Mateus 10

Janji beluke (ALPNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kena petu sae me Yesuse Ikoti Eni maka lulua sie butu esa lesini luaru kai Iriluke kbasa etesi kena esi sirie ro tiae bei tamata kai ono tamata makerake esi mise kai ono tamata rebe esi ktili more esi ktili.
1 Jesu ana bai’ufununayah etei 12 eaf ayuwih hina, sawow yumatah ta ta, feher yumatah ta ta, sabuw biyahimaim baiyawasih isan fair itih naatu igegewasinih.
2 Tuhane Eni maka ulaka butu esa lesini lua meru:
2 Naatu iti i bai’ufununayah nah 12 wabih, wantoro’ot i Simon wabin ta Peter tufuturan Andrew hairi, James tufuturan John hairi, orot Zebedee natunatun.
3 Pilipuse
3 Philip, Bartholomew hairi, kabay onayan wabin Matthew i Thomas hairi, naatu Alpheus natun James i Thaddeus hairi,
4 Simone bei golongane Selote
4 tafaram kafafarayan orot wabin Simon. Jesu ana yanuwayan orot Judas Iscariot hairi.
5 Yesuse Iulake Eni maka ulaka sie butu esa lesini lua meru kai Iahnausi be, “Imi keu loko hena makete rebe tamata Yahudi more yake, pise loko tamata Samariaru esi kotaru yake.
5 Orot nah 12 Jesu iyunih hititit iuwih eo, “Ufun Sabuw hai tafaramamaim men kwanan naatu Samaria sabuw hai bar hai meraramaim men kwanarun.
6 Po keu loko iteki tamata Israela rebe esi lene Sou Misete bei Alla mosare,
6 Baise kwanan Israel sabuw bobaituw na’atube hikasiy tema’am biyahimaim kwanarun kwaniyawasih.
7 kai beteke etesi be, ‘Takwali mo Alla Ipletae ite tamata mei nusa meije neka.’
7 Kwanan iti tur i kwanabinan, Mar ana aiwob i na iyubinaka.
8 Ono tamata makerake imise, ono tamata matale ikwana suike, ono tamata usai kai tinaiju puluele imise kai sirie ro tiare bei tamata. Au riluke pusue meru ete imire, imi seli sasaisa ete au mo, hoko suke imi riluke ete siere, esi seli sasaisa ete imi mo lekwe.
8 Sawusawuwih kwaniyawasih, murumurubih kwanao hinamisir, sabuw iyab biyah kokom ani’anih kwaniyawasih naatu demon kakafih kwananunih hinatit. Sawar ana baiyan en kwabaib, imih kwanabow ana baiyan en.
9 Imi keri kepe mase pise perake pise tembaga pise kepene sasaisa neka kena imi maka bali akware yake.
9 Men kabay ta kwanab a koukut kwaniwan, naiw a kikiramaim kwanarobere auman kwananamih.
10 Imi liku masate yake, lapune usai lua yake, sandale pise toane buai yake. Le tamata makerike suke isupu saisa rebe iperlure bei tamata rebe ilayanise.
10 Remor isan men hafoy ta kwanab, men biya baibiyon ta, a baibiyon ta, tu ta, kwanabow auman kwananamih. anayabin bowayah abis kikimin tibitin boro nakaram.
11 Kena imi kusu kota pise henare, imi nikwa tamata rebe isuka imire, eleki imi rue kaini eti imi keleke neka.
11 “Kwanan bar merar kikimin o bar merar gagamin kwanarur, sabuw iyab merarayow wairafih kwananuwihih, naatu i hai baremaim kwanama, a bowabow kwanisawar imaibo kwihamiyih kwanan.
12 Kena imi kusu eni lumare imi beteke be, ‘Tuhane Iono misete ete imi.’
12 Naatu bar runamih sabuw a merarayow kwanitih.
13 Sepo tamata me luma mere esi suka imi hoko Tuhane Iono misete etesi. Po sepo esi suka imi mo hoko kotie bei Tuhane leke Iono misete leu suike ete imi.
13 Naatu sabuw bar wanawanan tufuw ana merarayow hinabaib, basit a merarayow kwanihamiy nati baremaim nama, baise men hinabaib a tufuw ana merarayow kwanabosair kwanab maiye.
14 Kai sepo tamata me luma pise kota mere sae kuesa isuka imi mo kai lene Sou Misete bei Alla mo hoko imi siri bei luma pise kota mere kai tabubuke lopone bei lelale. Mere tanda be Alla Isukasi mo.
14 Orot babin yait a merar men nay naatu a tur men nanonowar, kwanamisir ura kwanarutatab efan nati kwanihamiy kwanan efan ta.
15 Imi lene mimise! Kena Alla Iteu pakala ete imi tamatare, tamata kota mere esi supu susate ela titinai lesi bei akmena tamata kota Sodome kai kota Gomorare esi neune pine Alla Iatiaise.”
15 Anababatun a tur ao’owen, baibatebat ana veya God Sodom, Gomorah sabuw boro nakabibirih, baise nati bar merar sabuw hai baimakiy i boro God tafan nayara’ah gagamin na’in hinab.
16 Eleki Yesuse Ibeteke loko Eni maka luluaru be, “Imi lene meije: Au ulake imi keu lepae Sou Misete bei Alla. Mere saka dombare kusu kena serigala binatane ktolone esi otoije. Hoko suke imi raka mimise molupe niakwe kai lalemi mise molupe manu abune.
16 “Kwananowar, kwa i bobaituw sheep na’atube haru fairih wanawanahimaim abiyuni kwanatit kwananamih, imih kok na’atube kwanakakaf naatu mamu imak na’atube kwananutanub.
17 Imi keta le namake tamata esi kerike imi kai esi keri imi loko tamata elaka maka teu pakala me Yahudiaru esi luma ibadaru eleki esi teta imi.
17 “Mata toniwa’an sabuw isah, anayabin boro hinabuw hinafatumi kwanan kanisel nahimaim hibabatiy, naatu Kou’ay Baremaim boro hinaborabirabi.
18 Esi keri imi loko tamata maka kbasa me otoi mere kai ete kamalaru le imire Auku maka lulure pe. Hoko kena mere imi alenake Au etesi kai ete tamata rebe esi rekwa Alla more.
18 Ayu wabu’umaim kwabowabow isan boro aiwob sabuw naatu gawan orot gagamih na’atube Ufun Sabuw nahimaim Tur Gewasin kurereb nowar isan boro hinarab hinataini.
19 Sepo esi keri imi leke teu pakala kena imi, hoko rilami le saisa rebe suke imi lepaele yake, pise imi noake yake be namake imi lepa elia. Le kena mere neka, imi supu beteke saisa rebe suke imi lepaele.
19 Baise hinafatum hinabuw baibabatiyimih kwanan men kwaniyababan tur isan, o tur o isan, hinabibatiy ana veya’amaim tur boro imaim natit kwanao.
20 Le kena mere imi lepa bei lalemi mo, po Ro Misete Iono imi lepa.
20 Anayabin nati tur i men o a notamaim tit kuo’omih, baise Tamat Anunin o iwani awa rukirir kuo.
21 Namake tamata esi riluke kwalini pise betai kena bunui. Kai ete kwetele kai amai lekwe sakesa neka. Kwetelaru esi lelie inai kai amaisi kai esi rilukesi kena bunusi.
21 “Orot ain boro tain baban nao namorob, regah boro natun nifa’ifa’i baban nao namorob, na’atube kek boro hinah tamah hinifa’ifa’ih babah hinao hinamorob.
22 Pusue tamata lalesi tiake imi le imire Auku maka lulu. Po sire pine ilulu Au rame eti roma esi teu pakala kai esi teta imi mere pela hoko isupu hlamate.
22 Ayu wabu’umaim kwabowabow isan sabuw boro hinifa’ifa’i, baise orot yait nabat kikin nabowabow yomaninamaim boro yawas natita’ur.
23 Sepo imi supu teta kena kota sae hoko naya kena kota makete. Au beteke ete imi be, ‘Imi sili kota sae siba kena kota sae eti pusue kota mei Israele mosare yo Tamata Eni Nanae Iluake peneka.’
23 Bar merar ta’amaim hinarukoukuw kwanabia’akir, kwanabihir kwanan bar merar ta, anababatun a tur ao’owen, Israel wanawanan bar merar etei boro men kwanabow kwanisawaribo Orot Natun namatabir maiye nanamih.
24 Kwete hkola ilesi bei eni kurure mo, kai tamata makerike ilesi bei tamata rebe ikerike eteije mo.
24 “Kirum kek boro men ana bai’obaiyen orot na natabirimih, na’atube akir wairafin boro men ana orot ukwarin na natabirimih.
25 Sepo kwete hkola isakesa kai eni kurure peneka pise tamata makerike isakesa kai tamata rebe ikerike eteije peneka hoko mere mise pene. Sepo esi kotie Au, elake me lumatakare, ‘Belsebule, Ro tiaru esi elake,’ hoko imi, Auku luma toini lekwe imi supu kotie tiae lesi bei mere leneka.”
25 Baise kirum kek na kok ana bai’obaiyen orot na’atube mataramih, basit i ukwarin na rerekab na kirum gewas, na’atube akir wairafin nabow gewas ana orot ukwarin boro nayara’ah ibe namatar, baise bar matuwan orot isan Beelzebul hinarouw hinao na’at, i ana akir wairafin isah boro tur kakafin maiyow hina’uwih wabih hini’a’afiy.
26 “Ele mere hoko rilami yake, le saisa rebe tamata esi bunikele tatike pine tamata makete esi sibakele, kai saisa rebe tamata esi tasouke lutikele tatike pine tamata makete esi baekele.
26 “Baise sabuw isah men kwanabir, anayabin abisa sum wanawanan wa’iwa’irin inu’in boro hina botait nirereb, naatu sawar baibunuwenamaim ti’inu’in etei boro hinatit hinibebeyan sabuw etei hinaso’ob.
27 Saisa rebe Au beteke ete imi akbunike, suke imi sibakele papelake otoi. Kai saisa rebe au sasae me tlinaimu, suke imi lepaele ete pusue tamata.
27 Abisa wa’iwa’iramaim ao kwanonowar sabuw etei nahimaim kwanao hinanowar, naatu abisa akisimo ao kwanonowar, kwanayen gem tafahimaim kwanabat kwanabinan sabuw etei hinanowar.
28 Rilami le tamata yake le batuke esi bunu nanakwalami po esi supu kbasa kena bunu lalemi mo. Po rilami le Alla rebe Ikbasa kena Ibunu nanakwalami kai lalemi me otoi susate titinai eti pelare.
28 Sabuw biya te’a’asabun isan men kwanabirumih, anayabin anun boro men hina’asabunimih, baise God isan i kwanabir, anayabin i boro biya naatu anun hairi’ika na’asbunuwen hinamorob.
29 Manu klingklane inai luare esi beline batuke kepene matai tone esa, po inai esa etetu lope tapele mo sepo imi Ama Isuka etetu mo.
29 Mamu kwikwik rou’ab hai baiyan i one toea’maim boro inatubun, baise mamu ta boro men Tamat so’oba’e namorob haw nare’emih.
30 Imi bua me ulumi lekwe Irekwa esi bokalaru peneka.
30 Naatu kwa ukwarimaim arib i etei God iyab sawar.
31 Bei mere hoko rilami yake le Alla laleIje noa imi lesi bei manu klingklanaru.”
31 Imih men kwanabir, Tamat ana yabow kwa isa i ra’at men mamu kwikwik na’atube’emih.
32 “Sire pine ibeteke me tamata bokala be ile Auku maka lulu, hoko Au beteke ete AmaKu ndete surgare be ile mere Auku maka lulu lekwe.
32 “Orot yait sabuw etei nahimaim ayu isou eo’orereb, ayu auman boro maramaim na’atube ana sinaf Tamai nanamaim.
33 Po sepo sire pine inaku me tamata bokala oasi be ile Auku maka lulu mo, hoko Au lekwe naku ete Amaku ndete surgare be ile mere Au maka lulu mo.”
33 Baise orot babin yait sabuw etei nahimaim ayu ekwakwahiru, ayu auman mar Tamai nanamaim boro ibo anakwahir.
34 Eleki Yesuse Ibeteke suike loko Eni maka luluaru be, “Imi noake be Au luake lomei nusare kena ono tamata esi rue mise kai lomai yake. Au luake kena ono tamata esi nasuke lomai.
34 “Men kwananot ayu i tufuw abai tafaramamaim anan, En. Ayu i men tufuw abai ananamih, baise kauseb abai anan.
35 Le Au luake kena ono kwete mokwai rare kai amai, kwete bina irare kai inai kai binbelu irare kai inai tamoli.
35 Ayu anan anayabin
36 Hoko tamata me luma laleije ruasi, esi musu kai lomai.
36 Imih orot ana kamabiy anababatun i boro i taiyuwin ana rara.’
37 Sepo sire pine laleije noa inai pise amai lesi beiKu hoko ile mere ilulu Aure saisa mo. Kai sire pine laleije noa eni nanae bina pise mokwai lesi beiKu, ile mere lekwe ilulu aure saisa mo.
37 “Orot yait ana yabow ayu isou ikikimin naatu hinah tamah isah ebiyabow kwanekwan i men karam boro ni’ufnunu, na’atube orot yait ana yabow ayu isou ikikimin naatu i natun orot naatu babitai isah ebiyabow kwanekwan, i men karam boro ni’ufnunu.
38 Sire pine isuka lulu au kena supu teta pise supu bunu kena ai tutini mo kena lulu Au, hoko ilulu Aure saisa mo.
38 Naatu orot babin yait ana onaf men na’abar ayu nabi’ufnunu i men karam boro ayu airi ani’of.
39 Sire pine isuka lulu Alla mo leke mata yake, hoko ilulu Aure saisa mo. Po sepo sire pine imata le ilulu Alla kai lepa Sou Misete bei Alla ete tamata makete, hoko namake irue kai Alla.”
39 Orot babin yait taiyuwin ana yawas enunuwih boro ana yawas nikasiy, baise orot babin yait ana yawas isou ebi’inuw boro natita’ur.
40 “Sepo sire pine isuka imi rue kaini hoko mere isuka Au rue kaini neka, kai sire pine isuka Au rue kaini hoko mere isuka Alla rebe Iulake Au lomei nusa meije Irue kaine neka.
40 “Orot yait kwa a merar eyiyi, ayu au merar eyiyi, naatu orot yait ayu au merar eyiyi, i orot yait ayu iyunu anan i ana merar eyiyi.
41 Tamata rebe isuka nabi irue me eni lumare le ile nabi rebe ilepae Alla Eni lepataru, hoko namake Alla Iriluke misete etei saka Iriluke ete nabiaru neka. Kai sire pine isuka tamata rebe lulu Alla Eni sukare hoko Alla Iriluke misete etei saka Alla Iriluke misete ete tamata rebe lulu Alla Eni sukare.
41 Orot babin yait dinab orot ana merar eyiyi, anayabin i dinab orot, nati orot boro dinab orot ana baiyan turin nab. Naatu orot yait, orot ana yawas mutufurin ana merar eyiy, anayabin i orot ana yawas mutufurin boro orot ana yawas mutufurin ana baiyan turin nab.
42 Kai sire pine iriluke masike kwele ndinane oba toini ete sae kuesa bei tamata meiju le sie meiju Auku maka lulu, hoko Au beteke ete imi be, ‘Namake isupu misete bei Alla sa.’ ”
42 Naatu orot babin yait kek kikimin harewawat hun itin etomatom, anayabin i ayu au bai’ufununayan, anababatun a tur ao’owen i ana baiyan boro nab.”

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.