Mateus 19
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Eleki kena Yesuse Iatetuke pela peneka, Ibei me otoi Galilea, Ilorau otoi Yudea me kwele Yordane tebai mpai teba.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Ete mere tamata bokala esi keu luluI hoko tamata rebe kerakeise Yesuse Iono esi mise.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Eleki tamata Parisia sie ilaru esi luake lokoI kena tehekeNi leke tamata esi luluI moneka. Esi tneuI be, “Kuru, lulu Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekiule, tamata mokwai iteu lomai kai eni bina le bei sasaisa neka yele pibe mo?”
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Imi baise Alla Eni lepate peneka be bei kena Alla Itolae nusare memenaije, Itolae tamatare, mokwai kai bina.
4 Jesus respondeu:
5 Kai Alla Ibeteke lekwe be, ‘Mokwai ikeu bei amai kai inai, irue kai eni bina hoko lua laleisu esa.’
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Hoko luaise lua moneka po esa neka. Ele mere hoko mokwai kai bina rebe Alla Iono luasi kena esa pende, imi tamata imi teu lomai yake.”
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Hoko esi tneuI be, “Po le mula pine Musa ibeteke be, ‘Ariluke sulate teu lomai ete amu bina hoko aono ikeure yele?’ ”
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Eleki Yesuse Iralakesi be, “Musa isuka kena imi ono ele mere le ulu buami uela kuate. Po esi tinaije bei akmenare ele mere mo.
8 Jesus respondeu:
9 Po meije imi lene lokoku mimise! Mokwai sire pine iteu lomai kai eni bina yo eni bina isablia mo eleki mokwai mere ikai bina makete hoko mere isablia peneka.”
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Eleki Eni maka luluaru esi beteke lokoI be, “Sepo mokwai ikai pine ihleke eni bina, mokwai mere isablia hoko mise lesi ikai yake.”
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Po Yesuse Iombe, “Pusue tamata esi lulu Auku lepate meije mo batuke sie rebe Alla Iono esi lulure pine esi lulue.
11 Jesus respondeu:
12 Tamata leini me esi kai mo le rueleise ele mere peneka, kai leini me esi kai mo le tamata makete esi onosi ele mere, kai leini me lekwe lalesi kena esi kai mo leke esi layani Alla. Sire pine ilulu lepate meije yele, sebeie ilulue.”
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Eleki tamata esi liku kwete tona loko Yesuse, eleki esi kotie Yesuse Itolae balaI kena uluisu kai Ikotie loko Alla leke Alla Iriluke misete ete kwete tona meru. Po Eni maka luluaru esi lakesi leke liku kwetela meru lokoI yake.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Po Yesuse Iombe, “Esi keri kwete tona meru lokoKue, lakesi yake le kwete tona meru pine tamata rebe Alla Ipletaesi pende.”
14 Aí ele disse:
15 Eleki Itolae balaI kena uluisu kai Iriluke misete etesi eleki Ikeu bei mere ne.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kena rebai sae me mokwai beluke sae iluake loko Yesuse kai itneu Yesuse be, “Kuru, suke au ono saisa rebe misete leke au supu rue kai Alla eti pelare?”
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Po Yesuse Itneu suikeni be, “Le mula pine atneu Au loko saisa rebe misete? Misete batuke esa, mere Alla ruaI. Sepo asuka rue kai Alla eti pela hoko ono lulu Eni pletaru.”
17 Jesus respondeu:
18 Mokwai beluke mere itneuI be, “Alla Eni pleta saisare?”
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 holmate amamu kai inamu kai oki tamata makete lupe aoki ruamu.”
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Mokwai beluke mere iralake Yesuse be, “Bei tone sa, pusue pleta meru au ono lulu peneka. Pleta saisa lekwe pine suke au ono lulu lere?”
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Eleki Yesuse IralakeNi be, “Sepo asuka ono lulu Alla Eni pletaru titinai, hoko akeu abeli pusue amu taneiaru kai riluke esi kepene ete tamata rebe eni sasaisa more, hoko Alla Iriluke misete etemu ndete surga. Mere pela pine alomei lulu Au sa!”
21 Jesus respondeu:
22 Kena mokwai beluke ilene mere, kaplalei hoko ikeu neka le eni taneiaru boka titinai.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Lene mimise! Tamata rebe eni taneia bokala, susa titinai kena iono tamata rebe Alla Ipletaeni.
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Au beteke ete imi suike be binatane elake rebe kotiele untare ekusu lalune benaije susa titinai po tamata rebe eni taneia bokalaru ilulu Alla leke Alla Ipletaine, mere susa lesi leneka.”
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Kena Eni maka luluaru esi lene mere esi herane titinai hoko esi beteke be, “Sepo ele mere hoko sire isupu hlamate bei eni dosare?”
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yesuse Ilimesesi kai Ibeteke lokosi be, “Tamata ihlamate ruaije saisa mo, po Alla Iono tamata ihlamate yele. Sasaisa neka, Alla Ionore yele.”
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Eleki Petruse ibeteke loko Yesuse be, “Ntuane, ami keu bei amiki taneiaru pusulu peneka leke ami lulu Ale. Hoko namake ami supu saisa bei Allare?”
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yesuse Iralakesi be, “Imi lene lokoKu mimise! Kena petu rebe Alla Ipletae ite tamatare, Tamata Eni Nanae Irue kena Eni Otoi misete rebe ehita titinai. Kena mere imi rebe imi lulu Aure, imi rue kena otoi miseta butu esa lesini lua lekwe kena teu pakala ete tamata Yahudia rebe esi rulu bei ntuane Israele eni nanae butu esa lesini luaru.
28 Jesus respondeu:
29 Kai sire neka pine isebeie eni luma, pise kwalini pise betai, pise amai pise inai, pise eni nanae pise eni ndinu ete tamata makete le iluluKu, hoko tamata bokala esi ono saka amai, inai, kwalini, betai, eni nanae kai esi riluke ndinu kai luma etei rebai boka titinai. Kai isupu rue kai Alla eti pela.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Po tamata rebe kena meije esi ono tamata elake, namake esi ono tamata elake moneka. Eleyo tamata rebe kena meije esi ono tamata elake more, namake esi ono tamata elake.”
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.