Mateus 21

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Yesuse kai Eni maka luluaru esi lau bei kota Yerusaleme moneka, esi tehaike hena Betpage me ulate Saitune aini bokala. Yesuse Iulake Eni maka lulua lua esi keu eike me hena Betpage.
1 Jesu ana bai’ufununayah bairi au Jerusalem hirun hinan, hina bar merar ta wabin Bethage hitit, Olive Oyawemaim, Jesu ana bai’ufununayah rou’ab wan iyunih
2 Ibeteke loko luasi be, “Luami kusu hena teane mere, ete mere luami selu binatane keledai inai esi loe kai esi anaije etehaikele. Luami lutae eleki neha lualu lomei lokoKu.
2 eo, “Kwanan bar merar nati namaim kwanatitit boro donkey hi’utan ebatabat kwana’itin naatu donkey boubun auman sisibinamaim ebatabat. Hairi kwanarufamen kwanabow kwanan.
3 Sepo tamata esi tneu imi be, ‘Le mula pine luami rana meru?’ Hoko luami ombe, ‘Tuhane Ipakelu sasa mina.’ Hoko esi sebeie imi ranalu neka.”
3 Orot ta nati’imaim nabibatiyi ana tur kwana’owen, ‘Regah ekokok naatu boro nihamiyen kwanabow kwanan.’ Baise ana tur kwana’owen boro niyafarih hinamatabir maiye.”
4 Ele mere leke sakesa kai lepata bei Alla rebe akmena nabi sae me ibetekele be,
4 Iti sawar himamatar abisa God ana dinab orot eo kikirum ina i turobe.
5 “Beteke ete tamata me kota Yerusaleme be,
5 “Jerusalem sabuw hai tur kwana’owen, a aiwob enan kwa’itin, taiyuwin yare donkey afe’en mara’at enan, ana donkey boubun tafanamaim mara’at enan.”
6 Eni maka lulua lua meru esi keu kai esi ono lulu Yesuse Ibeteke.
6 Basit Jesu ana bai’ufununayah eo baimanih na’at hin hisinaf.
7 Esi supu keledai inai mere kai esi anaije eleki esi keri lualu loko Yesuse. Esi tolae esi lapunaru ndete keledaije esi muline eleki Yesuse Irue kenae.
7 Donkey hibai hina hai faifuw tafah hibosairen hiyabar afa rabod rourih hi’afuw ef yan hiyabar.
8 Kena mere, tamata bokala esi holmateI, esi lesu esi lapunaru kai esi naikelu kena lalane kai sie leini esi rana ai sanai eleki esi naikelu kena lalane neka.
8 Sabuw rou’ay gagamin na’in hai faifuw hibosairen hiyabar afa ai raurih hi’afuw hiyabar.
9 Eleki tamata bokala rebe esi akmena kai rebe esi pamuli bei Yesuse pususi kloloe be,
9 Sabuw Jesu nanane hinan, naatu ufunane hinan fanah sib hiwow hio,
10 Kena Yesuse Ikusu kota Yerusaleme, tamata bokala me kotare hkutukesi kai esi beteke be, “Tamata meije sire?”
10 Jesu na Jerusalem rur, kawasa ra’at uruw giririf retenafut, sabuw hibatebat hio, “Iti orot yait?”
11 Eleki tamata bokala rebe esi keu sakesa kaiNi esi beteke be, “Meije Nabi Yesuse bei hena Nasarete, otoi Galilea.”
11 Rou’ay gagamin hiyafutih hio, “God ana dinab orot wabin Jesu, Galilee wanawananamaim tafaram Nazareth orot.”
12 Eleki Yesuse kai Eni maka luluaru esi kusu me Tuhane Eni Lumare. Yesuse Isui tamata maka abeliaru kai maka tukare kepene me Tuhane Eni Luma uwei keholire. Iolie pusue tamata maka tukare kepene esi mejaru kai maka abelie manu abunaru esi bangkuaru.
12 Naatu Jesu na Tafaror Bar run. Sabuw iyab nati hima hai sawar hitotobon rauw nunih hai urama’ama, hai gemogem bora’aten, kabay hisuwa hire, urama’ama afe’eh hima mamu imak hitotobon bow israuwen ufun hitit.
13 Ibeteke lokosi be, “Alla Eni lepate rebe lekire ebeteke be,
13 Naatu iuwih eo, “Buk Atamaninamaim God eo hikikirum i iti na’atube eo, ‘Ayu au Tafaror Bar i yoyoban ana bar,’ baise kwa abisa kwasisinaf i kwabotabir bainowah hai watu matar.”
14 Kena Yesuse Eri me Tuhane Eni Luma uweije sa, tamata mata polala kai tamata harekuta esi luake lokoI eleki Ionosi mise.
14 Sabuw matah fim naatu ah umah kakafih hina Tafaror Bar hirun Jesu etei iyawasih.
15 Po kena imama elakaru kai kuru Torataru esi selu Yesuse Iaseluke tanda herane rebe misete kai kwetelaru esi kloloe mpai Tuhane Eni Luma laleije be, “Isike Yesuse, Dauta eni anubu!” hoko lalesi tiake Yesuse titinai.
15 Firis ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah Jesu sawar gewasih sisinaf hi’itin yah so’ar. Kek auman Tafaror Bar wanawanan fanah sib Jesu hibora’ara’ah hio, “Orokaiwa David natun, ensairen.”
16 Esi beteke lokoI be, “Alene kwetelaru esi isike Ale pibe mo? Lakesi!”
16 Jesu hiu, “Iti kek teo kunonowar?” Jesu iyafutih eo, “Anonowar. Buk Atamaninamaim hikikirum kwaiyab kwa’itin, mi’itube hikirum?
17 Eleki Yesuse Ikeu beisi me kota Yerusaleme lopai hena Betania eleki Intulu ete mere.
17 Naatu nati’imaim ihamiyih hima i tit in Bethany bar merar imaim mar fo in.
18 Ele bobanu susupare Yesuse Ileu suike lori kota Yerusaleme. Me lalane Iblake tiaI sene,
18 Mar auman Jesu au merar gagamin matabir inan, basit bayumih morob.
19 Iselu ara aini sae me lalane leini, eleki Ikeu selue po esi buai sae mo batuke esi loinu neka. Eleki Ilepa loko ara aini mere be, “Eti pelare abua moneka!” Eleki kena mere neka, ara aini mere emutu sosoli.
19 Naatu ef rewanamaim ai fafou batabat itin, basit na ai an tit, baise men ro’on ta itin, raurinawat. Basit ai isan eo, “O i boro men iniw.” Mar ta’imonamo ai fenem.
20 Kena Yesuse Eni maka luluaru esi selu ara aini mere emuture, esi herane kai esi beteke be, “Le mula pine ara aini mere emutu sosoli pende?”
20 Ana bai’ufununayah hi’itin hifofor men kafaita, naatu hio, “Ai fafou mi’itube’emih mar ta’imon fenem?”
21 Yesuse Iralakesi be, “Imi lene mimise. Sepo imi hlaleke loko Alla tiktili hoko imi kotie bei Alla kena imi ono ara aine emutu lupe Au onore, Alla Ilenelu. Sepo imi kotie bei Alla be ulate meije eheti kusu lope meite, hoko Alla Iono ulate meije kusu lope meite neka.
21 Jesu iyafutih eo, “Anababatun a tur ao’owen. Men erekasiy auman kwanasinafumih, baise kwanitumatum. Karam abis iti boun ai fafou isan asisinaf boro kwanasinaf namatar. Baise men iti akisin. Karam oyaw isan kwanao, kumisir kwen riy yan kubat boro namatar.
22 Sepo imi hlaleke loko Alla tiktili kena imi kotie bei Allare hoko saisa rebe imi kotie bei Allare imi supue.”
22 Initumatum abisa isan kuyoyoban boro inab.”
23 Yesuse Ikusu suike me Tuhane Eni Lumare esi uweije eleki Iatetuke ete mere. Kena Eri atetuke sa, imama elakaru, kai tamata Yahudiaru esi elakaru esi luake lokoI kai esi beteke be, “Aatetuke mere kena kbasa bei sire? Aono pusue meru sire iriluke kbasa ete Ale?”
23 Jesu matabir maiye Tafaror Baremaim run bat bi’obaibiyih. Basit Firis ukwarih naatu Jew hai orot ukwarih hina Jesu biyan hitit hibatiy hio, “O yait fair it iti sawar kusisinaf, naatu yait ibasit ina kubowabow?”
24 — ausente —
24 Jesu iyafutih eo, “Ayu auman au baibat ta’imon kwa anibatiyi kwanao ananowar, imaibo ayu boro anao kwananowar, ayu fair menamaim abai abowabow.
25 — ausente —
25 John ana fair menane bai sabuw bapataito itih Godane bai, ai orot maiyow biyahine bai?” Hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Mi’itube tanao? Godane tanao’o i boro nao bo aisim John men kwaitumitum.
26 Po sepo ite beteke be, ‘Bei tamata,’ hoko ite rilama le tamata bokala, le mahake pusue tamata esi rekwa be Yohanese nabi bei Alla.”
26 Baise it orot biyanane fair bain tanao, sabuw isah tabirubir anayabin sabuw etei tebitumatum John i God ana dinab orot ta.”
27 Hoko esi ralake Yesuse be, “Ami rekwa mo.”
27 Imih sabuw Jesu isan hiya’afut hio, “Aki men aso’ob.” Naatu Jesu iuwih eo, “Ayu auman boro men anao kwananowar, baibasit menane abai iti sawar asisinaf.
28 Eleki Yesuse Ilepa suike etesi kena umpama be, “Imi lene alena umpama meije mina! Ntuane sae eni nanae sie luaya. Ikeu loko eni nanae menare kai ibeteke be, ‘Kuanae, petu meije akeu kerike me ndinu anggure mina.’
28 “Kwa mi’itube kwanotanot? Ana veya ta orot natunatun bairi hima’am basit orot natun ain isan eo, ‘Aro ayu akokok boun inan grape ana masaw inabow.’
29 Kwetele mere ibeteke be, ‘Ama, au keu mo.’ Po inoake be mere mise mo, hoko ikeu me ndinu anggure ne.
29 “Naatu kek tamah iya’afut eo, ‘Ayu men akokok.’ Baise ma kafai ana not botabir re in masaw bow.
30 Eleki amai keu loko eni nanae mulire kai ibeteke lokoi ele mere neka. Kwetele mere iombe, ‘Yele amaku, pine au keu.’ Eleyo ikeu mo.
30 “Naatu orot na maiye natun uf isan tit tur i ta’imonaban eo, naatu kek rufut eo, ‘Basit, Regah boro anan.’ Baise kwahir bar ma men in masaw bowamih.
31 Hoko imi noake be kwetela lua meru, sire pine iono lulu amai eni pletare?”
31 Naatu kek menatan i tamah fanan bai?”
32 Le Yohanese maka baptise iluake kena iatetuke imi, leke imi ono lulu Tuhane Isukare, po imi hlaleke loko iatetuke mo. Po tamata maka kotie pajake kai bina lalanaru esi hlaleke kai esi lulu Yohanese iatetuke. Kai imi selu esi hlalekele peneka po lalemi lulu saisa rebe Yohanese iatetuke ete imire mo.”
32 Anayabin John Baptist na ef gewasin bai’ufnunin isan bi’obaiyi, kwa men kwaitumitumimih, baise kabay o’onayah, naatu sagasagadiy hitumitum, sawar i kwa’itin, baise men kafa’imo a not uf kwabotabir kwaitumitumimih.”
33 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be imi lene alena umpama sae meije lekwe, “Ile sae me iulake eni tamata makerikaru esi atnane anggura bokala, iulake esi ono ale keholi ndinure, iulake esi ono otoi maka keleke anggure leke ono anggure kwelini kai iulake esi ono tale maka raka. Eleki iono tamata makete esi seba ndinu anggure mere, eleki ikeu me otoi lauke.
33 Jesu eo maiye, “Oroubon tabo kwananowar. Orot me matuwan ana veya ta masaw bo grape tanum, fur ear ituwafut naatu Wine bunubunuw ana hub bai naatu ana masaw sabuw bowayah uwih hima’uh hima i tafaram afa bai nanawanamih in.
34 Kena anggure esi taleije, ndinu upui mere iulake eni tamata makerika maketa esi keu loko tamata maka seba mere leke isupu lara bei esi hasile.
34 Naatu grape hiyamur bairuhin ana veya kakabom, basit orot ana akir wairafih iyafarih hina bowayah biyah ibo au nowahine ai ro’oh bairut isan.
35 Po kena esi luake lokosi me ndinure, tamata maka sebaru esi kerikesi. Sae isupu teta, sae isupu bunu kai sae isupu raba kena batu.
35 “Baise bowayah himisir orot ana akir wairafih hibow, ta hibai hirab, ta hi’asabun morob, naatu ta kabayamaim hirab.
36 Eleki ndinu upuije iulake eni tamata makerika maketa suike, esi boka lesi bei akmenare. Po kena esi luake, tamata maka sebaru esi kerikesi lekwe, esi tetasi, esi rabasi kena batu kai esi bunusi neka.
36 Orot ana akir wairafih afa’abo iyafarih hina, moumurihika men marasika biyafarih na’atube’emih, baise bowayah himisir akir wairafih hibow, wan hinan isah hisisinaf na’atube hisinaf hibow hirouw.
37 Eleki pamuli solike ndinu upuije iulake eni nanare ruai, inoake be tinake tamata maka sebaru esi ono lokoi mise piseo.
37 Uftoro’ot i natun iyun na bowayah isah, not eo, ‘Sabuw boro natu hinakakafiy.’
38 Po kena tamata maka seba ndinure esi selu eni nanare iluake hoko esi beteke loko lomai be, ‘Meije ndinu upuije eni nanare hoko mai ite bunui leke ndinu anggure meije leue ite.’
38 “Baise bowayah orot natun nan hi’itin hio, ‘Iti orot masaw matuwan natun enan kwanatabai tarab emorob, saise iti sawar etei boro it ata sawaramih tanabow.’
39 Hoko esi kerikeni kai esi poieni lopai ale muline eleki esi bunui.”
39 Hina kek hibai fur ufunane hirouw re hitit hibai hi’asabun morob.”
40 Eleki Yesuse Itneu Imama elaka kai tamata Yahudiaru esi elakaru be, “Hoko kena ndinu anggure mere esi upuije iluake, iono saisa ete tamata maka seba meru?”
40 Naatu Jesu ibatiyih eo, “Masaw matuwan namatabir nanan iti sabuw bowayah isah boro mi’itube nasinaf?”
41 Esi ralake Yesuse be, “Ibunu tamata neuna meru eleki iriluke ndinu mere ete tamata maka seba makete, rebe tatike kena esi taleije ilara anggure esi hasile kaine.”
41 Hiya’afut hio, “Nati orot bowayah etei boro narauw hinamorob, naatu masaw boro nab sabuw afa nitih hinama hinakaif, saise ai ro’oh hinabiyamur bowayah boro hinirut ibo au nowan hinitin.”
42 Eleki Yesuse Ibeteke lokosi be, “Alla Eni lepate rebe lekire, rebe beteke bature mere Au. Mere imi baise peneka be,
42 Imaibo Jesu iuwih eo, “Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwa’itin.
43 Hoko lene loko Au mimise! Le imi suka Au Kamale rebe hlamate tamata bei dosaru mo, hoko imi supu rue kai Alla eti pela mo kena Iono Kamele. Po tamata rebe esi suka ono saisa rebe Alla Isukare, esi supu rue kaiNi.
43 “Isan imih a tur ao’owen. Mar ana aiwob kwa biyamaim tema’am boro nabosairen sabuw iyab ub gewasih hitanum teyey boro i nitih.
44 [Tamata rebe esi suka Au more esi supu hukumane elake. Mere saka tamata rebe itetu kena bature, letui totokai. Kai tamata rebe bature sepeije, pubui mutale.”]
44 “Orot yait iti agim afe’en nare narabirab i boro natarsisib, baise agim nare orot babin narabirab boro mutufor nifofob.”
45 Kena imama elakaru kai tamata Parisiaru esi lene Yesuse Eni alena umpama meru, esi nati be mere Yesuse Ialenakesi.
45 Firis hai ukwarih naatu Ofafar Bai’obaiyenayah Jesu ana oroubon eo hinowar hitatam.
46 Hoko esi nasuke Yesuse titinai kai esi nikwa lalane kena kerikeNi po rilasi, le tamata bokala esi noake be Yesuse nabi tinai.
46 Imih bain fatuminamih himisir, baise sabuw rou’ay hina hima’ama isah hibir. Anayabin sabuw etei Jesu hi’i’itin i God ana dinab orot ta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.