Mateus 12
Janji beluke (ALPNT) vs NTLH
1 Kena petu sae me tamata Yahudiaru esi petu plei, Yesuse kai Eni maka luluaru esi keue lalane me ndinu gandume laleije. Eleki Eni maka luluaru esi ulu gandume unui kena esi kanele le tiasi sene peneka.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 Kena tamata Parisiaru esi selu mere hoko esi beteke loko Yesuse be, “Aselu mimise! Amu maka luluaru esi ono sala kena iteki agamare esi atate peneka. Le atate ebeteke be, ‘Kena iteki petu pleije, imi kerike sasaisa yake.’ Po esi ulu gandume peneka.”
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Yesuse Iombe, “Imi baise Alla Eni lepate rebe lekire pene moyo? Ebeteke be, ‘Kena akmenare kamale Dauta kai eni tamata maka luluaru tiasi senere esi ono saisare?
3 Então Jesus respondeu:
4 Dauta ikusu me Alla Eni Lumare irana roti rebe lake be kane mo le roti mere rilukele ete Allare, pine esi kanele. Le lulu atete, piasare rebe kane roti mere batuke imamaru.’
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Kai imi baise Tuhane Eni lepate rebe Musa ilekire pene moyo? Ebeteke be, ‘Masike pela petu pleije imamaru esi ono yelu kena Alla Eni lepata meru me Tuhane Eni Lumare, po tamata esi noake mere sala mo.’
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Au beteke ete imi be, ‘Ete meije Ile sae me Eni kbasare ela lesi bei Tuhane Eni Lumare.’
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Alla Ibeteke be, ‘Au sukare imi oki lomai, mere mise lesi bei imi riluke korbane ete Allare.’ Sepo imi nati Eni lepataru mimise hoko tamata rebe iono sala more imi hukumeni mo.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Le Au, Tamata Eni Nanae, Au kbasa kena Au beteke be imi ono saisa kena petu pleije lekwe.”
8 Pois o
9 Eleki Yesuse Ikeu bei mere kai Ikusu me Yahudiaru esi luma ibada sae me.
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 Ete mere ile sae me eni bala leini emata. Eleki sie ilaru esi tneu Yesuse be, “Ono tamata imise kena tamata Yahudiaru esi petu pleije yele pibe mo?” Esi tneu ele mere leke esi nikwa Eni nsalale.
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Po Yesuse Iralakesi be, “Sepo sae bei imia meru eni domba inai sae etetu kena likele kena tamata Yahudiaru esi petu plei hoko iono kena ikerikele kai isiriele bei likele pibe mo?
11 Jesus respondeu:
12 Le tamatare ipentine lesi bei dombare. Ele mere hoko ono tamata imise kena tamata Yahudiaru esi petu pleije mula mo.”
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 Eleki Yesuse Ibeteke loko tamata bala lei matale mere be, “Antolie balamu lomei.” Eleki iantolie balaije, hoko balaije mise saka balai leini saere sosoli.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Po kena tamata Parisiaru esi siri bei luma ibadare, esi lepa lupu kena bunu Yesuse.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Po Yesuse Irekwa laleisu eleki Ikeu bei otoi mere.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Ilakesi leke esi alenake saisa rebe Ionolu meru ete tamata maketa yake.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 Ilakesi mere leke Alla Eni lepate rebe akmena nabi Yesaya ilekiule uonore mere peneka. Nabi Yesaya ileki elere:
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Ile meije Auku Tamata Makerike rebe Au bitikeNi.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Irare kai tamata makete mo, Ibiuwe mo,
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 Tamata rebe esi ktili mo kai tamata rebe esi hlaleke ktili more Iono lokosi mamau,
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Kai pusue tamata mei nusare hlaleke lokoI.”
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Eleki kena petu mere tamata ilaru esi keri tamata sae me ro tiare ekbasaeni loko Yesuse. Ro tiare eono tamata mere iselu mo kai imou. Eleki Yesuse Ionoi mise hoko isupu selu kai ilepa.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Kena tamata bokala esi selu mere hkutukesi kai esi beteke be, “Ile meije kamale Dauta Eni Anubu pise o?”
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Po kena Tamata Parisiaru esi lene tamata esi beteke ele mere, esi beteke be, “Belsebule, ro tiaru esi elake mere ekbasae Yesuse leke Iktili kena Isirie ro tiare bei tamata mere.”
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Po Yesuse Irekwa lalesi hoko Ibeteke lokosi be, “Negara elara lua hoko negara mere atia neka. Kai kota esa pise luma toini rare kai lomai hoko kota pise luma toini mere atia neka.
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Sakesa neka, ro tiaru esi elake ekbasae Au mo kena Au sirie ro tiare. Le sepo ro tiaru esi elake eriluke kbasa ete ro tiae sae kena sirie ro tiae makete hoko esi kbasare ktili moneka.
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Hoko sepo imi beteka be Belsebule ekbasae Au sirie ro tiare hoko imi maka luluaru esi sirie ro tiare kena kbasa mere lekwe. Ele mere hoko ruasi pine esi tiluke be imi beteke mere tinai mo.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Po Alla Eni Rore Ibasae Au sirie ro tiare, hoko imi rekwa be mere tanda kena Alla Ipletae imi tamatare, menai peneka.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 Pise umpama, tamata sae ikusu ndea me tamata ktiline eni luma hoko suke loi mina pine ndea yelu bei luma mere sa.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 Sire pine iono lulu Au mo hoko ilelie Au. Kai sire pine itapa Au mo hoko iatia Auku makerike.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Bei mere hoko Au beteke ete imi be: sepo sire iono dosa kai ilepae tiae loko Alla, isupu ampune bei Alla sa, po sepo ilepa tiae loko Ro Misete hoko isupu ampune bei Alla moneka.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Sire pine ilepa lelie Au, Tamata Eni Nanae hoko isupu ampune bei Alla sa, po sepo ilepa tiae loko Ro Misete hoko kena meije kai kena rebai makete lekwe isupu ampune bei Alla moneka.”
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Sepo ai aini sae pine imi beteke be emise hoko esi buaije emise lekwe po sepo ai aini sae pine imi beteke be emise mo hoko esi buaije lekwe emise mo. Le aije mise pise mise more, rekwae bei esi buaije.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Imi tamata neuna meru saka nanate, imi supu lepae lepate misete mo. Le saisa rebe imi lepaele mere esiri bei lalemi.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Tamata misete ilepae yelu miseta bei eni lale misete. Eleyo tamata tiae ilepae yelu tiae bei eni lale tiare.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Hoko lene mimise! Kena Alla Iteu pakala ete tamatare, papelake tamata rebe eni lepate eono tamata makete laleije kera pende suke ibetekele ete Alla sa be le mula pine ilepa ele mere.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Le bei amu lepate pine rekwa be ankena kai rekwa be asupu hukume.”
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Eleki Kuru Torataru kai tamata Parisia sie ilaru esi beteke loko Yesuse be, “Ntuane kuru, ami suka selu Aono tanda herane.”
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Eleki Yesuse Ibeteke be, “Imi tamata rebai meije imi neu titinai kai hlaleke loko Alla mo. Imi kotie Au ono tanda herano? Au ono sae kena meije mo. Po tatike pine imi selu tanda herane saka akmena Alla Iono tanda herane kena nabi Yunuse neka.
39 Jesus respondeu:
40 Nabi Yunuse irue petua telu, pita kai kpetu kena iane elake esi tibuini laleije. Sakesa kai Tamata Eni Nanare neka, Irue mpe liane benaije petua telu, pita kai kpetu.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Namake kena petu rebe Alla Iteu pakala ete tamatare, tamata Niniwe rebe akmena esi mata pende esi kwana suike sakesa kai imi tamata rebai meije kai esi tutuke imi le imi nsalalaru. Le kena akmena esi supu ahnau bei nabi Yunuse esi naku kai hleke bei ono dosa peneka. Au beteke ete imi be masike Auku kbasare lesi bei nabi Yunuse po au lepae Alla Eni lepataru ete imire, imi naku kai hleke bei imi dosaru mo.
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Kena petu Alla Iteu pakala ete imi tamatare, kamale bina bei negara Seba ikwana suike, itutuke imi tamata rebai meije le imi nsalalaru, le kamale bina meije akmenare iluake bei nusa lauke titinai kena ilene kamale Salomo iatetuke irekwa titinaije. Au beteke ete imi be, imi lene mimise, ete meije Ile sae me Eni kbasare lesi bei kamale Salomo, po imi pusumi lene lokoI mo.”
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 Yesuse Ilepa rame be, “Sepo kena ro tiare esiri bei tamata sae, hoko ro tiae mere ekeu lilali me otoi nsekile kena nikwa otoi kena erue, po esupu sae mo.
43 Jesus continuou:
44 Hoko ebeteke be au leu suike loko auku luma rebe au keu bei pende. Kena eleu me luma mere, selue malene, hlaie ndita kai andulikele mise.
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Eleki ekeu kai ekeri ro tiae itua rebe uneu lesi beije, ukbasae tamata mere eleki urue ete mere. Hoko tamata mere isupu tiae lesi bei akmenare leneka. Mere eono ete imi tamata neuna rebai meije lekwe sepo imi naku kai hleke bei ono dosare mo.”
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Kena Yesuse Ilepa kai tamata bokala me lumare sa, inaI kai kwaliNi muliaru esi luake esi kele mpai muli kai esi atula kena tetueNi.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Eleki ile sae me ibeteke lokoI be, “InaMu kai kwaliMu muliaru esi mpai muli esi suka tetueMu.”
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Po Yesuse Ibeteke loko ile mere be, “Arekwa be inaKu kena sire? Kai kwaliKu kena siasi? Tamata makete lekwe inaKu kai kwaliKue neka.”
48 Jesus perguntou:
49 Eleki Itiluke Eni maka luluaru kai Ibeteke be, “Meije inaKu kai kwaliKusi!
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Le sire pine iono lulu AmaKu ndete surgare Eni pletare, hoko ile mere pine kwaliKu pise betaKu pise inaKu.”
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.