate ihbue trompete elake kai Au ulake Auku malekataru bei ndete surga rulu lomei nusaru leke esi lupuke pusue tamata rebe Au bitikesi bei me pusue nusa, bei lanite uwei roma lanite uwei, leke esi rue kai Alla.”
31 Ana tounamatar boro taur douduf auman hinatit tafaram tutufin wanawanan umasusun kwafe’en etei God ana sabuw rurubinih hinabow hinita’ay.
32 “Meije imi atetuke bei umpama kena ara aini: imi selu esi sanaiju ummata kai krobe kai esi tubuiju uono kena ukusu, hoko imi rekwa be takwali mo leare reneka.
32 “Ai fofou raurihimaim ebi’obaiyih kwanaso’ob, ai raurih boubuh tititit kwa kwaso’ob, ai hai buwayan ana veya i natit.
33 Hoko sakesa neka, sepo imi selu susata meru uono peneka hoko imi rekwa be Au, Tamata Eni Nanae, takwali mo Au luake suike reneka.
33 Bai’obaiyen i ta’imon, sawar iti na’atube hinamamatar kwa boro kwanaso’ob, veya i nakabom etawan awanamaim ebatabat.
34 Imi lene loko Au mimise! Kena imi tamata rebai meije pusumi mata mosare yo susata meru pusulu uono peneka.
34 Anababatun a tur ao’owen, sabuw iti boun yawas kwama’am boro iti sawar namatar kwana’itinibo kwanamorob.
35 Tatike pine pusu nusa kai lanite meije atiae, po Auku lepataru sirikelu mo, saisa rebe au betekelu tinai eti pela.”
35 Mar tafaram i boro nasawar, baise ayu au tur boro men nasawar.
36 “Hoko Au luake suike lomei nusare tamata sae irekwa esi peture kai olase mo, malekata ndete surgare esi rekwa mo, Au Alla Eni Nanare lekwe Au rekwa mosa, po batuke AmaKu ruaI pine Irekwae!”
36 “Orot men yait ta Jesu ana na isan veya o sumar so’obamih. tounamatar maramaim men hiso’ob na’atube i Natun auman men so’ob, baise Tamah akisinamo so’ob.
37 Eleki Yesuse Iahnau be, “Sepo Au, Tamata Eni Nanare Au luake suike loko imire, sakesa kai kena nusa akmena Nure neka.
37 Noah ana veya’amaim abisa mamatar na’atube Orot Natun nanan boro na’atube namatar.
38 Le kena kwele lolo nusa mosare esi kane, kinu kai esi kai lomai eti roma petu rebe Nu ikusu kena kapale elake bei aije.
38 Nati ana veya tuw yena’e ana veya orot babin hiyuw hibow, hiaa hitom, hitabin hibiyasisir ufut Noah ark wanawanan run;
39 Kena mere tamata esi rekwa sasaisa mo eti kwele lolo pusue nusa kai esi mata pususi, hoko sakesa kai kena Au, Tamata Eni Nanare Au luake suike loko imire ele mere neka.
39 naatu so’oba’e hima’am kwanekwan tuw yen etei e’aruwih hin himorob. Imih orot Natun nanan ana itinin i boro nati na’atube.
40 Kena petu susata meru luake, sepo tamata lua esi me ndinu hoko sae isupu bitike lolete yo saere sebeie eri rue.
40 Orot rou’ab boro hai masaw hinama hinabob, Orot ta boro tounamatar hinabora’ah ta boro hinihamiy nama.
41 Sepo tamata bina sie luaya esi tutu gandume sakesa, sae isupu bitike lolete yo saere sebeie eri rue.
41 Baibin rou’ab boro hinama maiwok hinakakair, babin ta boro hinabora’ah, babin ta boro hinihamiy nama.
42 Hoko imi lene mimise kai namake Au rame! Le imi rekwa petu kena imi Tuhane Iluake suike loko imire mo.
42 “Isan imih mata to niwa’an, anayabin men kwaso’ob mar biy boro a Regah nan.
43 Imi lene meije mimise! Sepo luma upuije irekwa olase kena tamata ndeane ikusu kena kpetu me eni lumare, hoko iraka rame leke tamata ndeane ikusu eni lumare yake.
43 Baise tur iti ao i naniyan kwanab. Orot bar matuwan bainowan hai veya nasoso’ob, boro matan nanuw nama’am nanunih hinabihir, ana bar boro men hinakwib hinabainuwimih.
44 Bei mere hoko imi lekwe suke imi namake Au rame! Le namake Au, Tamata Eni Nanare, Au luake suike loko imire kena olase rebe imi rekwa mo.”
44 Imih mar etei mata to niwa’an kwanabobuna kwanama, anayabin Orot Natun boro men o veya kunotanotamaim natitamih.
45 Eleki Yesuse iahnau rame be, “Tamata makerike rebe inkwakwa kai ikerike mise, mere tamata makerike rebe eliare? Tamata rebe inkwakwa kai ikerike mise, isupu bitike bei ntuane rebe ikerike eteije kena iono elake ete tamata makerike maketaru, leke ionosi kane, panuhuke olase maka kane.
45 “Akir wairafin bosunusunubayan naatu not wairafin ana orot ukwarin boro nayara’ah akir wairafih afa nakaifih hai bay ana veya’amaim nitih.
46 Tamata makerike mere laleije ndina titinai, sepo kena ntuane rebe ikerike eteije iluake lomeije, panuhuke ikerike eni makerike.
46 Naatu ana orot ukwarin namatabir nanan bowabow gewasin nabowabow na’itin boro niyasisir.
47 Tamata makerike mere isupu kbasa bei tamata rebe ikerike eteije kena ikbasae eni taneiaru.
47 A tur ao’owen nati akir wairafin boro nayara’ah sawar etei nakaifen.
48 Po sepo tamata makerike mere ineu hoko inoake me lalei be,
48 Baise akir wairafin nitafasar nao, ‘Au orot ukwarin men saise matabir enanamih.’
49 Takwali sa pine eni ntuane iluake hoko iteta tamata makerika maketaru kai ikane kinu kai tamata nselitaru.
49 Naatu natatabir akir wairafih afa narauw ni’a’afiyih bay naa, harew tomayah bairi hinaa hinatom hinabikoko’aw wanawanan
50 Tamata rebe kerike eteije iluake kena olase kai petu rebe tamata makerike mere irekwa mo.
50 veya naatu sumar so’oba’e nama’am kwanekwan ana orot ukwarin namatabir nan natit.
51 Tamata makerike mere isupu teta boka titinai bei tamata rebe ikerike eteije kai isupu poie me tamata ono misete lelemake esi otoije. Hoko esi rani rame kai esi supu susate.”
51 Naatu orot ukwarin nati ana akir wairafin boro nab narab ufun narauwatait, sabuw afa wanawanah rerekabih bairi baimakiy kakafin hinab hinama hinarerey wah takitak niwa’an.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.