Mateus 20
Janji beluke (ALPNT) vs ARIB
1 Yesuse Ialenake umpama makete lekwe be, “Alla Ipletae tamatare molupe alena umpama kena ndinu anggure esi upuije, rebe Au alenake meije: Bebeleti sa, ndinu upuije ikeu nikwa tamata makerike kena isebasi leke esi kerike me eni ndinu anggure.
1 Porque o reino dos céus é semelhante a um homem, proprietário, que saiu de madrugada a contratar trabalhadores para a sua vinha.
2 Kena isupu tamata makerika peneka, eleki ilepa kaisi loko iselisi petu esare kepe perake matai esa. Eleki iulake esi keu kerike me eni ndinu anggure ne.
2 Ajustou com os trabalhadores o salário de um denário por dia, e mandou-os para a sua vinha.
3 Kasuke olase sikwa beleite ndinu upui mere ikeu suike leneka eleki iselu sie ilaru me pasare esi kerike sasaisa mo.
3 Cerca da hora terceira saiu, e viu que estavam outros, ociosos, na praça,
4 Ibeteke lokosi be, ‘Imi keu kerike me auku ndinu anggure namake au seli imi lulu imi makerike.’
4 e disse-lhes: Ide também vós para a vinha, e dar-vos-ei o que for justo. E eles foram.
5 Eleki esi keu ne.
5 Outra vez saiu, cerca da hora sexta e da nona, e fez o mesmo.
6 Kena olasa lima kmaure ikeu me pasare leneka kai itetue tamata maketa lekwe esi kerike sasaisa mo. Itneusi be, ‘Le mula pine eti melene meije imi kerike sasaisa more?’
6 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
7 Esi ombe, ‘Le tamata kena iono ami kerike sae mo.’ Hoko ndinu upuije ibeteke lokosi be, ‘Ele mere hoko imi keu kerike me auku ndinu anggure.’Ndinu anggure|src="LB00103b.tif" size="span" loc="Mat 20:1-16" ref="Matiuse 20:7"
7 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
8 Kena kpeture ndinu upui mere ibeteke loko eni tamata makerikaru esi elake be, ‘Keu koti loko tamata makerikaru leke seli esi kepenaru, menai bei rebe esi luake pamuli sosolike eti roma rebe esi luake akmenare.’
8 Ao anoitecer, disse o senhor da vinha ao seu mordomo: Chama os trabalhadores, e paga-lhes o salário, começando pelos últimos até os primeiros.
9 Eleki sie rebe esi kerike bei olasa lima kmaure esi luake kai selisi kena kepe perake matai esa papelakesi.
9 Chegando, pois, os que tinham ido cerca da hora undécima, receberam um denário cada um.
10 Hoko sie rebe esi kerike akmena sosolike esi luake, esi ombe tinake esi supu seli boka lesi eleyo mo, esi supu seli kena kepe perake matai esare neka.
10 Vindo, então, os primeiros, pensaram que haviam de receber mais; mas do mesmo modo receberam um denário cada um.
11 Kena esi rana kepene mere esi muruke ndinu upuije. Esi ombe,
11 E ao recebê-lo, murmuravam contra o proprietário, dizendo:
12 ‘Sie rebe esi kerike pamuli sosolike batuke esi kerike olase ului esa yo aseli esi kepene sakesa kai amia rebe ami kerike eti melene boka lesi kena kabala musute.’
12 Estes últimos trabalharam somente uma hora, e os igualastes a nós, que suportamos a fadiga do dia inteiro e o forte calor.
13 Po ndinu upuije iralake ile sae bei sie meru be, ‘Kuebe, lene mimise! Au lemake ale mo. Le luaiki lepate esa peneka be akerike eti melene, seli ale kena kepe perake matai esare pe.
13 Mas ele, respondendo, disse a um deles: Amigo, não te faço injustiça; não ajustaste comigo um denário?
14 Arana amu kepene kai akeu. Tinai, laleku kena riluke kepene ete sie rebe esi kerike pamulire sakesa kai au riluke ete ale neka.
14 Toma o que é teu, e vai-te; eu quero dar a este último tanto como a ti.
15 Auku kepene hoko sebeie au pakele lulu laleku. Laleume tiake au le auku lale misete ete tamata meiju yake!’ ”
15 Não me é lícito fazer o que quero do que é meu? Ou é mau o teu olho porque eu sou bom?
16 Kena Yesuse Ialenake umpama mere pela nere, Ibeteke be, “Tamata rebe esi kerike menai bei kmaure esi supu seli akmena bei maketaru, kai esi supu selire esi elake sakesa kai sie akmenaru neka. Mere lupe tamata rebe kena meije esi ono tamata elake, namake esi ono tamata elake moneka. Eleyo tamata rebe kena meije esi ono tamata elake more, namake esi ono tamata elake.”
16 Assim os últimos serão primeiros, e os primeiros serão últimos.
17 Kena Yesuse kai sie rebe esi luluIje esi keu lolete kota Yerusaleme, me lalane Ikoti Eni maka lulua butu esa lesini luaru esi lupuke lomai kai ibeteke lokosi be,
17 Estando Jesus para subir a Jerusalém, chamou à parte os doze e no caminho lhes disse:
18 “Imi lene mimise. Kena meije ite keu lolete Yerusaleme. Ete ndetere tamata esi riluke Au Tamata Eni Nanare ete imama elakaru kai kuru Torataru. Esi teu pakala kena suke Au mata.
18 Eis que subimos a Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas, e eles o condenarão à morte,
19 Esi riluke Au ete tamata Yahudi more, leke esi aboroeKu, esi tetaKu rebai boka kena mekute buai kai esi paku Au ahlake ai batai leke Au mata. Po ele petu luare Au kwana suike peneka.”
19 e o entregarão aos gentios para que dele escarneçam, e o açoitem e crucifiquem; e ao terceiro dia ressuscitará.
20 Eleki Sebedeuse eni bina iluake kai eni nanae Yakobuse kai Yohanese luasi loko Yesuse eleki itatu kai iholmateI kai kotie yele esa bei Yesuse.
20 Aproximou-se dele, então, a mãe dos filhos de Zebedeu, com seus filhos, ajoelhando-se e fazendo-lhe um pedido.
21 Yesuse Itneui be, “Matabinane, akotie saisa bei Aure?”
21 Perguntou-lhe Jesus: Que queres? Ela lhe respondeu: Concede que estes meus dois filhos se sentem, um à tua direita e outro à tua esquerda, no teu reino.
22 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Imi nati saisa rebe imi kotiele mo. Imi suka supu susate sakesa kai Au kai mata sakesa kai Au, o?”
22 Jesus, porém, replicou: Não sabeis o que pedis; podeis beber o cálice que eu estou para beber? Responderam-lhe: Podemos.
23 Yesuse Ibeteke lokosi be, “Imi supu susate sakesa kai Au kai mata sakesa kai Au piseo. Po sire rebe irue me Auku makwanale kai mapale kena pleta sakesa kai Aure, Auku kbasa kena teu mo. Amaku pine Iteu sire rebe ipleta sakesa kai Aure.”
23 Então lhes disse: O meu cálice certamente haveis de beber; mas o sentar-se à minha direita e à minha esquerda, não me pertence concedê-lo; mas isso é para aqueles para quem está preparado por meu Pai.
24 Kena Yesuse Eni maka lulua butu esa maketaru esi lene luasi kotie mere bei Yesuse hoko esi nasuke luasi.
24 E ouvindo isso os dez, indignaram-se contra os dois irmãos.
25 Hoko Yesuse Ilupuke pususi eleki Ibeteke lokosi be, “Tamata Yahudi more esi umauke tamata, kai tamata elakaru esi paksa tamata makete leke lulusi lekwe.
25 Jesus, pois, chamou-os para junto de si e lhes disse: Sabeis que os governadores dos gentios os dominam, e os seus grandes exercem autoridades sobre eles.
26 Imi ono saka esi onore yake! Po bei imire, sire pine isuka ono tamata elake hoko ilayani tamata mina.
26 Não será assim entre vós; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será esse o que vos sirva;
27 Kai sire pine isuka ono tamata elake titinai hoko suke iono tamata makerike ete pusue tamata.
27 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será vosso servo;
28 Le Au, Tamata Eni Nanae lekwe, luake lomei kena layani tamata, po kena tamata esi layani Au mo. Kai Au suka kena Au mata leke seli pusue tamata esi dosaru.”
28 assim como o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
29 Eleki Yesuse kai Eni maka luluaru esi keue kota Yeriho, tamata bokala esi uru lomei lokoI.
29 Saindo eles de Jericó, seguiu-o uma grande multidão;
30 Tamata mata polala lua esi rue me lalane leini. Kena esi lene be Yesuse Ilia hoko luasi kloloe be, “Tuhane, kamale Dauta eni anubu, laleMu noa ami noma!”
30 e eis que dois cegos, sentados junto do caminho, ouvindo que Jesus passava, clamaram, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
31 Po tamata bokala ete mere esi lake luasi be, “Luami kloloe lokoI ele mere yake.” Po luasi kloloe ktili lesi be, “Tuhane, kamale Dauta eni anubu, laleMu noa ami noma!”
31 E a multidão os repreendeu, para que se calassem; eles, porém, clamaram ainda mais alto, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
32 Yesuse Ikele kai Ikoti luasi eleki Itneusi be, “Luami suka Au ono saisa ete luaime?”
32 E Jesus, parando, chamou-os e perguntou: Que quereis que vos faça?
33 Luasi ralake be, “Tuhane, ami kotie Aono ami selu noma.”
33 Disseram-lhe eles: Senhor, que se nos abram os olhos.
34 Yesuse laleIje noa luasi hoko Ikerike lua mataisu. Kena mere neka luasi selu sosoli, eleki luasi keu luluI ne.
34 E Jesus, movido de compaixão, tocou-lhes os olhos, e imediatamente recuperaram a vista, e o seguiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.