Mateus 23
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Yesuse Ilepa loko Eni maka luluaru kai tamata bokala be,
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Kuru Torata kai tamata Parisiaru esi supu kbasa peneka kena atetuke Torata lupe Musa iatetukele.
2 Ele disse:
3 Hoko imi lene kai ono lulu saisa rebe esi atetukele ete imire, po imi ono lulu saisa rebe esi onore yake, le rebe esi atetukele esi ono lulu mo.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Esi ono atata ktilina kai pletae imi kena lulu atata meru, eleyo esi tapa imi toto kena ono lulu moneka.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 Saisa rebe esi onore batuke kena tamata esi isikesi neka. Esi suka pake kotake kena kute Alla Eni lepata rebe lekire eleki esi loe me oalaleisu kai me balaisu, esi kotakaru ela lesi. Kai esi suka ono esi lapu nanukaru esi rendaru nanu lesi leke tamata esi seluise, esi isikesi.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Sae lekwe, esi suka rue kena otoi misete rebe holmatele kena esi keu me pestaru pise esi kusu me Yahudiaru esi luma ibadaru.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Esi keure esi suka tamata makete esi lepae hlamate etesi me pasararu leke tamata bokala esi selusi kai esi suka tamata esi kotise kuru.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 Po ete imire, imi suka kotie imire kuru yake le imi Kurure batuke esa kai imi pusumi akwali lomai. Hoko sae ilesi bei sae mo.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Kai imi kotie sae mei nusa meije amate yake le imi Amate batuke esa, Ile mere Amate rebe Indete surga.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Kai imi suka kotie imire elake yake le imi Elake batuke esa, Kamale rebe Alla ItalukeNi ete imi peneka. Mere Au ruaKu, Aure Kamale rebe Alla IulakeKu kena ono Maka Hlamate ete tamata.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Bei imire sire iono elake titinai hoko suke ilayani imi.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Kai sire rebe iono ruaije tamata elake, namake isupu kbasa sasaisa moneka. Kai sire rebe iblake eni kbasa sasaisa more, namake isupu bitike kena tamata elake.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 Eleki Yesuse Ibeteke loko kuru Torata kai tamata Parisiaru be, “Imi kuru Torata kai tamata Parisia, imire tamata maka ono misete lelemake. Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi ruami suka Au pletae tamata mo kena Au ono Kamale. Kai imi pele tamata makete rebe esi suka Au pletaise lekwe.
13 — Ai de vocês,
14 [Imi kuru Torata kai tamata Parisia, imire tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi lemake matabina baluaru leke imi rana esi lumaru kai imi kotie loko Alla takwali leke tamata esi noake imire tamata misete. Bei mere hoko namake imi supu hukumane elake!]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 Imi kuru Torata kai tamata Parisia, imire tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi sabu meite kai keu papelake ootoi kena ono batuke tamata esa ikusu imi agamare. Kai kena ile mere ikusu imi agamare peneka, imi ono ineu lesi bei imi leke namake ikusu otoi susate titinai.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 Imi tamata elaka mata polala! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi beteke be la loko Tuhane Eni Lumare ono loko more mula mo, po la loko mase me Tuhane Eni Lumare pine ono lokole.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Imi rekwa sasaisa mo, saka tamata matapolale . Tuhane Eni Lumare pentine lesi bei mase le eono mase mise titinai.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Kai imi beteke be la loko otoi maka riluke tanei ete Allare ono loko more mula mo, po la loko tanei rebe tolae kenare hoko suke ono lokole.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Imire tamata matapolale. Andia pine epentine lesire? Taneije pibe otoi maka tolae tanei kena palae ete Allare? Otoi maka tolare, le otoi mere pine eono taneije mise titinai ete Alla.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Hoko sire pine ila loko otoi maka tola tenei rebe riluke ete Allare, mere ila loko otoi mere kai ila loko taneia rebe tolaelu kenare.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Kai sire pine ila loko Tuhane Eni Lumare, hoko mere ila loko Tuhane Eni Lumare kai ila loko Alla rebe Irue kenare.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Kai sire pine ila loko surgare, hoko mere ila loko Alla Eni otoi maka rue lakwai kai loko Alla ruaI ndete surgare neka.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 Imi kuru Torata kai tamata Parisia, imire tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Masike solasi, adase nkotone kai jintane, imi riluke perpuluhane ete Tuhane bei esi hasile, eleyo yelu rebe pentine lesi kena hukume rebe Musa ilekire, imi ono lulu mo. Lupe ono saisare suke nkena, oki lomai kai lulu pleta. Yelu meru suke imi ono pusulu, batuke ono loko leini yake kai nete loko riluke perpuluhane ete Tuhane lekwe.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Imire tamata elaka rebe saka tamata matapolale. Yelu tona kena hukume rebe upentine more imi ono lulue, yo rebe upentine kena hukume mere imi puli kai mo.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 Imi kuru Torata kai tamata Parisia, imire tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi ono tamata esi selu imire kuru miseta, lupe imi koa imi obaru kai pikanaru esi muline eputi yo imi lalemi neu titinai le lalemi loko tamata maketaru esi taneiaru kai batuke lalemi nete imi ruami neka.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Tamata Parisi, imire saka tamata mata polala! Suke imi koa imi obaru kai pikanaru esi laleiju mina, leke esi mulinaru uputi lekwe.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 Kuru Torata kai tamata Parisia imi, imi tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imire lupe nitu latai rebe cete kena putile. Me mulire selue nteki po mpe lalere penu kena lulinaru kai mpulute.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Imi lekwe ele mere neka. Masike selu imi ono misete ete tamata maketaru, po lalemi penu kena nloene kai neune.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 Imi kuru Torataru kai tamata Parisiaru, imi tamata maka ono misete lelemake! Namake Alla Ihukume imire ktili. Imi kerike nabiaru esi lataisu mise, kai imi andolike tamata lale misetaru esi lataisu nteki,
29 — Ai de vocês,
30 kai imi beteke be, ‘Sepo kena amiki ntuana menaru esi ruere pine ami me sakesa kaisi peneka, hoko ami ono lulusi kena bunu nabiaru mo.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Hoko imi ruami naku peneka be imi rulu bei tamata rebe esi bunu nabiaru.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Ele mere hoko dosa rebe imi ntuana menaru esi onolu menai pende, imi ono lokolu rame.
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 Imi neu kai imi rulu bei tamata neune. Namake Alla Ihukume imi kena otoi naraka, kai imi hlaleke be imi supu tie bei mere yake.
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Au beteke ete imi be, ‘Namake Au ulake nabia, tamata maka rekwa kai kuruaru loko imi. Bei sie meru imi bunu leini kai imi paku leini kena ai batai. Leini lekwe imi tetasi me luma ibadaru kai imi suisi bei kota kena kota.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Bei mere hoko Alla Ihukume imi le imi ntuana menaru esi bunu pusue tamata rebe esi nsalale sae more. Esi bunu tamata bokala menai bei Habela rebe eni nsalale sae more isupu bunu eti roma Sakaria (Berekia eni nanare), rebe isupu bunu me Tuhane Eni Lumare kai me otoi maka riluke tanei kena pala ete Allare.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Imi lene mimise. Imi tamata rebai meije imi supu hukume bei Alla le pusue dosa rebe imi kai imi ntuana menaru esi onoule.’ ”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Yesuse Ibeteka be, “Tamata rue me kota Yerusaleme! Imi ntuana menaru esi bunu nabiaru, kai tamata rebe Alla Iulakesi loko imire, imi rabasi kena batu eti esi mata. LaleKu kena lupuke imi susuike peneka, molupe manure eloke esi anaiju, po imi suka lomei lokoKu mo!
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Bei mere hoko imi kotare supu atiae le Alla Iraka imi moneka.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Nete! Au beteke ete imi be bei meije imi selu suike Au mo roma petu kena imi beteke be:
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.